[EMS] Dictionary of Estonian Dialects

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 13 artiklit

kõrsik1 kõrsi|k Võn Ote, g -ku Kod MMg Trv Hel TLä(-ke Nõo); kõŕsi|k g -ku Trm Kod(-ke) San V(-gu; -go Plv Räp [-ko], -kõ Urv Plv); kõrsike San; kõŕsk Ote San, g `kõrske Kam Rõn sügisene lambatall (põrsas, vasikas); äbarik loom kõŕsik põrsas; [lapsed] käivad kui kaks kõrsikud müda `väĺjasid Trm; tämäl ka mõned `lambad vai asjad, puha kõrsikud Kod; kõrsik tall saab teise sügise `tapmise aast `aastane MMg; tänäv`aasta paĺlast kõrsiku `põrsa om; mul üits minev`aastane kõrsik talleke om Hel; mis pääle jaaka päeva [sünnivad] nii om kõrsiku Puh; inimese es taha kõrsiket, et kõrsik `talve ei kasva; mia ole kõrsik voonakeisi üless kasvatanu mitu tükki Nõo; sügisetse `kõŕske `oina Kam; Eǵä sügüse oĺl iks kõŕsikiid kah Urv; sügüsedseʔ kõŕsigoʔ Plv; Lammas tõi paari kõrsikit Vas; kõŕsigu villast saa `veiga `peh́meʔ langaʔ, `läḿmäʔ `kindaʔ Se || viimäne lait́s, mõni üteĺ kõrsik viimäst last Hel; Jaańo om Liiso kõrsik (vallaslaps) Vas Vrd kõrsiline

körn körn Kam, köŕn g körni Puh Nõo Ote(köŕni) Rõn Urv kidur, kängus olend (peam põrsas) mõne põrss vai mõne asi, nigu köŕn tõene jälle Puh; Ei tiiä kudas sii üits põrss onte nii körniss jäi Nõo; kõhn põrss - - ta om nigu körn Kam; ta sitt ei olõ midägi, ta üts köŕn Ote; om üts `põrsa köŕn, kel kõrvaʔ ligi pääd Urv; körni jääma känguma, kiduma tõse om suure [sea], üits - - om `körni jäänü; põrss om `körni jäänü Ote Vrd körläss, körnats, körnik, körnikene

körnik körni|k Sim, g -ku TLä Ote kidur loom (peam põrsas) eks ta ole üks körnik ja karvanaśs, karvad teisel vasta pidi, jalad kobaras kuos Sim; oĺli üits viĺets `põrsa körnik, es sü̬ü̬ ega, väegä armetu; voonakest kah üteldi körnikuss, mes serände viĺets ja kõhn `oĺli Ran; `tapsime üte körniku ärä; `põrsa körnik om kõhn, ei sü̬ü̬, ei lõpe ärä kah Nõo Vrd körinik, körn

niigu1 niigu Khk Mus lastek põrsas Oh kui kena pisise niigu oled omale toond Khk; emis‿o küliti maas, niigu kari nisade kallal Mus

noks6 ńoḱs g ńogsi lastek põrsas kae˽ku ilusa˽ńogsi ommaʔ Urv

noku2 noku Vän Hag Trm Kod(-o) (sigade, põrsaste kutsehüüd) noku-noku-noku kutsutakse küll siga Hag; põrsass kutsutasse noko, noko Kod || lastek põrsas `veiksed nokud; lähmä nokoda `sü̬ü̬tmä Kod Vrd noiku, nöku

nonn7 nońn g nońni lastek põrsas tiĺlokesed siidi nońnid Kod

notsu not́su Jäm Kaa Vll Jaa hajusalt L, Hag Juu Jür Tür Kad Iis Trm Kod Plt Pil Vil Trv Hls Krk Ran Nõo San Krl Rõu, not́so LNg Kul Khn Ris Kod KJn Kan Rõu Vas Räp, notsu Vll Pöi Muh Emm Mar/-o/, `notsu Kuu VNg Lüg/-o/ IisR(-t́-); not́s g not́su Jäm Tor VJg Hls Rõu; nots Jõe, g `notsu Kuu, `notso Lüg siga, põrsas `notsuta `porsad koju, nots, nots, nots Jõe; `tarvis `notsole süä via, et `notso `kasvab `suuremast Lüg; Vahi, kui `not́sud `lahmivad `süia IisR; Ma töi eesele Luuguse laadalt kirju not́su Kaa; not́su `molli läind kivisid Vll; nää, not́sud tulad `röhkides Jaa; ma tõi `pisse notsu Muh; pisiksed not́sud alles söömata Mär; Not́so-not́so, tulõ `süemä Khn; väiksed siad oĺlid not́sud, suur vana siga oĺli üśs Saa; not́su-not́su - - kui teda `sööma kutsutakse Hag; anna not́sudele `süia, not́sud nutavad Iis; üks siga ja kaks not́soda one Kod; tal om paelu not́susi Trv; ku siga om kavepel, siss kutsuts sigu: not́su, not́su Krk; Not́su - - ku lased täl kävvä, siss käib ta inimesel taka nigu peni kutsik Nõo; `väiku not́soʔ Rõu; Mine ajaʔ not́soʔ kinni, muud́o ei jääʔ kardola põllost midägi järgi Räp Vrd notsa, notsi, nutsu, nõtsu, nötsu

nunna nuńna lastek põrsas emä tu̬u̬b nuńnale vi̬i̬l puru ala Hls

piiku2 `piiku, piiku Jäm Rei Mar(-o), piigu Khk Krj Muh Pal, `piika, piika Emm Käi Phl, piiga VNg/`p-/ Khk Kaa siga, põrsas; ka nende kutsehüüd siga on `piiga VNg; `üütaste siga `piiku-`piiku Jäm; toome uue pisise piigu `jälle; Pörssud üüti ikke piiga, piiga, piiga, kui nee laiali läksid Khk; ma vii piigudele koa `süia Muh; siga kutsud `piika, `piika Käi; Piiku-piiku, tule sööma Rei; `viidi `jälle perest sea`põrsud ää, siis `anti iga lapsele kas kolm kopik või, see oli siis `piiko saba raha Mar

põpp põpp g põpu KJn; n, g põpu Pöi Han Tõs Hää Koe Kod Plt, põpo Vig Mih lastek põrsas Anna siis `päeva põpule `süia koa Pöi; nee oo `väiksed pisiksed põpod Vig; Mitu põput teie siga tõi Han; maŕt ei taha talle liha, maŕt tahab paksu põpu liha rhvl Tõs; `veiksed põpud tulevad Kod; tiĺliksed põpud siäl KJn

põss põśs Pöi, pöśs Kaa lastek põrsas Kuuse kurdid olid `jälle `lastele sigadeks ja `pössideks Kaa; See on kena suur põśs juba Pöi

põssa põśsa Mär Vig Kse Saa Hag ILõ Ksi KJn, `põssa Jõh, pössa Khk Jaa Rei, `pośsa IisR lastek põrsas; sigade kutsehüüd `Veike `põssa on ilus `roosa Jõh; Pośsa on paha, tuli ajast `väĺja IisR; sea pörsast kutsutase vahest pössa, pössa Khk; nää, pisike pössa tuleb Jaa; Pisi pössa karjub ruik, ruik, ruik Rei; `põrsud saad põśsa `öetud Vig; `võt́sin väikse põśsa `sülle Saa; veike põśsa tuleb Kod; kutsud sigu põśsa põśsa Pal; põśsa-põśsa, tule sööma Ksi