Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
ette1 ette spor Sa,
Muh,
spor Lä PäLo,
Khn Tür Kad; (lausefoneetiliselt) te Kaa1. ometi, siiski, õigupoolest; pigem soh, ju me niid oleme ette `rääkind ka siin tüki [aega] Jäm;
oli `ütlend, see (laps) pole ette kummagite (vanemate) nägu ainaldis;
mis sa ette `massad Khk;
söö ette natuse, seepära taarist magama ka `langeda Mus;
Meite noor kuitsu seike pisike et ennast pole ette olla;
Pange ette ~ pange‿te uks `kinni Kaa;
jo nad seal ette (piisavalt) vaadata soavad Jaa;
küll aga saks mind ette `kiite Khn;
Kuule, taat, sa roni ette korra kartsaga kummile PJg Vrd ete1 || (eitavas lauses) üldse, sugugi Keerdu pole [lõngal] ette olemas;
Äi taast mehest pole änam ette äi ühtid, läbi mis läbi Kaa2. õige, üsna, päris [võrgujada] peamäŕk oli teine, ännamäŕk oli teine, jo need ette ühed olid aga Mus;
Aeg on ette nii läkune, et sellel pole änam `säädust pääl Pöi;
sool oo täna ette pidu Kul;
Sa kudusid täna ette pailu Han;
`Poolas olime ette kaua `aega Mih;
tä oli ette äritet Tõs;
Tormaga ette ramp `laeva `laadi Khn;
kui ilus `õhtu on, siis nad (sääsed) ette tambivad [üles-alla] PJg;
ja siis nied kolmanded takud sis nie on ette `pehmed ja `piened Kad Vrd ete1,
õtte,
ätte3. (välj rahulolematust, ükskõiksust) õige `tehku ette mis tońt tahab Khk;
Ette mul amet sind sii ootama akata;
Ette mul asi, teeb mis immu see peaks olema seikse teega paergus akata linna minema;
Minge ette ~ minge‿te jutuga Kaa
kibris1 kibri|
s Pöi, g -se Han vilets, kõhn olend `sõuke `veise kibris,
pole ätte tast midad Pöi;
Kanapojad nagu kibrised,
piab neid `rohkem `söötma Han Vrd kibrik,
kibrits