Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 3 artiklit
enne1 `enne R SaLä Vll Muh Hi spor L,
K I spor T;
enne Sa Muh hv Hi,
spor L K I,
M T hv Urv,
Har(
-eʔ),
i- ?
Hel V(
ińne, -eʔ); (
j)
en(
n)
e-, jenõ-, `jenne- Lei (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. esmalt; kõigepealt `Enne `metle, siis `ütle Kuu;
laiad `ambad, kolm neli tükki. lapsel need `enne tolad Käi;
`enne lää ma `mõisa `luudi `viima, siss räägi sul edesi Hää; [pruudil] `enne `pańdi tanu pähä, siis põĺl Amb;
`enne teevad tü̬ü̬d, siis tulevad `sü̬ü̬ma Pal;
enne `vihtsiva mehe, peräst `vihtsiva naese;
kes kõ̭ige enne pruudi vihaga vihup, tu̬u̬ saab ruttu mehele Nõo;
inne sõ̭nudaʔ, peräst laulaʔ Rõu;
inne kaaŕsiti käsi`kaarssõga villaʔ lahehess, siss höörütedi lajaʔ `häideʔ Vas2. (teat ajast) varem(alt), aegsasti; kiiremini et `saavad - - siis `nendega (võrgukudumisega) `valmis, et `enne ku `teised Hlj;
mine `enne kut pärast (pigem varem kui hilja) Khk;
kaer `tehti (külvati) ikke kõege enne Vän;
ma tulin enne kojo kui sa Koe;
`enne võt́tis [kakud] `väĺlä kui leevad Pal;
mõnel oĺlid juba `enne `ammugi `vaĺmis `tehtud [suririided] KJn; [naine] pidi kolm `aastet noorik oleme, es tohi last olla enne Krk;
nakame `võitu `ju̬u̬skma, `kaeme kumb `enne saab Nõo;
iä enne ei `keŕku üless, kui keväde Kam;
mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu;
kurõ vaśt tulõva˽kõ̭kkõ inne Plv3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist Sie `varguse lugu on küll `enne`kuulmata;
Nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemata Jõh;
Kes seda `enne kuuld ehk näind ~ nähend et `mihklini tehasse `eina IisR;
kui oleks `enne `tεεdand Ans;
`enne natuse aja eest Khk;
jääb jälle kaks vana inimest, kut ennegi oln Muh;
ma ei ole sii `enne keind ega sii `enne olnd Kir;
paar `õhtad `enne [uppumist] nisukest nuttu old mere pial JõeK;
`enne käisin sial, enamb ei käi VJg;
`enne ajas ebo kua siin nukan Kod;
kes enne om sääl talun `ti̬i̬nin Hel;
mia lätsi enne `sinna, temä `olli vil `sanna minemädä Nõo;
seo kotuss oĺl jo enne minu kotuss Ote;
ma inne olõ õs vi̬i̬l kühmähki nii Vas;
ma˽käve inne reheh Se4. vanasti `enne sai `souetud `paatiega Jõe;
meil oli `roikist `enne `aida Vai;
enne‿s ole ju `sahka koa mette Muh;
ühnä enne siis `lasti veel see põhk kõik `ringi pöördä [vartamiseks] Var;
`lät́lased `enne olid alati sii laadal okidega Aud;
`enne vanal aal sai kõik loomise moa `tehtud Kos;
kilimit on sie, kellega mehed `enne `külvasid käsitsi VMr;
kõege `enne olema rehetuba pime olnud Pal;
enne olid naistel pool`suapad, meestel kammassid Lai;
siss nad `enne kõnelasid ku mea poesike oĺlin Vil;
enne visati [looma] pääaju mińemä Ran;
enne `käiti iks leiväkotiga `pulme ja `peijit piti Ote;
inne vana `keiśri `aigu, käveʔ sańdikõsõ˽kot́t säläh Vas Vrd ennel5. pigem(ini); meelsamini `Enne loppeb `pergus tuli kui `purje`laevas tüö Kuu;
`enne tule `siie `ennegu `sinne `lähte VNg;
enne ma võtaks selle kui selle Tõs;
enne saab ike küllä küĺlest (rikkalt) kui näĺlä otsast (vaeselt) Hls;
enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma `võõral `maale `uĺkme lää;
ma anna tõise inimesel enne ta ilma, ku ma siul anna KrkII. prep (ajaliselt) varem; (millegi) eel `enne pühade on `muidugi igaühel tegemist küll Jõe;
`enne `aiga saab `aiva `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapse sünnist) Lüg;
enne rugiküli sai odra õsuda Mus;
põle `aega enne `surma vessata külite Muh;
kui kaks nädalit `enne jaanibäd üks ilus vihm sajab, kõik on `süia saand Rid;
`enne `vihma akkavad tuule iilid `käima Jür;
Einale akati nädal `enne `jaani Amb;
sie oli enne minu Kad;
`enne kukke juba üleval Lai;
enne okki olli kedervaŕs Trv;
mea enne siut tulli Krk; [ma] olli enne `tõisi söönu Nõo;
mul oĺliʔ inne latsõolõkit `väega˽suurõ˽valuʔ Urv;
enne päävä jumaladõ minekit;
`koŕsna `oĺli meil enne suisspühi `pühḱmäldäʔ Har;
vanaesä oĺl inne minno ar˽kooluʔ Plv;
ińne sedä `aigu oĺli ao `tõistõ SeIII. postp (ajaliselt) varem –
PJg Ris Kei Amb minev`aasta ei oln näha [marte] aga seda `enne käisid Ris;
Ammuks obune küńni loomaks sai, seda `enne olid ikka ärjad KeiIV. enne ku(i) ~ kut konj enne seda, kui ma‿p saa `ennekut pühabe ükskord `sönna Khk;
ennekui katust akatse tegemä, pannase roovid `piäle Tõs;
ma `teenisin mõisas kaks `aastad, `enne kui mehele sain Amb; [keetmisel kapsaid] ei segatud sugugi, `enne kui `vaĺmis on Pal;
mitte ma‿i liigu siist koheki, enne kui mu viiäss Nõo;
`enne ku sa [kapsastele] `suurma pääle panet, `t́siuka `küĺmä vett Võn;
siss es lastaʔ [pulmarongile teed lahti] inne kui siss pudeli `viina ańd;
sala pini iks purõ inne ku hürähhäss Rõu Vrd ennegu Vrd ennem,
enni1
enne2 enne Trv Hel T(
`e-)
Urv Har,
i- Rõn V;
õnnõ (
õ̭-)
Võn Ote San V(
õnõ Se[
-h]
Lut);
`jenne Lei ainult, vaid, aga tu̬u̬ mõne rõuk, ninda loperdet enne kokku sääl Hel;
poiss mugu lü̬ü̬b `luikarit enne, tü̬ü̬d ei viisi tetä Puh;
ma õnnõ näi, es kuulõ Võn;
leib pudiness nigu raba inne Kan;
tulõ˽sa inne, sõs ma `näütä Urv;
taa kogu inne `hinnele taad `kraami kokko, taa mugu ahnitsass õnnõ Rõu; [linakitkumisel] mud́o ku lasõ‿nnõ vi̬i̬rt pite edesi Plv;
om õnnõ vana hausa kõnõlõss õnnõ, mis `suuhtõ tulõ Räp;
tulgõ no õnõ;
Lää äs innõ noorõ inemiseʔ, kõ̭iḱ lät́siväʔ [jaanitulele] Se;
kat́s inne latsõkõst `oĺlgi Lut Vrd endä,
enneda,
ennegi,
innedest,
õnnõdlõ
enne3 ennäe Võttan `vitsa! `Enne! Vat kus mul (tõreldes, ähvardades); `Enne misukesest `uskumata `Tuomast oled läind IisR