[EMS] Dictionary of Estonian Dialects
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 55 artiklit
haaviku|emand euf a. jänes `aavikuemand on käind juba `õunap̀uid `vaatamas IisR; sie va uaviku emand mädand vist siin käind Koe; aavikuemand `ilpas üle väĺla SJn; aavikuemand om üits suur puu närija Pst b. hunt emäne uńt `üiti aavikuemändäs Vig; uńt on uaviku emand, mitte jänes JMd; aavikuemäńd olli talu `vaśka ärä `murden Hel
haaviku|isand euf jänes üks va aabiko isänd `jälle sii lüdind [koort] Mar; eks jänes olegi see aaviku isand Ris
hange|jänes varakevadel sündinud jänes keväde vara on pojad, nie on `aŋŋe jänissed Lüg; angejänessed oo lumi`valged Kod
arg|püks 1. arg, kartlik inimene Miks sa alade niisugune argpüks oled, midäs `aeva `kardad alade? Kuu; oo üks arg püks koa, põle mees Mär; arad püksid mõlemad Kod; oli nihuke argpüks, et kui `pauku `kuulis, siis oleks või põranda `alla pugend Plt; `peĺgäb nagu argpüks jänes, ei `julge mińnä `kuskil Krk
2. euf jänes jänis-kikkikorv, arg`püksest `sõimavad Lüg; jänest üiavad ka va argpüks Hag
jaanikõnõ jaanikõnõ Har Rõu jänes [jänesel] om mitu nimme – kükkäjä ja jaanikõnõ ja muid ka vi̬i̬ĺ Har
jaaniss jaaniss euf jänes – Har
juss1 juśs g juśsi (jussi) Jäm Khk Kaa Pöi Muh L K I M San spor V, juss g jussi Hi Vig Han Tõs, g `jussi R(n `jussi VNg); jüśs Var Ris, jüss g jüssi Rei
1. midagi lühikest ja jämedat keväde `külmäga one oras sinine `jussi VNg; `Koormad nagu `piśsed jussid Han a. väike (tüse) inimene v loom lühike jäme nago juśs Mih; jäi seanses juśsis, ei kasun ega kasun Aud; mehe juśs Trm || jõmpsikas koes sa poisijuśs ka lehed Khk; pisikene poisi juśs VJg; mis sa noʔ `väikene poisi juśs `patrat, ei tiiä sa ilma elust vi̬i̬l medägi Har || (isane) jänes jänese juśs Plt; `janku juśs Rõu b. väike haokubu – Pä mõned tegad suured vihud, `väiksed olid juśsid Aud; läks `metsa aa `juśsa tegima Vän c. Tubaga juss keerati lehtedest ilusasti ümarguseks kerakeseks ja pisteti löuga Käi d. võrgumärk visake juśs `vahti Jäm Vrd junn1
2. veerandliitrine v -toobine viinapudel pool `jussi `viina Tõs; ku mehed laadalt tulavad, sis oo igal juśs `viina `taskus Aud; mi˽käve Henuga poodin, võt́ti üle katõ üte juśsi, `laśki `suuhvõ Har Vrd juska2
1. midagi lühikest ja jämedat keväde `külmäga one oras sinine `jussi VNg; `Koormad nagu `piśsed jussid Han a. väike (tüse) inimene v loom lühike jäme nago juśs Mih; jäi seanses juśsis, ei kasun ega kasun Aud; mehe juśs Trm || jõmpsikas koes sa poisijuśs ka lehed Khk; pisikene poisi juśs VJg; mis sa noʔ `väikene poisi juśs `patrat, ei tiiä sa ilma elust vi̬i̬l medägi Har || (isane) jänes jänese juśs Plt; `janku juśs Rõu b. väike haokubu – Pä mõned tegad suured vihud, `väiksed olid juśsid Aud; läks `metsa aa `juśsa tegima Vän c. Tubaga juss keerati lehtedest ilusasti ümarguseks kerakeseks ja pisteti löuga Käi d. võrgumärk visake juśs `vahti Jäm Vrd junn1
2. veerandliitrine v -toobine viinapudel pool `jussi `viina Tõs; ku mehed laadalt tulavad, sis oo igal juśs `viina `taskus Aud; mi˽käve Henuga poodin, võt́ti üle katõ üte juśsi, `laśki `suuhvõ Har Vrd juska2
jänes jäne|s Kuu Jõh IisR spor, u S, L(jene|s Noa) K(-ss Plt KJn) Kod Hls Krk, -ss Lüg Muh I M(-śs Hel) T(jäńe|ss) V(-śs), jäni|s R(-ss Lüg Jõh; jänü|s Vai), jäne|ne Sa, jän(n)e|n, d́än(n)e|n, d́ene|n Lei, g -se S L HaLä Jä Plt Pil Krk V(-si Se), -sse RId hv Khk, Muh spor Lä, Tõs Hää Rap Sim I TaPõ Plt KJn M T Kan Krl Räp Se, -sa (-sä) Saa Kõp Vil Hls, -ssa Hää Vil Trv Pst, -kse R ? Pöi Kse HaId Amb JMd JJn ViK; (liitsõnades ka) jäne- SaLä; pl jäned Lih
1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `arga nagu jänis Vai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänes Krk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran; jäńesse`nahka müt́s Nõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har; jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pink Räp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännen Lei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu; `välja jänis ~ `alli jänis Lüg; teine on suur on aĺljänes Hag; veked allid jäneksed talvel Kad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg; `valge jänene o litu Mus; `valge jänes nagu villad pial Mih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv || fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu; jänest `küütima Jõh; jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod; aral on jänese nahk põues Lai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~ põuõn u; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss
2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se || õlgedest v rätist tehtud kuju – Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija – Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai; juba jänesed meres Hää; küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi
1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `arga nagu jänis Vai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänes Krk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran; jäńesse`nahka müt́s Nõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har; jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pink Räp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännen Lei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu; `välja jänis ~ `alli jänis Lüg; teine on suur on aĺljänes Hag; veked allid jäneksed talvel Kad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg; `valge jänene o litu Mus; `valge jänes nagu villad pial Mih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv || fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu; jänest `küütima Jõh; jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod; aral on jänese nahk põues Lai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~ põuõn u; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss
2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se || õlgedest v rätist tehtud kuju – Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija – Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai; juba jänesed meres Hää; küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi
jänese|püüdmine (jõuluaegne) osavusmäng, milles kaks mängijat hoiavad silmust lahti, kuna kolmas, „jänes“, püüab sellest läbi hüpata – Kaa Rei
jänes|lind jänes vanass küsiti kõhe, kas jäness`lindu one, kui tulid metsäss Kod
jänku jänku Khk(jänk) Trm Kod KJn Krk; jäńku HMd JJn Pai Tür Võn; `jänku IisR Pöi Muh ? Hag Kos Hel; jängu Khk, p pl jängusid Kod; jäńgu Kam; `janku Rõu; änku Emm lstk jänes jängud pöngerdavad pöllal Khk; jäness `jänku, kellad `känku Muh; jänkud oo jänesse pojad Kod; `jänku `jänku õigats taga `järgi [jänest]; tõne ki̬i̬l (kee) om `jänku `villa, tõne `lamba `villa. `jänku `villa ei ole vaja `kaasti Hel; `janku juśs (isajänes); `janku liisi (emajänes) Rõu || fig Jänkud tegema lstk kakama – Trm Vrd jänn4, jännu, jänts,
jänn4 jäńn g jäńni (jänni) Nis Hag Koe Plt Krk Hel lstk jänes lapsed `ütlevad ikka jäńn, jäńn; jäńn joosseb Nis; ega meie ein tänavu enne `vaĺmis ei saa kui jäńn `valgeks läheb Hag; Jänessel ütelts: „jäńn küḱk küḱk, muńn paĺlas“. sis jänes jääs istme Krk Vrd jännike2, jännu
jänts jäńts lstk jänes – Hel
kargaja `karga|ja spor üld (-je Krk, -ija Vas, `kargai Hel Lut; `kargi|ja(s) Hlj, -ja Khk; kargijass Kad)
1. tgn < kargama `kargaja poiss Kse; konn `kargaja `kargab; Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ kargaja Hää; kust tuul, säält mi̬i̬ĺ, `seante `oksa `kargaje om (muutliku meelega inimesest) Krk; kargaja hunn vurrkann – Vas; kargaja jaan (mänguasi) – Vas
2. põgenik, väejooksik kes `kargija oma `juure vottis, sai `trahvitud Hlj; mede `metsäs eläs üks `kargaja mitu nädält Saa; politseid võtavad `kargajid pali viina`kontoritess `kińni Kod
3. peru (hobune) `kargaja obu läks `kargma Jäm; üks `kargija loom, peru loom Khk
4. teat lahkusuline – Krk
5. euf jänes – eL
1. tgn < kargama `kargaja poiss Kse; konn `kargaja `kargab; Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ kargaja Hää; kust tuul, säält mi̬i̬ĺ, `seante `oksa `kargaje om (muutliku meelega inimesest) Krk; kargaja hunn vurrkann – Vas; kargaja jaan (mänguasi) – Vas
2. põgenik, väejooksik kes `kargija oma `juure vottis, sai `trahvitud Hlj; mede `metsäs eläs üks `kargaja mitu nädält Saa; politseid võtavad `kargajid pali viina`kontoritess `kińni Kod
3. peru (hobune) `kargaja obu läks `kargma Jäm; üks `kargija loom, peru loom Khk
4. teat lahkusuline – Krk
5. euf jänes – eL
kedu|jalg euf jänes Ehk kui jostos jälle jänes [kalale minnes] üle tee minema, siis üteldi: Ennä, vana kedujalg või metsaloom lähab, aga jänesse perisnime ei tõstnud keski nimetada Kod
keks|püks R spor eP, TLä Kan kergats, kehkenpüks kekspüks on nagu nattuke `puudulik voi `uhke Jõe; Sa oled aeva kekspüks edesi, ei‿t saa `targemaks Kuu; `uhkust täis ku kekspüks Lüg; tää o muidu üks kekspüks, kiidab `peele oma tegusi Mus; Pole töömees midagid, - - muidu üks kekspüks Kaa; ole keḱspüḱs vahel vagusi koa, äe valetleg nii ullu palju mitte Muh; Kekspüksid põle kelegi mehed Han; `keksis kekspüks senis kui ma vädasi talle `vastu `kõrvu Kse; kekspöksi juttu ei saa `usku; kekspöḱs `olli ubsakass, `rätsebä `sorti Ran; taa vana kekśṕoks om Kan || hum jänes – Jõh
kemmu n, g kemmu jänes ma lähe kemmusid `laskma; olet sa mitu kemmut maha lasn Muh
kerge|jalg euf jänes a. loom – Trv b. fig arg inimene Pelgajast inimesest üteldäs jänespüks, kanajalg - - kergejalg Rõu
kikas1 kikass g kikka hv Trv Hel, T V(ḱ- Se; -śs); hv kika|s g -se Pöi(g kikka) Saa Pee KJn, g -sse Kod kukk a. kodulind vana kikass esi om küll tore oma kirju `suĺgege Hel; ku kikass `kirgnu, siss tullu jälle üless `keträmä Puh; vanast `tu̬u̬di latsile aabits, `oĺli kikass kaase pääl; kikkal om `lehtari ja suure verevä lõpusse Nõo; kikka kirevä, sadama ta nakkas; kikas krabistas kanna Ote; kikass kiŕg iks ega hummogu nii: `Tarto `turguu Kan; Määne kikass ei laula konagi = kerigu kikass Krl; vanast no määnest `kellä oĺl talohn, siss oĺl kikass kelläss ja agu herändäjäss Rõu; ku `küündlekuu saa häräle juvva, sõ̭ss paastukuu saa ai˽kikkalõgi Vas; latse ala mikka kiḱkide munu Lei b. (kellaaja arvestuses) õdagult tekki˽jäll nika‿gu kikkani (kukelauluni, südaööni); ma tulli joba kikka`aigu (kell 2) üless Nõo; ma olõ jo˽kikkast `saani `ülhlen olluʔ; üte kikka `aigu (kell 24) lätsi, tõsõ kikka `aigu (kell 1) tulli; leki no üĺess riiht `pesmä, noʔ om jo˽kikka aig (kell 24) Har; ussõ kiid́si˽kikkaniʔ, `värreʔ˽vaugi˽`valgõni Rõu; tuĺl üless inne kikast Vas; Pia tulõ kikkaaig, sõ̭ss vanahalv inämb ei `liiguʔ Räp; ḱikka aigu tuĺl kodo, poolõ ü̬ü̬ `aigu tuĺl Se; kikka `aigu andass `puhtih süvvä Lei; edimäne kikass (kell 24); tõene kikass (kell 1); kiŕg iks võõraśs leib kõttuhn kikkani, vaug `valgõni Lut
2. fig rikas ku Riia kikas, ku terä saab, selle ärä sü̬ü̬b Saa; kui mõni ajas niisukest `tühja juttu [öeldi] aśta kuke kikast Kad | alati ku mõni mü̬ü̬dä lännä, siss olna [ta] läve päl nigu kikass jälle Nõo; Ta om ku kikas (virk) Plv; Suur süä nigu kikka süä (äkilisest inimesest) Vas; Ku kikass kanno si̬i̬h (omas sõiduvees) Räp; süä `kargass üless nigu kikkal Se | Verrev kikass katussen (tulekahju) Võn
3. euf jänes va kikkad keind `jälle `aidas Pöi; nää kikas jookseb siin; kikase jäĺjed Pee
4. püssikukk püssi kikass; tõmmassi kikka üless Trv; lasõ no˽kikass vinnast mahaʔ; ma˽`tahtsõ püssäga `partsõ `laskõʔ, püssäl oĺl kikass maal. seeni ku kikka üĺess `tõmpsi, lät́s paŕts vii alaʔ Har
5. „praod jääs löögi kohal“ kikass om iä seeh, haraline; iä `sisse kikkagi lei, nii sat́te maaha Se
2. fig rikas ku Riia kikas, ku terä saab, selle ärä sü̬ü̬b Saa; kui mõni ajas niisukest `tühja juttu [öeldi] aśta kuke kikast Kad | alati ku mõni mü̬ü̬dä lännä, siss olna [ta] läve päl nigu kikass jälle Nõo; Ta om ku kikas (virk) Plv; Suur süä nigu kikka süä (äkilisest inimesest) Vas; Ku kikass kanno si̬i̬h (omas sõiduvees) Räp; süä `kargass üless nigu kikkal Se | Verrev kikass katussen (tulekahju) Võn
3. euf jänes va kikkad keind `jälle `aidas Pöi; nää kikas jookseb siin; kikase jäĺjed Pee
4. püssikukk püssi kikass; tõmmassi kikka üless Trv; lasõ no˽kikass vinnast mahaʔ; ma˽`tahtsõ püssäga `partsõ `laskõʔ, püssäl oĺl kikass maal. seeni ku kikka üĺess `tõmpsi, lät́s paŕts vii alaʔ Har
5. „praod jääs löögi kohal“ kikass om iä seeh, haraline; iä `sisse kikkagi lei, nii sat́te maaha Se
kiki|kõrv kikk-kõrv a. kikkis kõrv kaks kiki`kõrva, neli `tömpä `jalga, suur törö-lörö taga = obene Kod; jäness vahib kiki `kõrvadegä KJn b. jänes – Trm Kod
kiki|kõrva|mees euf jänes kiki körva mihed närind `oumbu vösad εε; kiki körva mihed orassis Khk
kiki|letu euf jänes kaŕjalapsed `kaŕjuvad kui näevad jäness: kiki ĺeto, perse põleb ja jänes kõhe issob maha Kod Vrd kikkletu
kikk|kõrv kikk- Kaa Krj Pha Pöi spor Lä, Tõs Hag Juu Kos VJg Sim Plt KJn Trv; kiḱk- Muh Krk Hel Har Rõu, kikki- RIda. kikkis kõrv; kikkis kõrvadega (olend) Öhel on kikk kõrva sead ja teisel on lońt kõrva sead Pöi; obosel `olle `loodud pool `kõrba, `üüti kikk-kõrb Mar; kiḱk kõrva, `juśtku jänesel Krk; meil om kah sääräne pini nigu repän, kiḱk-`kõrvugaʔ Har; kiḱk-`kõrvuga tsiga Rõu || (teraselt kuulatavast inimesest) Mańna, pisike kikk-köru oo sii jälle vanade inimeste juttu kuulamas Kaa; mis sa nõnda `kullet kiḱk `kõŕvege Krk Vrd kikikõrv b. euf jänes näe! kikk-kõru jooseb. kikk-kõru! kikk-kõru! jänesel on kikkis kõrvad sellepärast `üitakse vahel kikk-kõrvaks koa Pöi Vrd kiki|kõrv, kikkis|kõrv c. euf hunt – Sim d. kikk-kõrvamüts kikk-kõru `olli peas Muh
kiks|lõug euf jänes – VNg
kints|püksid
1. põlvpüksid vanade meestel olid `kitsad kintspüksid, aja kas vöi seebiga `jalga Khk; kintspüksid ja lipilised vatid, nee `ollid ikka nii `moekad kui nee `selgas `ollid Muh; kintspüksid olid põlvest soadik, kolm `nööpi oli väĺlap̀ool Hag; minu isa käis kints`pükstega; `vooder oli kints`pükste sies, alus`püksa siss ei olnd Kos; kintspüksid jalas ja `muntstükid otsas Trm; siis ma olin alles noor inimene, kui ma neid kints `püksa nägin Lai || kitsad püksid No umma˽naa˽kintsṕuksi˽moodust är˽`lännü Rõu Vrd kintpüksid
2. pej See on `sõuke kints püks `loodud (pikk ja kõhn) Pöi; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär
3. euf jänes – Rei
1. põlvpüksid vanade meestel olid `kitsad kintspüksid, aja kas vöi seebiga `jalga Khk; kintspüksid ja lipilised vatid, nee `ollid ikka nii `moekad kui nee `selgas `ollid Muh; kintspüksid olid põlvest soadik, kolm `nööpi oli väĺlap̀ool Hag; minu isa käis kints`pükstega; `vooder oli kints`pükste sies, alus`püksa siss ei olnd Kos; kintspüksid jalas ja `muntstükid otsas Trm; siis ma olin alles noor inimene, kui ma neid kints `püksa nägin Lai || kitsad püksid No umma˽naa˽kintsṕuksi˽moodust är˽`lännü Rõu Vrd kintpüksid
2. pej See on `sõuke kints püks `loodud (pikk ja kõhn) Pöi; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär
3. euf jänes – Rei
kokka|jalg kokkajalg euf jänes – Jõh
kont|jalg
1. euf a. jänes igakord pole võind jänes ütelda, `ööti końtjalg Pöi; nää üks końtjalg jooseb KJn b. vana hobune [hunt küsinud] kas końtjalg kodu on Trm c. hunt – Puh
2. ehaline – Kam Ote Urv końtjala `olliva poesi, käesivä `ü̬ü̬se `tüt́rigide pu̬u̬l; ku peni auk [öeldi] et `mis ta muud augub kui końt`jalga Kam || kuńt`jalga `laskma (ehal käima); läke˽kuńt`jalga (ehale) Urv
3. kontvõõras – Trm spor eL mine kodu końtjalg, läbi mõtsa mõhkmagu rhvl Hel; końtjala `tuĺliva `pulma iks õdagilt Kam; Seto pulmah om mõnikõrd kuntjalgu rohkõmb ku kutsungit Vas; õga‿ks mi kutsu us kuńt`jalgu, lasõ siiä lapulit́̀si, omma kuŕä kuńtjalaʔ rhvl Se
4. sõim nao suur końtjalg laseb sii (inimesest või loomast) Mar
1. euf a. jänes igakord pole võind jänes ütelda, `ööti końtjalg Pöi; nää üks końtjalg jooseb KJn b. vana hobune [hunt küsinud] kas końtjalg kodu on Trm c. hunt – Puh
2. ehaline – Kam Ote Urv końtjala `olliva poesi, käesivä `ü̬ü̬se `tüt́rigide pu̬u̬l; ku peni auk [öeldi] et `mis ta muud augub kui końt`jalga Kam || kuńt`jalga `laskma (ehal käima); läke˽kuńt`jalga (ehale) Urv
3. kontvõõras – Trm spor eL mine kodu końtjalg, läbi mõtsa mõhkmagu rhvl Hel; końtjala `tuĺliva `pulma iks õdagilt Kam; Seto pulmah om mõnikõrd kuntjalgu rohkõmb ku kutsungit Vas; õga‿ks mi kutsu us kuńt`jalgu, lasõ siiä lapulit́̀si, omma kuŕä kuńtjalaʔ rhvl Se
4. sõim nao suur końtjalg laseb sii (inimesest või loomast) Mar
koore|närija euf jänes – Trv
koot|jalg
1. vigane jalg; sõim vigase jalaga inimene ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõine jalg `kange Nõo; Ku˽jalg oĺl `kuigina kõvõradõ, siss `üĺti: taal om ku̬u̬t́jalg; [inimesel] Üt́s jalg oĺl virril. Tõsõ˽`sõimssi tu̬u̬d, et huju˽vana ku̬u̬t́jalg Har
2. euf jänes ei soanud `rohkem kui koot́jala Trm
3. kodukäija – Sim
1. vigane jalg; sõim vigase jalaga inimene ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõine jalg `kange Nõo; Ku˽jalg oĺl `kuigina kõvõradõ, siss `üĺti: taal om ku̬u̬t́jalg; [inimesel] Üt́s jalg oĺl virril. Tõsõ˽`sõimssi tu̬u̬d, et huju˽vana ku̬u̬t́jalg Har
2. euf jänes ei soanud `rohkem kui koot́jala Trm
3. kodukäija – Sim
krömp|jalg euf jänes krömpjalg käis orassi `söömas; paar krömp`jalga sai maha lasta Ans Vrd krümpjalg
krümp|jalg euf jänes vana kuntsi järele ei vöind jänest oma nimega nimeta, siis sööb orase ära, `üiti krümpjälg Rei Vrd krömpjalg
*käätsu kεεtsu lstk jänes – Phl
kömbus kömbus g -e Jäm Mus jänes emane jänene oo kömbus, isane oo päts Mus
kömp|jalg kömp- Ans Khk Mus Kaa Krj
1. komberdaja, lonkur p‿liha see sihantse kömpjala naiseks Ans; pisine `Peeter keis kepiga, see `üiti kömpjalaks Khk Vrd kömpä|jalg, könks|jalg
2. euf (ema)jänes; hobune jänest `üitasse ka kömpjalaks, kömberdab sedavisi Khk; voorib ööd ning päävad selle vana kömpjalaga (hobusega) Krj
Vrd kompjalg
3. kipakas järi sihandune `ilma korjata iste `üitesse kömpjalaks, kolme `jalgne kömpjalg oli Khk
1. komberdaja, lonkur p‿liha see sihantse kömpjala naiseks Ans; pisine `Peeter keis kepiga, see `üiti kömpjalaks Khk Vrd kömpä|jalg, könks|jalg
2. euf (ema)jänes; hobune jänest `üitasse ka kömpjalaks, kömberdab sedavisi Khk; voorib ööd ning päävad selle vana kömpjalaga (hobusega) Krj
Vrd kompjalg
3. kipakas järi sihandune `ilma korjata iste `üitesse kömpjalaks, kolme `jalgne kömpjalg oli Khk
kööp|jalg kööp- Khk Kse Aud Plt, küöp- Hlj Lüg, `küöpä- Vai, küüp- Krk, küep- JMd
1. sõim halvasti kõndija on `niisugune küöpjalg Hlj; siä oled vana `küöpä `jalga, siä ei `oskagi `käiä Vai; see nagu va kööpjalg, saa teiste järele ühti Kse Vrd kõõpjalg
2. euf jänes kööp jalg keind `oumbud närimas Khk; jänes on küepjalg JMd; jäness lää küüp, küüp, tal om edimetse jala löhempe, selle mineku `järgi ütelts küüpjalg Krk
1. sõim halvasti kõndija on `niisugune küöpjalg Hlj; siä oled vana `küöpä `jalga, siä ei `oskagi `käiä Vai; see nagu va kööpjalg, saa teiste järele ühti Kse Vrd kõõpjalg
2. euf jänes kööp jalg keind `oumbud närimas Khk; jänes on küepjalg JMd; jäness lää küüp, küüp, tal om edimetse jala löhempe, selle mineku `järgi ütelts küüpjalg Krk
kükkäjä kükkäjä hum jänes – Har
leedu|jänes (valge)jänes jänese `kohta ikke `öetse leedu jänes Tõs; sii oo paelu leedu jänesi, leedu jänes kaunis suur ja aĺl Tor; leedu jäness om `valge Krk Vrd leeduk(e), liitujänes
leeduk(e) leedu|k g -ku; leedu|ke g -kse jänes ma käesi jähil, sai kait́s leedukut; leedukse om naa jänesse kiḱk, olgu aĺl vai must Hel Vrd leedujänes, letu1
letu1 let|u Mar Mih JMd Trm Kod Plt, -o Vig Mih Kod Kan; -let́u MMg jänes, ka euf võtame koerad koa, kes letol jalad `alla tegad, kui `juhtume nägema Mih; sain ühe letu kättä Trm; letod one mussakad aĺlid, tõesed jänessed oo kõllakad; leto juakseb, muku saba õts välgub Kod; pini nabisi leto kinniʔ ja `ju̬u̬sksõ `mõtsa tedä `sü̬ü̬mä Kan || (linapihust, mis on maha püsti pandud) vanass `testi suured pihud [linadest] - - nüid tieväd `veiksed jänessed, issutavad `püśsi, letod `püśsi Kod Vrd leeduk(e), litu1
liitu|jänes (jänes) `liitujänes, nied on alati aĺlid, talvel ja suvel; tema lasi `liitu jänekse maha, oli suur nagu nuar lammas kohe VJg Vrd leedu|jänes, liitva|jänes, litu1
liitva|jänes `liitva- VNg, `liitvä- Plv (jänes) `liitvä jäness, krańts kaalaga, hahk jäness, hanna ots oĺl kah `valgõ Plv Vrd liitujänes, litu1
litu1 litu Hlj/-tt-/ S Mar/-o/ Mär Hag Juu(-t́-) Kos Jür Koe Kad Pst, lietu JMd (teat liiki) jänes; euf jänene on litu - - saksad aeasid ikka litusid taga Khk; `valge jänene o litu, punane vöi `söuke ruunikas o päts Mus; Üks va litu oo meite noore öumpu ää koorind Kaa; litud on suurt `seltsi jänesed, neid on väga `arva Krj; litu jänes oo `valge. kui akkab `talveks menema, siis ta oo `valge, muul aal ta oo rebu Muh; litu jänesed on ühed suured Emm; Ühed jänesed `üüta litud Rei; koer aab `ühte litot takka Mar; aĺl jänes kutsutakse lituks, litu on aĺl ja suur jänes Hag; lit́ud närind orase ladvad piält ää Juu; litud on aĺlid jäneksed Kos; müi `mulle üks lietu nahk JMd; kui ei taheta otsekohe jänes `üelda, siis üeldasse litu Kad; Jahimehe‿m mõtsest litu vällä aanu Pst Vrd letu1, liitu|jänes, liitva|jänes, litrun, littur, litu|jänes, litu|kõrv
luhki|mokk `luhkimokk fig jänes – Khk
luu|jalg
1. euf jänes luu`jalga es tohiʔ tännitäʔ Se
2. kontvõõras luujalaʔ ja kondi`võõraʔ, noid oĺl [peiedel] inämb kui sugulaisi Räp Vrd luujüräjä
1. euf jänes luu`jalga es tohiʔ tännitäʔ Se
2. kontvõõras luujalaʔ ja kondi`võõraʔ, noid oĺl [peiedel] inämb kui sugulaisi Räp Vrd luujüräjä
lööp|jalg lööp- Jür, lü̬ü̬ṕ- Krk, ĺu̬u̬p- Rõu
1. lonkur, lombakas Ta üks lööpjalg ikka on; Sa ju päris lööpjalg kohe Jür; Kohes sääne ĺu̬u̬pjalg vi̬i̬l är˽lätt Rõu
2. euf jänes – Krk
nahk|sarv 1. euf jänes jεnest `üitase nahksari Khk; Ulkusid külaposid püssidega mööda metsi ja mönigi sai va nahksarve kätte Krj
2. nalj hobune noh, kas on ka `palju nahk`sarvi VNg
nänu n, g näńu Saa Ksi Lai Võn Kam, näńo Kod Kan, näni JõeK, näńe Ran; näńn g näńni Juu lastek jänes kaśs oĺli `väikse näńu ära `murdnud Saa; poiss `juoksis näni järele JõeK; tule näńu `vaatama Ksi; tiĺlukse näńu poja Kam; kae˽ku ilosa˽näńoʔ Kan
nääts näät́s g näädsi lastek jänes näädsil oma˽vereväʔ siĺmäʔ; ma näi näädsi Krl
põrk põrk g põrga Muh LNg Kul LäLõ PäLo Hag Rap Juu Jür Amb Koe Kad Sim; pörk g pörga SaLä Kaa Vll
1. midagi kinnitav või ühendav varb, latt vms reejalased `lasti parsil tugevast äe `kuivada, siis `löödi pörk peelt äe ja raiuti jalased `valmis Kaa; reejalastele pannasse põrgad `peale, kui `painepaku pealt ää `võetse Muh; kui ais läks pooleks, siis `pańdi põrk `peale, `seoti puutükk põrgaks `peale LNg; põrk, lähäb mõni puu asi `katki, saha käsibu või, siis pannasse puutükk `peäle; kardole korbil oo põrgad sees Vig; et jalas ära ei `õigu, siis pannase ta põrgaga `seltsis `kuima Var; põrgad oo paaride vahel, et paarid ei vao kokko Mih; Lae lastassõ ühe külje `piäle, regi pannassõ `alla, regi [on] üks kõvõr puu, põrgad põegitõ piäl laeva kere `järge Khn; `loodus saab võrude `külge `pandud, põrgad saab `looduse `külge `pandud, akkame `vitsu `sisse punuma (korvist) Aud || vemmal, malk võtame ead põrgad kätte Jür
2. (vedruga) aas või lõks puuäke aisa `otsas oli põrk, see oli panna taholene ja sellega `pańdi ais äke `küĺgi LNg; üks lehm oli põrga `kat́ki tõmmand, oli `viĺles Mär; põrgad on rihmal `otsas Hag; uuriket́il on kua põrk, kellega `veśti `küĺgi `kinni pannakse Juu; obuste `ohjade põrgad Amb
3. mütsisirm Pörk `viltu ees Jäm; `üitakse ka kuldnoka meheks, [kel] `koltse pörgaga müt́s Khk
4. jalg, koib sel oo ead põrgad all Vig; Lõi põrga `vastu kibi Han; sool põrgad all `aiged Rap
5. jänes ma lähe `põrka `laskma Muh
pönk|jalg jänes pagana pönkjalad söövad εε, `talve närivad `oumbu `virbi Khk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|