[EMS] Dictionary of Estonian Dialects

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 8 artiklit

kirbits2 → kõrvits

kirmits2 → kõrvits

kõrnits2 → kõrvits

kõrvits kõrvits g -a Pöi Muh(kü-) spor L, Juu JMd VJg I(-ŕ- Trm Kod) Plt, -e Mar/-rb-/ Kse Tõs JMd; `kõrvits Lüg Jõh, `korvits Jõe VNg, g -a; körvits g -a (-e) Jäm Khk Vll Hi; kõrnits g -a Saa VlPõ(-ŕ- Pil) Trv, -e SJn Kõp Hls Krk; kürvi|ts (-ŕ-) g -tsa Ote Har Rõu, -tsä (-dsä) Urv Vas Räp Se, -tse (-dse) TLä Võn Urv Har Rõu, -tsõ Plv; n, g `korbi-, `kurvi|tsa Vai; kürbits San Rõu, kirbits Koe Sim Trm Har, `kirbits RId, g -a; kirbits g -e Hls Krk(n kirbitse) Hel, -õ Krl; kirmi|ts g -dse Krl; kürbi|ss g -sse Trm, -se Lei(ki-); kirviss Se
1. aedvili siin on väga vähe `korvitsaid Jõe; sääl `naaburis `kasvab mittu `kirbitsa; `kirbitsatel on `vaalakpunased `õiled `külles Lüg; `keidän `korbitsa `körti Vai; `meitel äi kasu körvitsad Vll; kõrvitsed lämmatavad porgandid ää; obu `olli kürvitsed `näksin Muh; suured pead ikka kõrvitsel Tõs; tämmudi saand kõrvitsid nii paelugi, et oleks suppi saand korra `keeta Vän; kõrvits tahab rammusad muad JMd; küll teil on tänavu ilusad suured kirbitsad Koe; meil on tänavu üksteist kümme kõrvitsa `taime IisK; kõŕvitsile topitud õksad ümmer Kod; kõrnitsad, [kohe] puudalesed mõned KJn; Tämmu es saa kõrnitsid Vil; mia ei ole kõrnitsest `sü̬ü̬ki tennü Hls; kirbitse ka `pelgäss `küĺmä Krk; kit́s om kõik kürvitse ärä söönü Ran; kaits kürvist, tõene om rohiline; kürvits om `väega `alle `peĺgäjä Nõo; visanu küŕvitse puhmu `sisse Võn; [mullu] Es olõ˽kürvitsä suvi, mi es näe ütte kürvistkiʔ Urv; ki̬i̬t́ kürvidse˽`pehmess, sõ̭ss pańd manoʔ saia `tahtalõ Rõu || fig (rasedusest) Noorikul ka jo kõrvits nätä põlle all Hel
2. rohttaim, kolmisruse (Bidens tripartitus) – Kod

kürbiss, kürbits → kõrvits

kürvits → kõrvits

nipp1 nipp Var Iis, g nipu Pha Vig Tõs Tor Hää JMd JJn VJg Trm Kod(nipo) Ksi Plt, nippu VNg Lüg Jõh, nibu Kuu Vai/n nippu/, nipi hajusalt S, Khn Hää Juu Tür Sim Kod San Kan; niṕp g nipi Muh KJn Trv Hls Krk Urv, niṕi Urv Se

1. a. nupp Üks pisike nipp tõuseb siit küll, aga kas see kõrvits on, seda ma‿b tea `öhti Pöi; `paslil `olli kolm nippi nina peal Muh; `pit́sidel on siuksed nipud Hää; teräv nipp `treitud `väĺjä Kod; `poissõ `hammil oĺ nipiʔ `käüste veeren ja naisil kah. ilosaʔ oĺliʔ `niṕpega `hammõʔ; nõgla takast - - visati kat́s kõrd `ümbre nõgla, sis jäi sääntseʔ `korgõʔ nipiʔ Kan; `Käüse `värdli `otsa `aeti nippe Urv || näüdäśs mullõ niṕpi (trääsa) õ̭nnõ Se b. peanupp Nipist väheste nikastand Krj; see oo nipist näpastan Muh; võtan madjaka, annan solle mödä nippi Juu

2. nibu a. rinna- või kurgunibu `kurgu nippu Vai; tissi nipp oo tite jägu Khk; Naisel on nisa `otsas nipp; Nii pisiksed nisa nipid, nee‿b seisa lapse suuski Pöi; nisa nipid on päris `lõhki, ei või kudagi imetada Hää; kurgul on nipp JMd; laps võt́tis nipi suhu Sim; kui taheti last kahe `uassaselt võõrutada, siis miäriti - - nipod kas `nõega vai tökatiga Kod; nisa nipi paistave `väĺlä Trv; siss ei saa last ka imete, ku nippi otsan ei ole Hls b. väljaulatuv nupjas, tipjas vms moodustis need olid ömmeld peedega `saapad - - kurgu pεεl oli sedine nipp, sedine `ömblus Jäm; nipuga kann Ksi

3. kühm, mügar Mulle oo kaelapeele seikse pisikse nipi ajand Kaa; Pisike nipp kasus käe `peale Pöi; `Miolõ kasus üks nipp silmäkulmu `piäle Khn

4. tipp pane nüüd sene nippu `otsa viel vähä `einu VNg; läks `latva nippu - - käis siin `latva nippus Lüg; lind `lendas kuhja nippu JMd

5. jupp Silts-solts on pisike valkjas aĺl lind - - pisike änna nipp taga Pöi; `piske nipp sis `jääti ikka otsaette `juustest Muh

6. (suguelunditest) Äga see nipp pole igamehe jäuks ikka üht Kaa; poiss pannud tüdrikule oma puraka nippi Muh; Kes sedasi jookseb, nipid `lahti Rei; Panõ püksiauk `kindi, nipid tulad `vällä Khn

pump2 pump Mih Kod, g pumbi Muh Kse Han Var Tõs Hää, pumbu Aud Trm Plt KJn, `pumbu Lüg Jõh, `pumpu IisR; `pumpu g `pumbu Vai

1. nupp, pung, mugul sie `aasta on pali `kartulil `pumpusi Lüg; `kartul kui saab `õileda, siis on `pumbud `küljes, `neie `pumpude aig on nüüd Jõh; õie pumbud Plt; puiel on suured pumbud juba, lehe pumbud; kase pumbud, ni̬i̬d korjatse viina `sisse; Ihu `piäle ajavad `siuksed ümmargused paunad - - [neid] saab suetsetud ummohaka `pumpudega KJn

2. tomp, jomp, tükk jahul‿o pumbid sehes Muh; [lõngal] taku pumbid sehes Kse; Jahu pudru sihes oo pailu `pumpa, olas pidan paremini `lopma; Ma seda `pumpi lõngast ää ei saa Han; arv suga oln, nüid võtab pumbid üles Var; jahud läin `keetes `pumpi, jahud leemes `pumpis kõik Tõs

3. tutt vüö vüöl ja vüöl `niskesed `pumpud rippusivad; sukka `paelad lettisime, siis olid nied `pumpud `otsas viel IisR

4. kõrvits ennemast meie panime ike pumbud - - neid `kaśvis ühe küĺles mitu tükki Trm

5. käbi männa pump; kuuse pumbid Hää

6. (suurte lehtedega jõetaim) `jões `kasvasid viel ilusad `pumbud Lüg; [lapsed] tekköd `puused jalad `alle `pumbule Vai