Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
anger anger g -i Ris Har/-õr/, -a Var; aŋŋer Emm Käi, -i Khk Phl, g -a Rei; `aŋŋer g `angeri VNg(n -i) Lüg Jõh Vai angerjas `suured `angerid kahe `kolme `naulased VNg; `aŋŋer on üks mere kala Lüg; se on pehme savi pöhi kus aŋŋer on Khk; Aŋŋer on va ussimoode kala ja ermus visa ingega, ta rapi εε ja soole εε ta elab ike Käi; eks anger oli iä kala. jah, ja angerad `piävad ka maal `kεima kellel `erne põllud mere `ääres on Var; `nahkanõ haŕuss `pihmest nahast, kas kasuka nahast vai anõgri nahast Har Vrd änger
angerjas anger|jas eP(aŋŋer- S) Hls, anger|jass Trv Krk Ran Nõo Võn Kam Rõn, angõr|jas(s) Khn Võn San Krl Rõu Vas Se, `aŋŋer|jas Kuu Hlj Vai, g -ja; n, g angerja Krk Rõn, angõrja Se, `aŋŋerja VNg Vai
1. angerjas `aŋŋerjas `jälle pidi olema `ussi puolvend Kuu;
`aŋŋerjas ei oda kui on `surrud `süötä Vai;
mustad aŋŋerjad pidavad pisemad olema ning allid suuremad Khk;
aŋŋerjas üks saba kεik Krj;
kui meri oli plank vaga, siis nägid, kus ned angerjad olid. said selle siis ää `lüia Tõs;
angõrjas nda vjõsada engegä, et südä tuksub siis kua, kui `vällä `lõikad Khn;
angerjasi oli. nii tat́ised olid et kukub kää otst ää Aud;
`Kuŕgjal ja Suurejõel on suured tammid, seal `püitakse angerjid. `Siuksed aead tehakse, ku suurt vett `järsku tuleb, sis angerjad lasevad ala;
`peale augu·sti kuu lähäb angerjas pimedaks, sõõra`silma;
`arvavad, et sut́t on angerja poeg Vän;
angerjas on ju mere uśs. ku angerjas nõgeste `sisse saab, siis läheb uśsiks. angerjas käib praegu ka `randes `erne `õisi `sü̬ü̬mes ja `nu̬u̬ri magusi `läätsi Hää;
ahingaga `püitakse angerjid, `enni olid pihid Ris;
`Peipsis on suured angerjad, just ku puu rahnud Trm;
angerjas o luama `tõugu, egä si̬i̬ ei kude, si̬i̬ ti̬i̬b pojad kõhe, kõik elosad pojad Kod;
ku müristeb sis angerja laseve päält vi̬i̬ Hls;
Oĺl siin jõõ̭hn üt́s siu `mu̬u̬du elläi, tu̬u̬ oĺl angõrjas. tu̬u̬ tuĺl kaʔ `ü̬ü̬selt `kastõga˽jõõ̭st `vällä ja laśk nigu˽poiss `niitü pite Rõu;
mäe˽pu̬u̬lt tuuĺ, sis läävä huśsi `järve, saa paĺlo angõŕjit;
a ku põh́a pu̬u̬lt om tuuĺ, sis nu angõŕja tuleva `mõtsa, saa `hussõ paĺlo Se Vrd anger,
angeras,
angergas,
angõruss,
änger,
ängerjas 2. euf rästik, nõeluss nist `kirjud sarabu `karva `üitäkse angerjas Juu; `voata va angerjas `juhtub `suskama Kos
veebiliides
@ veebihaldur