[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
adevel elevil, ärevil ku mesiläse pesä ehk kusilase pesä laiali ajad, kõik‿o adevel; tü̬ü̬ `luśti enäm ei õle, kõik one adevel Kod
elevil elevil Hlj Pha Emm Rei spor L, Nis Juu Kos Tür Kad Ksi Lai spor VlPõ M, h- Kuu/-ll/ Phl Räp; elebil Mar Vig(-bel) Aud Nis, -vel Khk LNg Han Var PJg Tor Juu Amb Tür Krk Urv Krl; jõlõvõl Khn
1. ärevil, kehkvel; (pool)ärkvel Sie o helevill ses `huusas, et `uota `siie tänä `peigu Kuu; Äi tεε kidast ta oodab, umigust saadik teina nii elevil et Emm; ma ei `jäängi magama, ma oli elevil Kse; koer on erevil, elevil `ootab PJg; kui inime päris ei maga, siss on ta elevil SJn; Vaade kui elevil om kusiratsiku, na iki `vihma `näeve Krk; une elevil une ootel, ärkvel ma ole mitu ööd oln une elevel Var; une elevil, ta ei saa `ü̬ü̬si magada Ksi
2. kohevil, üleval, laiali suled on pad́jas elevil Mär; eenä kaared oo vee peäl elebel Vig; villad o elevil; einad on vee sees elevil Kse; silgud `pańdi koa `vaotese `alla, mud́u olid nõnna elevel Juu; `juuksed on elevil Kad
3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud; (millestki) kantud silmad `veega elevel (pisaraist tulvil) Khk; `soone maa on alati vee elevel LNg; naeru elevil; riie puhas tuule elebil va vali tuul tõstab so sabrakod ülesse Mar; ein üsnä vee elebil, kui paelo sajab Vig; Katus oo tuuleelevil (tuules lipendamas) Han; võrgu kupp o na `kangeste vee elevel (pinnal) Var; sai raba `kaeba, maapind oli vee elevel, `õõtsus PJg; `juused tuule elevil ~ elebil. lehvivad `kangeste Nis; `aknad on kohe `kat́ki, tuba on tuule elevel Amb; Einamaa oli alles vee elevil, kui niitma akkasime KJn; `juśtku tuule elevel, tuult täus Krk; maja om tulõ helevil Räp
Vrd elevile, elevili, eleväl, eleväle, helevällä, erevil, älevil
4. suure leegiga tuluke paea all väga elebil Nis
1. ärevil, kehkvel; (pool)ärkvel Sie o helevill ses `huusas, et `uota `siie tänä `peigu Kuu; Äi tεε kidast ta oodab, umigust saadik teina nii elevil et Emm; ma ei `jäängi magama, ma oli elevil Kse; koer on erevil, elevil `ootab PJg; kui inime päris ei maga, siss on ta elevil SJn; Vaade kui elevil om kusiratsiku, na iki `vihma `näeve Krk; une elevil une ootel, ärkvel ma ole mitu ööd oln une elevel Var; une elevil, ta ei saa `ü̬ü̬si magada Ksi
2. kohevil, üleval, laiali suled on pad́jas elevil Mär; eenä kaared oo vee peäl elebel Vig; villad o elevil; einad on vee sees elevil Kse; silgud `pańdi koa `vaotese `alla, mud́u olid nõnna elevel Juu; `juuksed on elevil Kad
3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud; (millestki) kantud silmad `veega elevel (pisaraist tulvil) Khk; `soone maa on alati vee elevel LNg; naeru elevil; riie puhas tuule elebil va vali tuul tõstab so sabrakod ülesse Mar; ein üsnä vee elebil, kui paelo sajab Vig; Katus oo tuuleelevil (tuules lipendamas) Han; võrgu kupp o na `kangeste vee elevel (pinnal) Var; sai raba `kaeba, maapind oli vee elevel, `õõtsus PJg; `juused tuule elevil ~ elebil. lehvivad `kangeste Nis; `aknad on kohe `kat́ki, tuba on tuule elevel Amb; Einamaa oli alles vee elevil, kui niitma akkasime KJn; `juśtku tuule elevel, tuult täus Krk; maja om tulõ helevil Räp
Vrd elevile, elevili, eleväl, eleväle, helevällä, erevil, älevil
4. suure leegiga tuluke paea all väga elebil Nis
elevile elevile Khk Pha Mar/-b-/ Mär Var Tõs Juu Kõp Trv San/-ve-/, -lle Tür KJn Räp/h-/; jõlõvõlõ Khn
1. ärevil(e), kehkvel(e); ärkvel(e) Läks nii elevile, kui nägi, et nende Juhan ka teiste poiste sias oli Pha; jääb jõlõvõlõ, akab `kiusma, ja `karjuma Khn; terve ü̬ü̬ `oĺlin eleville teeśe pärast; küll see on eleville, lähäb igäle poole KJn
2. kohevil(e), laiali; irdu, eraldi klopi suled pad́jas elevile Mär; kui kaks `lauda `kokku `panna, otsad jäevad elevile Tõs; ahju komm on nõnna elevile `kiskund, et suits tuleb läbi Juu; taa suuŕ vihem `peśse kõ̭iḱ mua (muda) heleville Räp
3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud silmad lähvad `veega nii elevile (vett täis) Khk; maja on tuult täis, nii tuule eleville KJn; ei `saagi siin olla, siin kiḱk tuule elevile Trv; sa oled naaru elevele nigu setu obõnõ San Vrd älevile || pinnale vesi vaob vähämaks alt ja piim jäänd vee elebile (piimanõu veest välja); kui kibi tuleb vee elebile siis tä oo nii `kerge (veepinnani on kivi kerge tõsta) Mar; tuul ja vesi lükkavad einäd (heinakaared) vee elevile Var; kui jalad ei ulata [põhja], siis lammas jääb vee eleville (pesemisel vee peale ujuma) Tür
Vrd elevil
1. ärevil(e), kehkvel(e); ärkvel(e) Läks nii elevile, kui nägi, et nende Juhan ka teiste poiste sias oli Pha; jääb jõlõvõlõ, akab `kiusma, ja `karjuma Khn; terve ü̬ü̬ `oĺlin eleville teeśe pärast; küll see on eleville, lähäb igäle poole KJn
2. kohevil(e), laiali; irdu, eraldi klopi suled pad́jas elevile Mär; kui kaks `lauda `kokku `panna, otsad jäevad elevile Tõs; ahju komm on nõnna elevile `kiskund, et suits tuleb läbi Juu; taa suuŕ vihem `peśse kõ̭iḱ mua (muda) heleville Räp
3. võimuses, meelevallas; (millegagi) täidetud silmad lähvad `veega nii elevile (vett täis) Khk; maja on tuult täis, nii tuule eleville KJn; ei `saagi siin olla, siin kiḱk tuule elevile Trv; sa oled naaru elevele nigu setu obõnõ San Vrd älevile || pinnale vesi vaob vähämaks alt ja piim jäänd vee elebile (piimanõu veest välja); kui kibi tuleb vee elebile siis tä oo nii `kerge (veepinnani on kivi kerge tõsta) Mar; tuul ja vesi lükkavad einäd (heinakaared) vee elevile Var; kui jalad ei ulata [põhja], siis lammas jääb vee eleville (pesemisel vee peale ujuma) Tür
Vrd elevil
elevili elevili Kõp hv Nõo, -eli Puh Nõo
1. ärevil, erutatud mia olli nii eleveli, et magada es saa mitte; kõ̭ik mõts om eleveli inimestest, üits paŕt lääb ärä, tõene jälle tuleb Nõo
2. kohevil(e), laiali taa om `väega eleveli, mata `kinni, tuul puhub läbi; pane eleveli `põõsa pääle kujuma Puh
3. võimuses, meelevallas mul tarepääline kõ̭ik tuule eleveli, `akna om `katski Nõo
Vrd elevil
1. ärevil, erutatud mia olli nii eleveli, et magada es saa mitte; kõ̭ik mõts om eleveli inimestest, üits paŕt lääb ärä, tõene jälle tuleb Nõo
2. kohevil(e), laiali taa om `väega eleveli, mata `kinni, tuul puhub läbi; pane eleveli `põõsa pääle kujuma Puh
3. võimuses, meelevallas mul tarepääline kõ̭ik tuule eleveli, `akna om `katski Nõo
Vrd elevil
helevällä helevällä, -äʔ Har Plv Vas Räp
1. ärevil(e), erutatud Kagos tuu opõtaja jutt ai kõik rahva helevällä Vas; kui `mõtlõt, kas tu̬u̬ asi om nii, siss helevälläʔ olõtõ Räp
2. irevil, katmata taa om alasi `väega rõõmuss, taal `saisva naa `hambakõsõ alasi helevällä Har
3. võimuses, meelevallas no om kõ̭iḱ niit vii helevälläʔ; noʔ om Leida latsõhelevällä (last hoidmas) Har; ta‿m (vana maja on) nii tuule helevällä nigu pussu sari Plv
Vrd elevil
1. ärevil(e), erutatud Kagos tuu opõtaja jutt ai kõik rahva helevällä Vas; kui `mõtlõt, kas tu̬u̬ asi om nii, siss helevälläʔ olõtõ Räp
2. irevil, katmata taa om alasi `väega rõõmuss, taal `saisva naa `hambakõsõ alasi helevällä Har
3. võimuses, meelevallas no om kõ̭iḱ niit vii helevälläʔ; noʔ om Leida latsõhelevällä (last hoidmas) Har; ta‿m (vana maja on) nii tuule helevällä nigu pussu sari Plv
Vrd elevil
erevil erevil Khk Kul Mih Khn PJg Nis Jür Iis, -el Vig Koe VJg Kod; herevill Kuu
1. ärevil; elevil [noor hobune] tahab `ühtelugu `menna, tä nagu erevil Mih; Inimesed olid pue `juurõs ette erevil, `kartvad sõda Khn; ma olin täna `öössi na erevil, uni ei tulnd `piale Nis; luomad nii erevil Jür; mesilased naa erevel ja rahutumad Koe; on nõnna erevel menema [kuhugi] VJg Vrd erevile1, herevillä, herevällä1
2. fig rugi nii `küpse puru, üsna erevil, pudisemas Khk
1. ärevil; elevil [noor hobune] tahab `ühtelugu `menna, tä nagu erevil Mih; Inimesed olid pue `juurõs ette erevil, `kartvad sõda Khn; ma olin täna `öössi na erevil, uni ei tulnd `piale Nis; luomad nii erevil Jür; mesilased naa erevel ja rahutumad Koe; on nõnna erevel menema [kuhugi] VJg Vrd erevile1, herevillä, herevällä1
2. fig rugi nii `küpse puru, üsna erevil, pudisemas Khk
ergul ergul VJg Trv Krk, -ol Kod ärevil; kehkvel nõnna `uhke, et aeva kael `rõngas kohe. [inimesel] kes peab ennast kekul ja ergul VJg; `vaata kui ilos lill, `valge kõllase südämegä nagu ergol; nu̬u̬r obene oo erevel ja ergol Kod; mõni `ü̬ü̬se `virbumisi makkat - - sõss olet ergul Krk Vrd ergon, ergus1
erkvel1 `erkvel Kod(-ŕ-) MMg Vil elevil, ärevil; kehkvel [naine] `niiskene `eŕkvel aga. one rõõmus ja `kerkleb mehe ümmer; vasik oo `eŕkvel; obene oo `eŕkvel. vahib. `pelgäb; tõese majan õled `erkvel ja `kerkvel Kod; `erkvel `ühte `puhku, `muudku lähess aga MMg Vrd erkuvil, erkvalla, erkveli, erkvile
kahevil kahev|il VNg Mär Pär Hää Krl, -el Tor
1. ärevil, elevil pasaaril on kõik kihevil ja kahevil VNg; `ootasid riigivanemad ja `oĺlid kihevel ja kahevel Tor; asi om joʔ kiḱk kihevil ja kahevil Krl Vrd kahavel(i), kaheval, kahivil, kihevil
2. kohevil kana suled oo kahevil Mär; `juuksed kahevil Pär; juused on kahevil Hää
1. ärevil, elevil pasaaril on kõik kihevil ja kahevil VNg; `ootasid riigivanemad ja `oĺlid kihevel ja kahevel Tor; asi om joʔ kiḱk kihevil ja kahevil Krl Vrd kahavel(i), kaheval, kahivil, kihevil
2. kohevil kana suled oo kahevil Mär; `juuksed kahevil Pär; juused on kahevil Hää
kahkvel `kahkvel Hlj IisR Jäm Juu Jür JMd Koe VJg Kod, kahkvel Trm KJn
1. ärevil; kõhevil kõik olid `kihkvel ja `kahkvel Hlj; mis sellepäräst piäb nii `kahkvel olema Juu; niigu ehmatus tast üle käind, on ta `kahkvel JMd; kui tulekahi ehk õnnetus, siis `terve küla oli `kahkvel kohe VJg
2. kõhkvel Ilm `ninda `kahkvel täna, tia‿ks `annab `omme `vihma vai `kuiva IisR; Ma oli keik aeg ikka veel `kahkvel Jäm; one `kahkvel selle minekigä, kahe vahel Kod; ta olli viil selle asja üle kahkvel, ei teadnud isegi kas minna või ei KJn
Vrd kahkuvil, kahkveli, kihkvel, kohkvel
1. ärevil; kõhevil kõik olid `kihkvel ja `kahkvel Hlj; mis sellepäräst piäb nii `kahkvel olema Juu; niigu ehmatus tast üle käind, on ta `kahkvel JMd; kui tulekahi ehk õnnetus, siis `terve küla oli `kahkvel kohe VJg
2. kõhkvel Ilm `ninda `kahkvel täna, tia‿ks `annab `omme `vihma vai `kuiva IisR; Ma oli keik aeg ikka veel `kahkvel Jäm; one `kahkvel selle minekigä, kahe vahel Kod; ta olli viil selle asja üle kahkvel, ei teadnud isegi kas minna või ei KJn
Vrd kahkuvil, kahkveli, kihkvel, kohkvel
karkvel(i) `kark|vel Kod, -veli Puh ärevil, rahutu; valvel ku magama eedäd, ei sua magada, õled `karkvel; ku ta kedägi `süidi one, tulevad tädä `kińni `võtma, siis one `karkvel Kod; mul `olli tu̬u̬ asi `väega `süäme pääl, ma olli `karkveli, es kärsi `kossegi olema Puh
kartma `kartma, (ta) kardab eP(`kaŕt- Tor; [ei] kordeda Phl) u hv M/-me/ Puh Nõo San(-me) Har; `karta|ma, -da, (ta) `kardab R(-maie Lüg; (ta) `kartab Jõe Kuu, (ta) `karta Vai), (ta) kardab Khk Mus Kaa Kad Rak Ran
1. pelgama a. hirmu tundma, hirmul ~ kartlik olema aga paks udu oli, `naised ikke `kartasitte, et tia, kuhu `välja `jouavad Jõe; `Kartab `nindagu vanakurat `välku ~ karu `kella ~ kass vett; Ära `karda `istuvad `vierast, `karda `seisuvad (istuv on rahulik, seisja peale ei tea kindel olla); Parem `karta kui kahetseda Kuu; sie on `kange `kartamaie, ara veregä Lüg; `Kardab kui kuer `luuavart ~ vanapagan müristamist (~ tuld ) ~ nigu kurat kukke ja täma `laulu IisR; `kartaja mies; kanad `kartad sedä `kulli Vai; ep tohi tä ennäst moo lisi anda, tä kardab mind nöndat tuld Khk; kardab kut kits köue`ilma Mus; völu nad `kartasid ka ne vanad inimesed Mus; ma üksi karda igavust Muh; ma karda pimedad, ei ma lähä Kse; sinisi `asju `kartvad (linnud) Tõs; põle ma isi kart egä ma akka teist peletämä koa Juu; minu onu ja tädi old `kanged `nõidust `kartma JJn; vana rahvas `kartsid, et vaadas teise `lu̬u̬ma ja `nõidus ära kohe Ksi b. (millestki) hoiduma, (midagi) vältida püüdma Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (inimesest, kes ei saa hakkama tuttava ja jõukohase tegevusega) Hää; eks mõni kardab `vaeva, ei taha tööd ette võtta Juu; kardab naist võtta Trm; ei karda `vaeva ega `raskust Plt || obu kardab `jalga Khk c. kartlik, tagasihoidlik olema, arvestama, respekteerima; võõrastama, häbenema sedä [metsa] `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; `este `karti `kaiki küläinimisi Vai; nee‿p karda teiste ees ka jugada Khk; ega see‿p karda ega koge kedagid, see oo `julge ülearu Muh; täma `karte `kõiki inimesi Mih; jumalad ei karda ega inimesi ei äbene VJg; surm ei karda ei `saksa ei `sańti Kod; lapsed `kartsid võõrast, läksid ära Vil; temä kardab jumalt Hls d. rahutu, ärevil olema, muretsema; (hirmuga) ebameeldivat ootama, aimama vahest oli nii `palju kalu `paatis et `karda uppumist Jõh; `eina aig on `kartada `vihmane Lüg; ise `eese pärast maa˽p karda ju midad; köva köis, pole `karta et see `katki leheb Khk; pole `karta et täna `vihma tuleb Rei; kui kardetasse `vihma tulevad, siis pannasse [rukis] akk`jalga Mar; mena kardan selle va `otsa `saamese iest Ris; see on ilus väŕv, ega seda `karta ei ole, et tema pialt ära läheb Ann; Kardab täisi tiisikusse jäema (palavaga täies riides) Kad; ää tema (lapse) iest karda, et ei `jäksa `käia, sie `väntab rohkem kui mina viel Sim
2. (millegi suhtes) tundlik, vastuvõtlik olema, (midagi) halvasti taluma `atraga peab küll suvi`vilja tegema, ei `karda ikke nii `põuda Hlj; `elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä; `silmad `kardavad `päivä Lüg; älä kudista `minnu nii kovast, mie `kardan kudistamist Vai; nee vanad kuŕt pεεd on nii elligud `külma `kartma; lehed `kartvad `pääva, nobest `kuivad εε; tuule`aetud (tuule murtud) puu, seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult; see puu‿p karda kirvest, kirves nii rikkund Khk; särgid olid üll, narid `jälle suus, kirjutasid `sönna `pääle sinise löŋŋaga, mis pesu es karda mette Krj; kadagad `kartvad koa `kuiva Muh; talu villasest, need pallitud pailu ei kartn ka `kortsumest Var; Viires kardab `külmä, tulõb ilja ning lähäb vara; sii vesi`kiedäväd põllud, nied `põuda ei karda Khn; tõrvati `enne rattaid, siis olid kõvad ja `kindlad `jälle, ei kart vett kua Tür; mõni värv kardab `märga Lai; töö kardab tegijad Plt Vrd kartlema
1. pelgama a. hirmu tundma, hirmul ~ kartlik olema aga paks udu oli, `naised ikke `kartasitte, et tia, kuhu `välja `jouavad Jõe; `Kartab `nindagu vanakurat `välku ~ karu `kella ~ kass vett; Ära `karda `istuvad `vierast, `karda `seisuvad (istuv on rahulik, seisja peale ei tea kindel olla); Parem `karta kui kahetseda Kuu; sie on `kange `kartamaie, ara veregä Lüg; `Kardab kui kuer `luuavart ~ vanapagan müristamist (~ tuld ) ~ nigu kurat kukke ja täma `laulu IisR; `kartaja mies; kanad `kartad sedä `kulli Vai; ep tohi tä ennäst moo lisi anda, tä kardab mind nöndat tuld Khk; kardab kut kits köue`ilma Mus; völu nad `kartasid ka ne vanad inimesed Mus; ma üksi karda igavust Muh; ma karda pimedad, ei ma lähä Kse; sinisi `asju `kartvad (linnud) Tõs; põle ma isi kart egä ma akka teist peletämä koa Juu; minu onu ja tädi old `kanged `nõidust `kartma JJn; vana rahvas `kartsid, et vaadas teise `lu̬u̬ma ja `nõidus ära kohe Ksi b. (millestki) hoiduma, (midagi) vältida püüdma Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (inimesest, kes ei saa hakkama tuttava ja jõukohase tegevusega) Hää; eks mõni kardab `vaeva, ei taha tööd ette võtta Juu; kardab naist võtta Trm; ei karda `vaeva ega `raskust Plt || obu kardab `jalga Khk c. kartlik, tagasihoidlik olema, arvestama, respekteerima; võõrastama, häbenema sedä [metsa] `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; `este `karti `kaiki küläinimisi Vai; nee‿p karda teiste ees ka jugada Khk; ega see‿p karda ega koge kedagid, see oo `julge ülearu Muh; täma `karte `kõiki inimesi Mih; jumalad ei karda ega inimesi ei äbene VJg; surm ei karda ei `saksa ei `sańti Kod; lapsed `kartsid võõrast, läksid ära Vil; temä kardab jumalt Hls d. rahutu, ärevil olema, muretsema; (hirmuga) ebameeldivat ootama, aimama vahest oli nii `palju kalu `paatis et `karda uppumist Jõh; `eina aig on `kartada `vihmane Lüg; ise `eese pärast maa˽p karda ju midad; köva köis, pole `karta et see `katki leheb Khk; pole `karta et täna `vihma tuleb Rei; kui kardetasse `vihma tulevad, siis pannasse [rukis] akk`jalga Mar; mena kardan selle va `otsa `saamese iest Ris; see on ilus väŕv, ega seda `karta ei ole, et tema pialt ära läheb Ann; Kardab täisi tiisikusse jäema (palavaga täies riides) Kad; ää tema (lapse) iest karda, et ei `jäksa `käia, sie `väntab rohkem kui mina viel Sim
2. (millegi suhtes) tundlik, vastuvõtlik olema, (midagi) halvasti taluma `atraga peab küll suvi`vilja tegema, ei `karda ikke nii `põuda Hlj; `elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä; `silmad `kardavad `päivä Lüg; älä kudista `minnu nii kovast, mie `kardan kudistamist Vai; nee vanad kuŕt pεεd on nii elligud `külma `kartma; lehed `kartvad `pääva, nobest `kuivad εε; tuule`aetud (tuule murtud) puu, seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult; see puu‿p karda kirvest, kirves nii rikkund Khk; särgid olid üll, narid `jälle suus, kirjutasid `sönna `pääle sinise löŋŋaga, mis pesu es karda mette Krj; kadagad `kartvad koa `kuiva Muh; talu villasest, need pallitud pailu ei kartn ka `kortsumest Var; Viires kardab `külmä, tulõb ilja ning lähäb vara; sii vesi`kiedäväd põllud, nied `põuda ei karda Khn; tõrvati `enne rattaid, siis olid kõvad ja `kindlad `jälle, ei kart vett kua Tür; mõni värv kardab `märga Lai; töö kardab tegijad Plt Vrd kartlema
kehevil, kehevile kehevil, -e kõhevil(e), ärevil(e) Hirm ajas teda kehevile; ei tea, kas ta mõnda kurja oli ära teinud, et nõnda kehevil seisis Saa
kehkvel `kehkve|l Hää Jür JJn VMr Trm, -ll Kuu; `kehkevill(a) Kuu Lüg, kehkevel Kad elevil, ärevil, erutatud `Lienä ka `ninda minuga `kehkvell; Külä vanad `muorid olid alade `kehkevil ja ädäss, kui moni nuormies ja `tütrik akkasid `sehvti pidämä Kuu; `ühte `puhku `kihkevil ja `kehkevil; Oo ku `kehkevill sa tänä õled Lüg; Sa nii `kehkvel nagu ootaks kosilasi; Üks rätsepa muodi mies, alati `kehkvel ja kohevil nagu kehkadivei Jür; kui inimene on igast asjast nii `kehkvel ehk ehmatand VMr; Kui ükskord piĺl kiratas, siis elin kohe kehkevel Kad; rahvas on kõik `kehkvel Trm Vrd kehevil
kerkvel `kerkvel Hlj IisR Juu Trm Kod
1. kerkimas, üles kohunud taenas on `kerkvel; puder paas nõnna `kerkvel, et tuleb `varsti üle Juu
2. elevil a. hakkamas, (millekski) valmis on `ninda `kerkvel `sinne menemas Hlj; inimesed on kõik `kerkvel, minekul Trm b. ärevil; erk Tuli `ukse pial `vasta, ise `ninda `kerkvel, eks ta mokka `mäerimas jälle käind IisR; `võõran majan ku magadki, kuuled ära kõik, õled `kerkvel (poolärkvel) Kod
Vrd kerkvellä
1. kerkimas, üles kohunud taenas on `kerkvel; puder paas nõnna `kerkvel, et tuleb `varsti üle Juu
2. elevil a. hakkamas, (millekski) valmis on `ninda `kerkvel `sinne menemas Hlj; inimesed on kõik `kerkvel, minekul Trm b. ärevil; erk Tuli `ukse pial `vasta, ise `ninda `kerkvel, eks ta mokka `mäerimas jälle käind IisR; `võõran majan ku magadki, kuuled ära kõik, õled `kerkvel (poolärkvel) Kod
Vrd kerkvellä
kiben kiben g -a Khk Hel TLä Ote; kipen g kibe|na Ran Nõo Rõn(-pp-) San Lei/-ń/, -ne Hel San(-ń), -ni Puh, -nä Kam Ote Rõn; kipõń g kibõna Võn/-n/ San/-n/ V(kipeń Rõu; g -nõ Krl Har Lei)
1. kerge hõljuv osake, säde, kübe nee on ni raava kibenad, mis tagumise `aega `välja `lindvad raava sihest Khk; aa laits tuliveerest `kaugõmbalõ, kuuse ao pilluva kibenit Nõo; joba kibenä tuleva, `lumme nakap sadama Kam; `koŕsnast pill kibõnit Kan; Kae˽kui haivastamma pańd, tolmu kibõna˽lät́si˽`nõ̭nna Urv; ahupaanõ päält aja kibõnõid üless, noʔ om `varha vi̬i̬ĺ leevä `ahju pandaʔ Har; Ku seo kipõn kohegi olgi sisse lätt, siss lätt [põlema] nigu Jaanimõisa sann Plv; raud and kibõnit; kibõna `lindlõsõ kõigi pooli Se; ütest kibenast läügüs šouŕ liin Lei || mullike, tilgake `vastsel aeal proomiti seement nii. `lasti `klaasi `siśse, kos `seĺge vesi, kümme vai viis terrä, ja kes `väikse mulli üless `võtse, õbõ kibenä, kel nu̬u̬ kibenä küĺlen, nu̬u̬ idasiva Kam; pada keese, siss käävä üles kibõnaʔ (vi̬i̬`tśilkmõʔ) Se || fig ärevil, kärsitu Käve ku˽kibõniin, et läkeʔ õ̭ks är˽kodu ja˽läke˽kodu Rõu; Maʔ `tahtsõ viil veidökõnõ juttu aiaʔ, aga kost noʔ, taa nakaśs joʔ nii kibõnil käümä Vas
2. väike osa, tükk, raas üks villa kiben jäänd `seie maha Khk; alb ikke küll, ku `endäl kibenat ei ole midägi, siss piat sa kõ̭ik `ostma Nõo; nüit `puustuss maid enämp ei ole, viimäne kui kipen käip masinde all Kam; ega sääl (vankril) `rauda kibenät ei ole, puha puust kõik tetti Ote; peśsi kippen `panti ravva `pääle. kivi siist tulli tuli Rõn; Anna mullõ üt́s kipõń `võidu moka `määriʔ Urv; sul omma `t́sukrukibõna laua pääle lagunuʔ Har; mu käest ei saaʔ sa kibõntkeʔ Rõu; liharaasa kibõnaʔ Plv; va veśsin piim, tah õlõ õi˽koorõ kibõnatkiʔ Vas; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ Räp; kesväl õ̭ks om üvä kipõń siseh Se; a timä `hiusõ kibõnaʔ mäheʔ ärʔ `ümbre hüä käe Lut || fig (elusolendist) Mis `sääre kipõn ka tetä jõud, `säärtse kibõna `kaese päält Har; `väikoʔ ahuna kibenaʔ ütesugutsõʔ, mõroʔ andass `tsiale Räp
3. veidi, pisut, natuke Mitte kibenad ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü `tuĺlevagi Hel; ja kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole, ütest om kiben paremb, tõesest võtap jälle tagasi Ran; mitte üits kiben ta [tööd] tetä ei taha Nõo; kibõna ajo peräst kuulnuʔ, et sõra klõpin tulõ Võn; `üit́ski˽truuṕ ei˽`tõmba ütte kibenet San; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; ma olõ kõ̭ik päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔ Har; ku t́ä sinnä˽`sisse lät́s, siss mul küll˽veri kahmahtu, a ma es `kohku˽kibõnat kah Rõu; es olõʔ üt́s kipõń meeleh Plv; om kipõn loofkap; kipõn makõ, panõ `su̬u̬la viil Se
Vrd keben, kibe2, kibenakene
1. kerge hõljuv osake, säde, kübe nee on ni raava kibenad, mis tagumise `aega `välja `lindvad raava sihest Khk; aa laits tuliveerest `kaugõmbalõ, kuuse ao pilluva kibenit Nõo; joba kibenä tuleva, `lumme nakap sadama Kam; `koŕsnast pill kibõnit Kan; Kae˽kui haivastamma pańd, tolmu kibõna˽lät́si˽`nõ̭nna Urv; ahupaanõ päält aja kibõnõid üless, noʔ om `varha vi̬i̬ĺ leevä `ahju pandaʔ Har; Ku seo kipõn kohegi olgi sisse lätt, siss lätt [põlema] nigu Jaanimõisa sann Plv; raud and kibõnit; kibõna `lindlõsõ kõigi pooli Se; ütest kibenast läügüs šouŕ liin Lei || mullike, tilgake `vastsel aeal proomiti seement nii. `lasti `klaasi `siśse, kos `seĺge vesi, kümme vai viis terrä, ja kes `väikse mulli üless `võtse, õbõ kibenä, kel nu̬u̬ kibenä küĺlen, nu̬u̬ idasiva Kam; pada keese, siss käävä üles kibõnaʔ (vi̬i̬`tśilkmõʔ) Se || fig ärevil, kärsitu Käve ku˽kibõniin, et läkeʔ õ̭ks är˽kodu ja˽läke˽kodu Rõu; Maʔ `tahtsõ viil veidökõnõ juttu aiaʔ, aga kost noʔ, taa nakaśs joʔ nii kibõnil käümä Vas
2. väike osa, tükk, raas üks villa kiben jäänd `seie maha Khk; alb ikke küll, ku `endäl kibenat ei ole midägi, siss piat sa kõ̭ik `ostma Nõo; nüit `puustuss maid enämp ei ole, viimäne kui kipen käip masinde all Kam; ega sääl (vankril) `rauda kibenät ei ole, puha puust kõik tetti Ote; peśsi kippen `panti ravva `pääle. kivi siist tulli tuli Rõn; Anna mullõ üt́s kipõń `võidu moka `määriʔ Urv; sul omma `t́sukrukibõna laua pääle lagunuʔ Har; mu käest ei saaʔ sa kibõntkeʔ Rõu; liharaasa kibõnaʔ Plv; va veśsin piim, tah õlõ õi˽koorõ kibõnatkiʔ Vas; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ Räp; kesväl õ̭ks om üvä kipõń siseh Se; a timä `hiusõ kibõnaʔ mäheʔ ärʔ `ümbre hüä käe Lut || fig (elusolendist) Mis `sääre kipõn ka tetä jõud, `säärtse kibõna `kaese päält Har; `väikoʔ ahuna kibenaʔ ütesugutsõʔ, mõroʔ andass `tsiale Räp
3. veidi, pisut, natuke Mitte kibenad ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü `tuĺlevagi Hel; ja kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole, ütest om kiben paremb, tõesest võtap jälle tagasi Ran; mitte üits kiben ta [tööd] tetä ei taha Nõo; kibõna ajo peräst kuulnuʔ, et sõra klõpin tulõ Võn; `üit́ski˽truuṕ ei˽`tõmba ütte kibenet San; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; ma olõ kõ̭ik päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔ Har; ku t́ä sinnä˽`sisse lät́s, siss mul küll˽veri kahmahtu, a ma es `kohku˽kibõnat kah Rõu; es olõʔ üt́s kipõń meeleh Plv; om kipõn loofkap; kipõn makõ, panõ `su̬u̬la viil Se
Vrd keben, kibe2, kibenakene
kibeveli elevil, ärevil nüid om ta ka kibeveli, ei tiiä, mis tal ka mõttin om Trv
kiheval-kaheval elevil, ärevil keik oli nönda kiheval kaheval Jäm
kihevil, kihevile kihevil VNg Han Krk Hel Krl, -e Han Trv, kihevel Khk Tor Krk Krl
1. ärevil(e), liikvel `pasaa·ril on kõik kihevil ja kahevil VNg; kevade on küla nii kihevil sönnigud vädamas, ükstese `võitu, kis keige ennem `valmis saab Khk; Veised läksid kihevile, kui suuga parmu äält tegime Han; jäi `õhtu nõnda kihevile, es tule und `pääle Trv; temä om kihevil, ei saa kunnig olla Krk; asi om joʔ kiḱk kihevil ja kahevil Krl || ku ma `küĺmä tunne ihu om nõnda kohevel ja kihevel Krk Vrd kihevili, kihivil, kihkvel, kihuvalla
1. ärevil(e), liikvel `pasaa·ril on kõik kihevil ja kahevil VNg; kevade on küla nii kihevil sönnigud vädamas, ükstese `võitu, kis keige ennem `valmis saab Khk; Veised läksid kihevile, kui suuga parmu äält tegime Han; jäi `õhtu nõnda kihevile, es tule und `pääle Trv; temä om kihevil, ei saa kunnig olla Krk; asi om joʔ kiḱk kihevil ja kahevil Krl || ku ma `küĺmä tunne ihu om nõnda kohevel ja kihevel Krk Vrd kihevili, kihivil, kihkvel, kihuvalla
kihevil-kahevil elevil, ärevil – Jäm
kihisema kihise|ma R(-mä Kuu; -mma Lüg Vai) eP(-mä Juu KJn, kihesema PJg Tor; kihisä|mä, -ma Mar) Ran Puh, -mä Har, -mmä Plv Se, -m(e) M San, -sõmõ Krl
1. keedes, käärides kihinal liikuma pada kihiseb Kuu; leib akkab kihisema (hapnedes) VNg; `piimä on nii appu et kihiso ja kohiso Vai; vesi kihiseb juba, lihab `varsti `keema Jäm; ölut kihiseb ja aab `vahtu törre sihes Khk; apu nii et kihiseb Rei; piim nii apu, üsna kihiseb Mär; sooda ajab piima kihesema Tor; soo mua kihiseb Juu; apu jook kihiseb Kos; viina `käites kihiseb ja õlut kihiseb JMd; vesi pajas kihiseb VJg; ah ku see piim on apu, aina kihiseb aga Sim; `seltress kihiseb `kangesti Äks; kihiseb nagu sipelga pesa Plt; piim om õige är apanu, kihises Hls; leib kihisess apuge Krk; suṕp `hapnass ku kihisäss Urv; kiisla lätt kihisemma Plv; piim `hapnõss nigu kihisess Se || ärevil olema terve vald on nüüd kihisemas Iis Vrd kihisama
2. sagima, kihama; kubisema külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb Lüg; muld üsna kihiseb pisiste `ussidega Khk; `söuke padikond [sääski] varus `sisse, tuba kihises teistega Pöi; tänakond nii`paĺlo `uśsa, mets kihiseb neist üsna Mar; sealt või vett võtta `ühti, see üsna kihiseb, matakud täis Kse; [lamba] maks kihiseb, täis kohe lutiku Tõs; Seal keldres oo neid elukid küll, naa mis kiheseb PJg; maańtie `mustlasi täis et aeva kihiseb kohe VJg; nüid om pidu kotuse rahvast täis ku kihisess Krk; kihulasi nii paĺlu, kõik kotusse kihiseva Puh; śääl om nii kalla kui kihisess `õkva Se
3. kumisema; segane või uimane olema ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; pea akkas üsna kihisema neid juttusi kuulda Mar; pea kihiseb `otses, ei tea mis sa teed ehk tegemata jätäd Juu; õluʔ pand pää kihisõmõ Krl
4. vaevama, ühtlaselt valutama `rinnad kihisevad ja on `aiged Lüg; kõik kohad nii sandid, üsna kihiseb. `kontide sees kihiseb kange valo Mar
Vrd kihistama1
1. keedes, käärides kihinal liikuma pada kihiseb Kuu; leib akkab kihisema (hapnedes) VNg; `piimä on nii appu et kihiso ja kohiso Vai; vesi kihiseb juba, lihab `varsti `keema Jäm; ölut kihiseb ja aab `vahtu törre sihes Khk; apu nii et kihiseb Rei; piim nii apu, üsna kihiseb Mär; sooda ajab piima kihesema Tor; soo mua kihiseb Juu; apu jook kihiseb Kos; viina `käites kihiseb ja õlut kihiseb JMd; vesi pajas kihiseb VJg; ah ku see piim on apu, aina kihiseb aga Sim; `seltress kihiseb `kangesti Äks; kihiseb nagu sipelga pesa Plt; piim om õige är apanu, kihises Hls; leib kihisess apuge Krk; suṕp `hapnass ku kihisäss Urv; kiisla lätt kihisemma Plv; piim `hapnõss nigu kihisess Se || ärevil olema terve vald on nüüd kihisemas Iis Vrd kihisama
2. sagima, kihama; kubisema külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb Lüg; muld üsna kihiseb pisiste `ussidega Khk; `söuke padikond [sääski] varus `sisse, tuba kihises teistega Pöi; tänakond nii`paĺlo `uśsa, mets kihiseb neist üsna Mar; sealt või vett võtta `ühti, see üsna kihiseb, matakud täis Kse; [lamba] maks kihiseb, täis kohe lutiku Tõs; Seal keldres oo neid elukid küll, naa mis kiheseb PJg; maańtie `mustlasi täis et aeva kihiseb kohe VJg; nüid om pidu kotuse rahvast täis ku kihisess Krk; kihulasi nii paĺlu, kõik kotusse kihiseva Puh; śääl om nii kalla kui kihisess `õkva Se
3. kumisema; segane või uimane olema ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; pea akkas üsna kihisema neid juttusi kuulda Mar; pea kihiseb `otses, ei tea mis sa teed ehk tegemata jätäd Juu; õluʔ pand pää kihisõmõ Krl
4. vaevama, ühtlaselt valutama `rinnad kihisevad ja on `aiged Lüg; kõik kohad nii sandid, üsna kihiseb. `kontide sees kihiseb kange valo Mar
Vrd kihistama1
kihkvel `kihkvel Hlj Juu(`kihvel) VJg Trm Kod, `kihkevil Kuu/-ll/ Lüg; kihkevel Kad ärevil, kihevil `ühte `puhku `kihkevil ja `kehkevil Lüg; `kihkvel pidu akatusel Juu; kõik juaksevad `kihkvel ja `kohkvel Kod Vrd kahkvel, kehkvel, kihkveli
kihuvalla kihuvallaʔ ärevil minevajasta ku sõda tuĺl, siss `oĺli kõ̭iḱ `väega `peĺgliku ja kihuvallaʔ; kõ̭ik inemise omma˽kihuvallaʔ ku˽tu̬u̬ tuĺl, mi˽kõ̭iḱ `oĺli kihuvallaʔ, mi˽`peĺksi et ei˽tiiä mis no˽tetäʔ Har Vrd kihevil
kirkveli `kirkveli
1. uhkelt, kirevalt tu̬u̬ mi̬i̬s `olli äste `kirkveli `rõivil Nõo
2. ärevil, põnevil Ta jäi kah kirkveli saisma, et nätä mes tost asjast saab Nõo Vrd kirkvällä
1. uhkelt, kirevalt tu̬u̬ mi̬i̬s `olli äste `kirkveli `rõivil Nõo
2. ärevil, põnevil Ta jäi kah kirkveli saisma, et nätä mes tost asjast saab Nõo Vrd kirkvällä
klemmel ärevil `Ninda ne `lapsed oo kohe `klemmel, ku `ootavad `aeva sidä `jõuluvana tulemist Kuu
kohevil kohevil Hlj RId Jäm Vll Pöi Muh Emm Rei Mär Han Var Mih/-bil/ Tõs Aud Vän Saa Amb JMd Plt, -vel Jäm Ans Khk Rid Kse Tor Hää Saa Juu Amb Kad VJg Sim Iis Hls Krk
1. a. kohevas (poorses) olekus muld on nii `kerge ning kohevel puhas – kena `taimid istuta Khk; Lumi on nii `kerge ja kohevil kut jahu Pöi; kohevil vöi piim Rei; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; se on nii ea `kerge ja kohevel, ea `kerge leib Juu b. puhevil; turris [kalkun] oli pahukas, nüüd on vaid, on suled maas, ei ole enamb kohevil Hlj; riided on `liiga kohevil üleval Vai; kohevel villad; Ülesklopidud padi on kohevil Jäm; kana tiivad oo kohevel Khk; [kass] nönda `tömbab koŋŋi `selga, saba nii kohevil, nii suureks aab saba Vll; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; see pole mitte `märki tiheste, nii kohevil keik Emm; villad oo kohevel, vauta nad maha Kse; Kus sitsi seelikud tärgeldati ää, siis olid kohevil ja laiad nagu `lehtrid Han; `juused oo piäs kohevil, laiali, sasis Tõs; enne sai `tehtud `taksed siilikud, siis olid nii kohevel Juu; `Pialmine [varrukas] on `äśti kohevil ja alumine kitsas `ümber käävarre Amb; kui kana audub, siis on temal suled kohevel Kad; köŕt om kohevel Hls Vrd kohavil, kohedil, koheval, kohevile, kohevili, kohevilla, kohuvil
2. fig elevil, ärevil tämä on kohevil (~ kõhevil)`ühte`puhku menos Lüg; Õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda ega Jõh; Mari oli juba oomingust saadik natuse kohevil Jäm; kui inime soab ää irmutud, sis on kohevel; kõik on nii `kohkvel ja kohevel, ei taha kedagi enam teha ega liigutada Juu; nii estul kui teine tuleb, nagu päŕm `kerkib, ei tia mis ära teeb, nii väga kohevil Plt || ku ma `küĺmä tunne, ihu om nõnda kohevel ja kihevel Krk Vrd kohkvel, kõhevil
1. a. kohevas (poorses) olekus muld on nii `kerge ning kohevel puhas – kena `taimid istuta Khk; Lumi on nii `kerge ja kohevil kut jahu Pöi; kohevil vöi piim Rei; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; se on nii ea `kerge ja kohevel, ea `kerge leib Juu b. puhevil; turris [kalkun] oli pahukas, nüüd on vaid, on suled maas, ei ole enamb kohevil Hlj; riided on `liiga kohevil üleval Vai; kohevel villad; Ülesklopidud padi on kohevil Jäm; kana tiivad oo kohevel Khk; [kass] nönda `tömbab koŋŋi `selga, saba nii kohevil, nii suureks aab saba Vll; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; see pole mitte `märki tiheste, nii kohevil keik Emm; villad oo kohevel, vauta nad maha Kse; Kus sitsi seelikud tärgeldati ää, siis olid kohevil ja laiad nagu `lehtrid Han; `juused oo piäs kohevil, laiali, sasis Tõs; enne sai `tehtud `taksed siilikud, siis olid nii kohevel Juu; `Pialmine [varrukas] on `äśti kohevil ja alumine kitsas `ümber käävarre Amb; kui kana audub, siis on temal suled kohevel Kad; köŕt om kohevel Hls Vrd kohavil, kohedil, koheval, kohevile, kohevili, kohevilla, kohuvil
2. fig elevil, ärevil tämä on kohevil (~ kõhevil)`ühte`puhku menos Lüg; Õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda ega Jõh; Mari oli juba oomingust saadik natuse kohevil Jäm; kui inime soab ää irmutud, sis on kohevel; kõik on nii `kohkvel ja kohevel, ei taha kedagi enam teha ega liigutada Juu; nii estul kui teine tuleb, nagu päŕm `kerkib, ei tia mis ära teeb, nii väga kohevil Plt || ku ma `küĺmä tunne, ihu om nõnda kohevel ja kihevel Krk Vrd kohkvel, kõhevil
koh-kahkis koh`kahkis hirmul, ärevil nüid oo inimesed üsna koh`kahkis, sõea aead, sandid jutud räägitasse, põle ead üht Mar Vrd kuhk-kahkveli
kohkvel `kohkvel Juu JMd VJg Trm Kod KJn
1. hirmunud, ärevil see on nii `kohkvel, nii `irmu täis, kiuh-kauh, kuhu `küĺgi nüid lähäks ehk mis ta teeks; need rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel, ei tea mis neil õte viga oli, olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga Juu; kui ehmatand on, siis on inime `kohkvel ja `kahkvel JMd; kes one kedägi `kurja tehnud, one `kohkvel, kes one ärritet vihale, si̬i̬ one `kohkvel ja `kahkvel Kod Vrd kohevil
2. kahevahel oli küll `kohkvel oma asjaga VJg
Vrd kahkvel, kõhkvel
1. hirmunud, ärevil see on nii `kohkvel, nii `irmu täis, kiuh-kauh, kuhu `küĺgi nüid lähäks ehk mis ta teeks; need rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel, ei tea mis neil õte viga oli, olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga Juu; kui ehmatand on, siis on inime `kohkvel ja `kahkvel JMd; kes one kedägi `kurja tehnud, one `kohkvel, kes one ärritet vihale, si̬i̬ one `kohkvel ja `kahkvel Kod Vrd kohevil
2. kahevahel oli küll `kohkvel oma asjaga VJg
Vrd kahkvel, kõhkvel
kuhk-kahkveli kuhk-`kahkveli ärevil inimese olliva kuhk-`kahkveli et - - ei tiiä kos ta latse om pannu Nõo Vrd koh-kahkis
kõhevil, kõhevile kõhe|vil Lüg IisR Vig Saa Jür/-ll/ VMr, -vel LNg Mär(-vele) Krk
1. kohevil, turris `juussed oo kõhevil Vig; kana suled külmaga nii kõhevele Mär; aruein - - tema `kuivab ära, siis tema on kohe nesukene `kerge ja kõhevil ein VMr
2. fig elevil, ärevil kõhevil `ühte`puhku, tahab `mennä Lüg; Mis sa nii vara `ommikul nii kõhevil oled IisR; ta oli kõik see aeg päris kõhevil Saa; `Kulmu `kruatsisid, kui süda ja miel kõhevill oli Jür || küĺm om õige kõhevel võtten; ihu om kõhevel võtten, kondi om kõva Krk
Vrd kohevil, kohevile
1. kohevil, turris `juussed oo kõhevil Vig; kana suled külmaga nii kõhevele Mär; aruein - - tema `kuivab ära, siis tema on kohe nesukene `kerge ja kõhevil ein VMr
2. fig elevil, ärevil kõhevil `ühte`puhku, tahab `mennä Lüg; Mis sa nii vara `ommikul nii kõhevil oled IisR; ta oli kõik see aeg päris kõhevil Saa; `Kulmu `kruatsisid, kui süda ja miel kõhevill oli Jür || küĺm om õige kõhevel võtten; ihu om kõhevel võtten, kondi om kõva Krk
Vrd kohevil, kohevile
kõhkvel, kõhkveli `kõhkvel IisR, -i Nõo kihkvel, ärevil Kui sõjamürin juba `kuulda oli - - kõik olid `kõhkvel ja mures IisR; `ta‿ĺli `kõhkveli `väega, nigu ärä `eitenu Nõo Vrd kahkvel, kohkvel
kähkevill `kähkevill elevil, ärevil Küll olid `lapsed `kähkevill `ennegu `küündläd `kuuses polema `pandi Kuu Vrd kehkvel, kähkvile
kärkvel `kärkvel ärevil, elevil Vasika`kärkvel lehm (igatseb taga oma vasikat); `Tütrik on küll `kärkvel, vade poiss ei tie `väljägi Kuu Vrd kärkevil(la), kärkville, kärkvällä
lemmel3 `lemmel(e) ärevil(e), elevil(e) Ega sie nüüd `toisi nää, tä jo sen `Mardiga `lemmel; Tüdrigud odid `poissi `oige `lemmele; `Lapsed olid `lemmel kohe, ku onu `linnast hüvi `ponksi toi Kuu
närviline närvili|ne Khk Kod Krk Hel Nõo Rõn, `närvili|ne Jõe Kuu Lüg, närvile|ne Muh Käi Tõs Tor/-ŕ-/ HMd, g -se; näŕvili|ne g -dse Vas ärevil, rahutu; närvihaige `närviline oli, joi `piiritust ja `liikvad ja läks segaseks Jõe; inimine on `närviline, tämä ei tiä midä `räägib ehk kippub `tõise `kallale Lüg; ta oli pigem üks närviline mees Khk; jähi närvileseks Muh; näŕvilesed mehed `sõimavad Tor; tegi ka närvileseks, kole paha laps oli, `karjus HMd; tämä läks närvilisess selle murega - - nägi ise, kui majad `põĺlid Kod; ku mia niipaĺlu kurvaste, siis mia lää närvilisess Krk; temä om närviline, temäle piab `ańdiss `anma Nõo; timä ollõv iks `väega jäänü˽nigu näŕvilidsess Vas
pabistama pabistama IisR Kaa Jür Trm, -eme Hls
1. närvitsema, ärevil olema `Akkas `teine pues pabistama `kangeste, et raha ei `jätku IisR; Ää sa sellepärast nii ülearu pabista üht Kaa; sie on üks pabistaja Jür
2. pobisema Nii kui iseendale pabistab Trm
pinevil pinevil Khk Kär Pöi Rei Aud PJg Tor Hää Saa Plt Hls
1. pingul Loom oli `terve päe pinevil keti `otsas Kär; Kiri (lehm) on ennast nii täis `lastind, et ösna pinevil Pöi; Kanga löngad peab ästi pinevil oidma, kui sa kangast üles vead Rei; obu oo pinevil keie ots Tor; kört ümmer `perse pinevil nagu üks päätegu Hää; `riided on pinevil seĺlas Plt Vrd pineval, pinevel
2. ärevil, põnevil väigene laps oli nii pinevil `kuulamas Khk
platsis plat́sis VMr VJg Sim Äks Plt, `plat́sis Mär Hää HaLo Juu Tür, `platsis Kuu/-ss/ RId Jäm Ans Mih Khn Juu Koe; lat́sis KJn, `lat́sis Khn Aud Vän Tor Hää Saa Rap KJn, `latsis SaLä Kaa Pha Pöi Muh PJg
1. kohal, päral; tegevuses jaani`päiväl, siis olid kaik vanad inimised ka `kiiga `juures `platsiss Kuu; kui oli `katribä, siis `poisid ei `tulned, aga ku oli `mardibä, siis olid `poisid ka `platsis VNg; Läks ing siest `vällä, siis õlid perijad `platsis, igaüks tuli perima Jõh; Tuul on `latsis `jälle Jäm; ööd ning päävad ole `latsis ning ikka‿b jöva `tööga; ta oli `eese isa `latsis (asemel) `väĺjas Khk; vaada `koera, kut tä `rohtu akab `sööma, siis‿o `varsti vihm `latsis Mus; `Kerve mees ta oli vali, kus `kerve tööd oli, seal oli täma `latsis Pöi; kui omiku läksin, kõik olid `plat́sis juba Mär; juulikuu oligid sõda `platsis Mih; Keväde käe, lõod juba `lat́sis Khn; Ku ma veel noor `oĺlin, siis sai iga `lauba `lat́sis (ehal) `keidud Tor; Tormitaadid (lagled) tulevad, siś on tuul ja torm `lat́sis Hää; läksime `tańtsima, olime `plat́sis `jälle Ris; Leivaaśtid põld na ia `plat́sis (nähtaval) pidada, kuri silm käis üle Kei; omiku on tema `enne kella `neĺla `plat́sis Tür; kui naised koos, siis on nigu `Laekvere laat plat́sis, siis oli suur jutt ja kisa Sim; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sis Äks; nigu vähegi aeg annab, vokk `jälle plat́sis Plt; ku tuuĺ `oĺli, kui jahvatest `oĺli, s‿piäd ju olema järest `lat́sis, öö ku pääväd siis `veske käis KJn Vrd platsih, platsin
2. ärevil mis sa selle tühja pärast nii `latsis oled Khk
põnevel, põnevil põnevel Vän Juu Iis; põnevil Lüg Tor Juu Koe Vil, pönevil Jäm Khk Rei
1. haaratud, ärevil, erutatud ma `õige põnevil `kuulasin seda juttu Lüg; sõda akkab, inimesed kõik põnevil Tor; Kiigest `oĺli `Mihkel `kangeste uvitud ja alati põnevil Vil
2. pingul, pinge all `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; ku `liibis lina väga põnevel on, siis kala lööb põnks tagasi Vän; udar oli nii täis, tiśsid nii põnevil Juu
rahutu rahutu Hlj Lüg Pöi Rid Kad VJg Pal Hls, g -ma VNg Khk Vll Muh Rei Mär Tõs Khn Vän Tor Hää Jür JMd Tür Koe VMr Trm; rahotu g -ma Mar Kul; rahudu g rahutuma Kuu; n, g rahutu Jäm Khk Kse Var Saa Juu Iis Kod Plt KJn Trv TLä San Krl Har, rahotu Ris, rahodu Vas püsimatu, tasakaalutu; ärevil Ei `tiie, mes tä südänd `vaevas, oli nii rahudu Kuu; üks rahutu luom, sipperdab ja `tuhrab `ennast Lüg; rahutud poisid ep saa magada Khk; mine `vuata, laps lihab rahutumaks Vll; Ega tämal `kuskil rahu äi ole, `loodud `sõuke rahutu inimene Pöi; rahutumal inimesel on alb elu Rei; lapsed oo rahotumad ja loomad oo koa mõned rahotumad Mar; rahutu `tundega rämab, `öösi keerutab ja tõuseb `istu Var; loomad oo läin rahutumase, ei söö enäm Tõs; siga on rahutu, kui ilm alvas lööb, tema tunneb selle ära Saa; kui laps on pool`aiglane, siis on ta nii rahutu Juu; mesilased naa erevel ja rahutumad, ei tia, kas akkab mõni pere `väĺla tulema või Koe; läks nagu rahutuma mielega minema VMr; sie on rahutu laps VJg; tämä iho lüänud nõnna rahutuss (maohammustuse järel) Kod; pirmakas võib obuse `kohta ka ütelda, kis rahutu on Plt; temä on nii rahutu vaemuga KJn; irmuss kärsitu ja rahutu lait́s, kes `siandse viripilli om, ei ole `aiga magade Trv; süä om mõnikõrd rahutu Hls; mõni om rahutu `lu̬u̬musega joba latsest saanikelt, ei saa `kossegi rahu Ran; ma‿le `täämbä nii rahutu, ei tiiä, mes tuleb Nõo; tu̬u̬st saani, ku˽telle `kuhtukutsõ tuĺl, om miis nii rahutu, et ei püüsü puil ei mail Har; tä oĺl säändse rahodu vaimuga Vas Vrd rahuta, rahuti
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|