[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

lärakille lärakille Jõh IisR

1. plärtsti `Ölbi, `ölbi nii `kaua ku ühe `kõrra õled lärakille maas Jõh

2. korratult `Lehmi ei tohi `õuve `lassa, õuv kohe lärakille `lehma sitta täis IisR Vrd lörakile

nüllis püsti Lappu`poissisi õuv täis, nenäd `nüllis vahivad; Igal puol nüid `lapsed nenäd `nüllis `juures Lüg

sisse `sisse R eP(`sesse hajusalt Sa Lä) eL, `šišše, `žišše Lei

I. postp 1. a. millegi sisemusse, sissepoole; millestki ümbritsetuks, varjatuks `sinne `Tartumaa `sisse `läksivad `vilja `viema VNg; valas `piimä `kausi `sisse Lüg; mittas `rohto `püssü `sisse Vai; poiss läks suurema `sisse (mandrile) Khk; lapsed pisised `pandi koriku `sisse Mus; `kallas mannergu `sisse ölut Jaa; Pätaka `sisse (valmistamiseks) läks toŕt takku Pöi; tahab maja teha just sula põllu `sisse Muh; pane ahju orva `sisse Phl; piim sai ää kurnatod püt́tide `sesse Kul; `toodi `poodide `sisse ja siis poest sai jäl `toodud [vikateid] Mär; mao seest lähäb sada`kortse `sesse Vig; sigurisi pannatse kohvi `sesse Kse; nüid läksid inimest laiali kõik, `linne `sisse `rohkem Tõs; Vi̬i̬urgad, `seuksed käärad käivad maa `sisse Hää; läksime `öunbu `sisse [peitu] Ris; sellepärast lõigatakse neil (lammastel) `kõrva `sisse [märk], et nad ei lähe teestega segamini Kei; täna nad läksivad `sõnna Arjuma `sisse Ann; pukkadral sahad käivad moa `sisse Trm; sibult `pantse `kapsa `sisse Vil; `rähmä `tuĺli siĺmänukke `sisse Ran; `kangede küĺm ilm `oĺli, latse olliva `nahku `sisse mähitu Puh; mul om üits kirp `pökse `sisse lännu Nõo; `lasti tuvva kadajit länikide `sisse, ki̬i̬b vesi pääle, siss sai anumile ää magu Ote; `piḱse `leie `tarrõ `sisse Har; ma˽pańni liha su̬u̬lleeme `sisse, siss ei haĺlitõda˽liha arʔ Rõu; hopõń `võõti i̬i̬st ärʔ, jäteti kõ̭gõ `ku̬u̬rmaga mõtsa `sisse Vas b. (olenditest, nende siseelust või käitumisest) mis `selle inimese `sisse on läind Jõe; ken `luoma `sisse `tieda VNg; Kuda mina täma `sisse nägema pidin, mis `nahka mies ta on IisR; kis teise südäme `sesse teab Mar; kui lojos `aige on, kes teab temä `sisse Juu; ei tia, mis selle kuera `sisse on läind VMr

2. a. viitab olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse sie `tütrik saab ka oma elo `sisse Lüg; Mool akab külm, ma lähe `päikse `sisse Rei; seetse`kümned öhöksamad kein, lähän kahessa`kümne `sesse Rid b. viitab kellelegi, kellesse usutakse rikkad usuvad kõik `tohtre `sisse Hää; ega iga inimese `sisse tia kua `uskuda VMr

3. (fraseologismides) tule ja valesta `mulle kohe suu `sisse VNg; kui `keegi `mulle räägib just suu `sisse (väga lähedalt), siis kuulen HMd; ta lää `uhkusege `lõhki, ta ei mahu oma naha `sisse Trv; timä es taha umma `poiga jättä˽häü `sisse Rõu

II. adv 1. a. sisemusse, sissepoole, millestki kaetuks; hulka, sekka `ussid siginevad `sisse [lihale] Lüg; `Külväti rukki`sieme `päälä ja siis `künnäti ark`atraga `sisse Jõh; Kruuv ei lähe `sisse IisR; nüüd kahetsesin küll, et jättäsin rüsäd `sisse Vai; läksid sönnigut `sisse `kündama Khk; `ahne loom ajab köik `sesse, mis ta saab Vll; pane levale `soola `sisse Muh; `määris `pεεle ja `käskis `sisse ka veel vetta Emm; kui jεε merest ära läks, siis `pandi kohe mörrad `sisse Phl; valk (välk) lõi `sesse Mar; rähä `tehti kasest ja pulgad tammest `sesse Vig; kebade küntasse kesale sõnnik `sisse Lih; oter oli lühike, `niitsi raja `sisse Aud; pakkis aśsad `sisse Tor; `Seuke `raske puu, ei võta `saagi ka `sisse Hää; lase `ankur `sisse Ris; Piad `vuatama, et `niidepanemisega `suasse piivahed `sisse ei jää Amb; paneme ahjule tule `sisse JJn; kui pahad ilmad on, siis lüeb valu `sisse VMr; kui mõis kraavid `sisse `tõmbas, sest saadik on [maa] kuiv Kad; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; paĺju aab `sisse, sü̬ü̬b paĺju Kod; meil on [äike] põrutand ka, aga `sisse ei ole löönd Pil; oherdiga `lastasse auk `sisse SJn; `tehtas ahjul võĺvid `sisse Vil; nüid om kõ̭ik ti̬i̬d täis täedetu, nüid vanger `sisse ei vajo Ran; nii pehme su̬u̬, ma vajosi `õkva põlvini `sisse Puh; midägi sa tetä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse Nõo; `pańti vorstipuder `ki̬i̬mä, üt́s tükikene liha sinna `sisse TMr; tuuĺ puhub ussest `sisse Ote; su̬u̬ pääle tõmmatass kraavi `sisse Rõn; sattõ `järve `sisse Krl; lihalõ lättäväʔ uśsi˽`sisse, siss ei˽sü̬ü̬ taad `kiäkina Har; sakõ pudõŕ, tsopakõnõ tetti luidsaperägaʔ `sisse Vas b. siseruumidesse, majja `lehmä sitta`unnikuid õuv `ninda täis, et ei saa `sisse Lüg; Ma `sisse ei tule IisR; koer ukse taga, lase `sisse Khk; Pool`kuivand piirg, see ajas `irmpsast läpatist `sisse Pöi; astu `sisse koa Muh; mehed tulid `õhta väĺlast `sisse Mih; mine `sisse, egä siäl kedägi ammusta Juu; `korstnad aavad `suitsu `sisse VMr; kõik ei mahu `sisse Iis; lät́s lävest `sisse ja ilma tere `ütlemede `istse pengi pääle Hel; vana kassiroju käib `sisse sitale Puh; sa‿let usse `poikveli `jätnu, `kärbläisi voorib `sisse Nõo; ku `leibä tetti, siss `tu̬u̬di mõh́k `vü̬ü̬rüsest `sisse Ote; mes sa sääl koputat, tule `sisse Rõn; ti̬i̬`käüjid olõ ma kah `sisse `kutsnu Rõu; ma `võ̭õ̭rid `poissa `sisse ei lasõʔ Vas

2. osutab millegi hävimisele lagi õli `ninda `vällä mädänd, et `langes `sisse Lüg; kui `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakil Pha; me õue`kambril kukkos katos `sesse Mar

3. osutab mingisse olukorda, seisundisse siirdumisele Kohus tuleb `praega `sisse IisR; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; kirik oo juba `sesse läind Mar; kui sajo joone `sisse võtab, ega ta siis taha muud teha, kui sadada Mih; kirik lüvväss `sisse juba Krk; kerik pestass `šišše Lei

4. osutab mingi harjumuse kujundamisele `Sellele on `ahnus jo isast-emast `sisse `kasvand IisR; meil oo `loomel `sisse arjutud, kui päe `looja läheb, siis mene neid karjamaalt ajama Mih

Vrd sissi1