Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
peie pl `peie (peie) M T(peied Ran) hajusalt V(-eʔ)
1. matusepidu, peied `peie pääl `sü̬ü̬di Trv; ku `surnu ärä mateti, siis tulti tõise pühäbä vi̬i̬l `peiet pidäme, `sü̬ü̬di ja `ju̬u̬di ja rõõmustedi `surnu engekest (järelmatusepeost) Krk; `peiede kutsuti oma külä rahvass ja sugulase Ran; `kulle, kui ü̬ü̬kuĺl uegub, ku ta ikeb, siss saap `peijit, ku ta naarab, siss saap `pulme; ei tiiä, kas na `vaśkat tahva ärä tappa `peie‿päle Nõo; `peiess tetti puhast `leibä, muidu `oĺli aganane leib Kam; enne `käiti iks leiväkotiga `pulme ja `peijit piti Ote; `peie lavvan kah temä istub terve ü̬ü̬ ja kõnelab, kõ̭ik `peie rahvass kullelsiva nigu `lõokest Rõn; es tuvva `peie sõnnagi es, es saavavõ `peiedegi minnä San; `minti `peijile Urv; kutsuti peiehõ Plv || surnu mälestuspidu hingedeajal sügüse `eńge aig, sõss tetti peiet; peie `peeti `eńge aal, kutsuti külälise kokku, sõss peets peiet Krk
2. pulmapidu vanast ollive peie, nüüd om pulma Hls