[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 47 artiklit

karu|kusilane pl karukusilased sipelgas – Kod MMg
karu|murelane sipelgas puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased Lüg
karu|sipelgad sipelgaliik (suur tume sipelgas) – L K karo sipelgad, need oo suured, `metses tegeväd nii suured pesäd puude `alla nagu einä kemmod. näd ammostavad koa; karosipelgud tuuasse `jälle kottidega metsäst, kus se `jooseb. [kui] `aegusega inimene oo, siis üks pada `aetasse `veega `keema ja kallatasse näd `sõnna `sesse. siis inimene keib seal sees Mar; karusipelgad oo `metsas. `kuuskede all ja `mändade all sial oo paelu Lih; karusipelgad, suured pesad `metsas, aga kui `kuskil kõdu puud oo, teevad `sinna ka [pesa] Tõs; karu sipelgas, jämeda `persega Tor; karusipelgad, suured pugalad, kannavad suured pesad Kad; karu sipelgad, õieti suured, kõige suuremad Ksi
krusklane `kruskla|ne g -se punane sipelgas Vigasti on lüsi `otsa `panness säditüd `liiga maateräle, kaik `krusklase pesäd `löüdäb üles; `Krusklased kusitavad kohe `jalgu `heinämaal `ninda et Kuu Vrd prusklane, rusklane
kuklane `kukla|ne g -se Ote, -nõ g -sõ Kan Rõu Vas Räp sipelgas `kuklase pureva valuste Ote; `kuklasõʔ ei püsüvä˽kot́ih eiʔ Räp
kusi|kuklane (sipelgas) eL Ämmake ai mõtsan naid kusi`kuklasi `lapjuge kotti Hel; (peene pihaga naisest) mes tu̬u̬ kusi`kuklane ka tetä jõvvab Ran; sääl `olli `ulka kusi`kuklaisi, mia es saa sääl `istu; aa kusi`kuklase pesä laḱka, siss ta‿m `kuuma täis, mugu `tossab; kusi`kuklaisi om `siibuga kah; ihu kiheli nigu kusi`kuklase pesä Nõo; terä olli tõsõl viĺläl illus nigu kusi`kuklase muna Kam; kusi`kuklase olliva taru `sisse pesä tennu Ote; musta `persega omma˽kusi`kuklasõʔ Kan; Kusikuklanõ om kõvõmb kui kiäki siin maa pääl Urv; `siibuga kusi`kuklasõ `lindäse täämbä ussõn, no õks vehmalõ lätt Har; suuril kusi`kuklasil oĺliʔ suurõʔ pesäʔ, mõtsa all oĺliʔ nigu mäeʔ Rõu; nu̬u̬˽verevä kusi`kuklasõ kusõssõ, sõ̭ss um halluss Plv; tu̬u̬ huśsi jõ̭h́t koolõt́ nu̬u̬˽kusi`kuklasõ arʔ, huśsi viha om jo `väega suuŕ Vas; kusi `kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle, tüküsse taro kondsa pu̬u̬lt `sisse Räp; sääntse `veerba kasusõ puuh, nu tsusatasõ kusi`kuklasõʔ `peśsä Se; kuƶ̌i`kuklan salvaš́š `kangõdõ Lei; muurusspesä um kon eläseʔ kusi`kuklusõʔ Lut
kusilane kusila|ne KodT, g -se Hlj Khk Sim I(n -laane, -laene Kod; pl -laised Trm) Äks TMr sipelgas Siasta `metsas nii palju kusilassi Khk; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile et vihim `sisse ei lähä; kusilaese vett `ańti lehmile, siis `suama `piimä ja ku̬u̬rt; ni̬i̬d o `lendäväd kusilased, neil o siiväd Kod; Kui suvel kusilased lendavad tuleb vihma MMg; kusilased on `väiksed, sipelgad on suured Äks
kusi|rautsik(as) (sipelgas) – Pä Juu SJn Kõp Vil eL Kusirautsikas oo pisike punane sipelgas, kis kohe kuseb ku ta su `piale ronib Tor; kusirautsik ära kusnu, oi ku valus Hää; ta (meltsas) sü̬ü̬b kusiraudsigu `peśsi Saa; kusirautsikas on tige sipelgas Juu; kusirautsikad on `veiksed punased, kollased SJn; Lendavad kusirautsikad toovad vihma Kõp; kusirautsiku salvave valusti Pst; kui kusirautsk `paĺla ihu `küĺge saa, siss kusõ `õkva Kam; kusirautsiku `korjave puie `nõklu, teeve omal sellest pesä; `siibega kusirautsiku om musta Rõn; lät́si sinna [miniaks] nigu kusi`raut́sku `pessä (halva kohtlemisega perest) San; `Vaŕsti nakas `vihma sadama, kusiraud́sigu omma akandõ pääl Urv; Ku mul jala˽haigõʔ `oĺli, siss `kästi jala panda murus`pessä, siss kusiraudsiga kusõsõ pääle ja jala saava `terhvess Har; vereväʔ kusiraut́skaʔ ei tii pessä Rõu; kusirautsiguʔ kusõsõʔ `väega valusahe Plv || `täie `auku abenin ja kusi`raut́sku kukunan San Vrd kusi|raatsik, kusi|ratsik, kusi|raudik, kusi|rausik, kusi|ritsikas, kusi|rätsikas, kusi|räätsik
kusi|ritsikas kusirit́sikas (sipelgas) – Pär
kusi|rätsik(as)
1. sipelgas – Pär Trv Nüüd akkab vist `vihma sadama, kusirätsiku olive vällan Trv
2. allakusija Ei tea mis moodi niisuguse kusirätsikuga elatakse, kui piisa õlut joob, see kohe püksi tuleb Mar
kusi|räätsik, kusi|räätsike (sipelgas) – TLä vahi kos `julge poiss, esi nigu kusiräedsik tiĺluke, jooseb mätäste vahel; `suhkru `pääle om kusiräädsiku kah maḱkat (maiad); kibelivä kõik nigu kusiräädsikse iki üitstõstest läbi valiste Ran; `käänsi kotisuu katõkõrra ja nakassi `peoga kusiräedsikit kotti panema Puh; mine tu̬u̬ kusirääd́sikit ja ti̬i̬ mulle `vanni Nõo || (peene pihaga inimesest) peenike kui kusiräädsik; kes nigu kusiräädsiku, nu̬u̬ om nõrga - - ega tol iks `jõudu es ole Ran
kõllakas2 `kõlla|kas g -ka kollane sipelgas Vanad `ütlesid `kõllakas, kusitab, siis on `kange valu IisR Vrd kõllik1
kõllik1 `kõlli|k g -ku kollane sipelgas `Kõllik kusetab `kõige valusamalt IisR Vrd kõllakas2
lamba|kusi|kuklane pl `lambakusi`kuklase (väike must sipelgas) – Ote

maadrene `maadre|ne g -se sipelgas `maadrest elavad kivide all Rei

marran1 marran Vas(-ń), maran Se, g marana; pl maranaʔ Plv sipelgas maranaʔ tüküsseʔ latsõ `külge Plv; Miili heitü, läts näost vereväs kuʔ marran; marrań kusõss, tu̬u̬ hallutass nii `hirmsahe Vas; marana pesä kuusõ all Se

metsa|murulane metsamurulane sipelgas – Jäm

mudulane mudula|ne Kuu, mudulai|ne Vai, g -se

1. (sipelgas) Ega nie mudulased ei `hammusta `oite kibejästi; Mudulased‿o `oite `kanged tukkima tuba kappisse - - nee‿o maguse `pääle `maiad Kuu
2. väike olevus nää kui pali `pieneid mudulaisi Vai Vrd mudilane

*mullergas pl mullergad sipelgas – PJg

murelane murela|ne Hlj Lüg Jõh IisR Saa Sim Vil Trv Pst Hls San, murelai|ne VNg Lüg Vai Iis, g -se sipelgas murelaine kusetab, nii et `kirvendab taga VNg; punaste murelaistel on `suured pesad kõhe `metsas. nävad ise `kannavadki kõik `sinna pesa neid õgasi Lüg; maa murelaised on pikkaraised punased. nied `ammustavad kippest Vai; murelane kutsutse see suur sipelgas - - `väike sipelgas oli kusiratsik Saa; justkui murelase jooseva seĺlän Trv Vrd murekas3, mureline2, murulane

murulane murula|ne Hlj Jäm Juu Kos Amb JMd VMr Kad Trm Ksi, murulai|ne Hlj VNg Lüg Rak, g -se sipelgas nendel tua `juures oli ermus paelo murulasi Juu; murulane tuhnib aga `mulda VMr; murulased - - ei ammusta nii valusaste kui `raudlased Kad; murulased on `lendvad sipelgad Trm Vrd murelane

muru|lauk2 (sipelgas) murulauk - - nagu sie metsagi sipelgas, aga tema on vekemb ja kibedast ammustab, kibedamast ku teene VMr

muru|sipelgas (sipelgas) murusipelgas, sie on muru sies, tieb pesad pienardesse ja Amb

*musklane pl `musklased (sipelgas) `musklased ehk mudilased on `mustad `siibadega sipelgad Kad

mustake(ne) 1. (pisut) määrdunud mussakene, `palge sarn `natke muss Kod; si̬i̬ rät́t om joba kaunis mustake Trv; sul om taa säŕgikene mustakõnõ Har; mustakõsõss oĺl ärʔ lännü, es olõʔ inämb puhass Plv

2. väike must sipelgas `väikese musta˽kusi`kuklasõ˽kutsuti mustakõsõʔ; mustakõsõʔ olõ õs nii kuŕaʔ, nu̬u̬˽purõ õs Vas

*mustlane2 pl `mustlased Kuu Kad väike must sipelgas ühed on `mustad, nied on `mustlased ja `teised on `jälle siis `niuked punakad, nied `jälle `rusklased. `mustlased, nied ei `ammusta Kuu Vrd mustokõnõ

mustokõnõ mustokõ|nõ g -sõ väike must sipelgas mustokõsõʔ ommaʔ väläh, nakass sadama; Mustokõisi kõik kotusõʔ täüs Vas Vrd mustlane2

mõtsa|kusi|kuklanõ (sipelgas) mõtsakusi`kuklanõ um pruunikass nigu `keiśri kusi`kuklanõ, a katõst mõtsakusi`kuklasõst saa õiʔ ütte `keiśri kusi`kuklasõ pikkust Vas

naadrane, naadrene `naadra|ne, `naadre|ne g -se Hi sipelgas on tiibastega `naadrest `väljas, siis on `vihma Emm; roosi `öites vahest kollast `naadrast Käi; sii on `naadrese pesa Phl

nagelane nagela|ne g -se Jäm(-le|ne) Ans Mus Kaa Krj Rid sipelgas nagelased on mustad ning `koltsed, `koltsed kusad kibest Jäm; nagelased‿o - - `siplased, nee‿o ise tulised, körvetavad kut nögesed Mus; Nagelane ajab köik rohu sui einamal liiva mättud täis Krj

naklane `nakla|ne g -se Khk Mus Kaa (väike sipelgas) muist `naklasi on `koltsed, muist mustad; mustad `naklased tulad elu (majja), `koltsi pole näha mette, nee elavad kivide all Khk; ne `naklased ammustavad `kangesti kibesti Mus; Naklasi oo ka mütu liiki, mustad ning koldsed elavad kivide all, pruunid oo igavesed kibed ja teevad eestele ise mullakuhjad üles Kaa Vrd nakline

narblane `narbla|ne Jaa Muh Rid Kse Han Var Mih Aud, `nardla|ne Jäm Pha Vll Jaa, `narla|ne Krj Pha Var Tõs Aud, `narmla|ne Muh, `narvla|ne Kse Han, g -se (väike must või punane sipelgas) `Nardlased kusevad `pεεle, siis kibiseb Jäm; `nardlastega on einamaal äda, jalad teesi täis; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; `koltsed `nardlased on nii kibed naagut oleks tules olnd Vll; Tulid `nardlased moa peale - - [siis] teise päeva akkas sadama Pöi; `narmlasi oo `kahte jägu, teised oo punased, teised oo mustad Muh; punane `narblane ammustab naa et paistetab kohe üles Kse; `Narvlased tahvad enne `vihma tuppa `tulla Han; `narblast oo tilliksed punased, `kangesti kusevad Var; punased oo valusad, mustad `narblased ei ole nii valusad Mih; ma `tapsi ühe `narlase ää Tõs; `narblast pesa tein `siia õunap̀u juurele Aud

nõmmikas nõmmik|as g -a (sipelgas) nõmmikad oo suured punased sipelgad. nõmmikad, need ammustavad Var

näkk6 näkk g näki HMd Nis, näku Kul Ris Nis (punane sipelgas) näkid on kõege `õelamad, ammustavad na kurjaste Nis

näklane `näkla|ne Kul, -le|ne LNg, g -se (punane sipelgas)

obo|kusilane (sipelgas) panid pudeli kusilase pesässe, obokusilaisi läks pudel täis. ku leevä tegemine õli, `panti pudel `ahju, läks eliss; ku obokusilase `pessä näpitsä vahel panevad uśsi, siis süäväd kusilased uśsi ärä Kod

obu|nagelane, obu|naklane (sipelgas) ühed on obunagelased, irm suured Jäm; Obu`naklane, see on suur, närib kohe vere `lahti Mus

obuse|sipelgas (teat sipelgas) obuse sipelgad pruunid ikka, `keskelt peenike, suured `kuhjas pesad metsa all Aud

oo|siplane (teat suur sipelgas) suured `siplased kutsudaste oo`siplasteks Jäm; Oo`siplased närivad ja körvetavad Mus; Oosiplased, need on suured ja teevad suured pesad Rei

pintslanõ, pintsläne `pińtsla|nõ (-n-) g -sõ Rõu Vas; `pińtslä|ne g -se Rõu (punane) sipelgas mustaʔ omma kusi`kuklasõ, vereväʔ ommaʔ `pintslasõʔ, `väikeseʔ ja kuŕaʔ; timä‿m `keśkelt peenükene nigu üt́s `pińtsläne Rõu; `pińtslasõʔ umma˽nu̬u̬˽`väikese vereväʔ, kiä `väega halusahe kusõsõʔ Vas

pintstok `pintstoḱ sipelgas – Rõu

pisu|pintslanõ pl pisu`pintslasõʔ väike punane sipelgas – Rõu

prusklane `prusklane Kuu; pl `prusklased Kad teat väike sipelgas `prusklane `hammust minu Kuu

raud|kusilane pl raudkusilased punane sipelgas – Trm TMr

rusklane `ruskla|ne g -se Kuu; pl `rusklased Jõe KuuK Kad, `ruskulaised Hlj (teat sipelgas) ne `suuremad on `rusklased Jõe; `mustlased ei `ammusta, aga `rusklane, sie paneb tarama kohe nii et Kuu; `rusklased on väga mürgised pruunid sipelgad, kusetavad Kad

rustlane `rustla|ne g -se suur pruun sipelgas, kuklane `rustlased on `keikse `suurembad - - neil on igavesed `kuhjad `eina`maades ja `metstes Jõe

räedsik räedsi|k g -ku sipelgas `õkva nigu kriisiterä om nu̬u̬ muna räedsikil; nüid peräst räedsiku `vańne ta keṕpega käib, saab esi ennäst õiendada; miä `ütli räedsikile, et jummalessä pühä pojake, mes te miust `onte salvate Puh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur