[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

heidutama eidutama Var M(-eme) T(ee-; -õmõ San), `ei- Kuu/`h-/ Hlj; eidütämä Ote Urv Krl Lei, -eme Krk San; heidütäm(m)ä Rõu Plv Räp Se(hee-), hii- Har Vas Se Lut ehmatama Äkkitseld `kargas suur koer `piesa tagand `väljä, `heidut kohe ärä Kuu; jooge nii `paĺlu kui `joote, see mind ei eiduta Var; si̬i̬ kurivaim eidüt́s ärä Krk; last ei tohi äkitseld eedutada Ran; ku `ku̬u̬ljat eidütät, siss `lu̬u̬skless `terve ü̬ü̬; ärä sa `kõvva kõnõlagu temäga, ärä kudagi eidütägu Ote; sa˽parõhõllaʔ heidütät uma jutugaʔ; unõ pält heedüt́ üless minno Se; ummaʔ hiidütäjäʔ kaʔ, `määndse `riśtmäldäʔ, nuuʔ hiidütäseʔ ni kua a˽puonuʔ, kua ummaʔ `lasknuʔ hinnäst maha püssäga; kui õdak tulõ, mürrä, kolla, käü hiidütäjä Lut || Kõvvu `ernid piab kiien küĺmä `vi̬i̬ge eiduteme Hel Vrd eeditämä

kallis kaĺlis, kallis g `kaĺli, `kalli eP(kailis Juu), g kaĺli Tor JõeK VJg, g kalli Muh, g kallise Rei, `kallis g `kalli R, kalliss g `kalli M( u -ĺl-) T( u -ĺl-), kaĺliss g `kaĺli V(kaliss Vas), kaĺs g kaĺli Kra
1. hinnaline, palju maksev Nied on juo nii `kallid kalad (angerjad) Kuu; mina `põlgasin sedä `kallist; eks senel õle kõik `kallid, kenel raha ei õle Lüg; Mis `kallis, sie `kaunis (heal kaubal kõrge hind) IisR; tama saab `kallist `palka (kõrgepalgalisest) Vai; ajad on `kallid (hinnad on kõrged) Jäm; siis oli raha pailu `kallim kui niid on Kär; See päe läks natuke `kalliks (purjutades kulus raha) Pöi; veart asi, kallis asi Mar; Kallis asi kestab kaua Han; teenrite palgad oo tänudi `kaĺlid Aud; Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; kui kaĺlis see on (küsitakse hinda) Ris; nii kaĺlis pekulańt, tahab nii kaĺlist `inda `soada Juu; ta ei and kaĺlist raha, aga `maksis ikke ää Ann; nüüd on kaĺlis aeg, kõik aśjad on `kaĺlid VJg; kui makseti kaĺlist `palka, siis olid `kaĺlid päävad Lai; nii kaĺlis, et `ammisse akkab (väga kallis); ega vanasti lapsed nii `kaĺlid põlnd kui nüid (ostudele kulub rohkem) KJn; `pehme lina massap kallist ja karre om odevemp Hls; reńt `panti `kaĺlepess täo Krk; ku raha ei ole, siss om kopik ka kalliss Puh; su̬u̬l `olli nii kalliss asi, et es tohi maha `aada; mina küll nii kallist ei massass; kahju sest `kaĺlist rahast, mes sellega os võenu `osta Nõo; tu̬u̬ vana kalliss `umbleja Rõn; tuhandõ kaĺliss ind oĺl tu̬u̬ (eriti kallis) San; ku kiä `väega kaĺlist taht, siss üldäss, et ta `möie tõsõlõ nigu hinge vi̬i̬rt Har; tu̬u̬l um `väega˽kaĺliss aamõt́; täl om kaliss palk Vas; põĺk `kaĺliss, naka as `võtma Se || näil o kõhe kaĺlis `anda (ei raatsi) Kod; kaĺlis (kitsi) koa tesega, ei too `siia Pil
2. oluline, tähtis, väärtuslik `Kallis on muna lihavotte pühil Kuu; kannatus (kannatlikkus) on keige `kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm; Nüid on päe kallis (tööd palju); esiti oli kedervarrega `lõnga `tehtud, äga nüid on kallis asi okiga Pöi; tervis on siin `ilmas keige `kallim Käi; Allim kui rot́t, `kallim kui kuldraha kot́t = silm Han; `kaĺlid päävad, kui eena aal ilusad ilmad on Juu; aga ta on üks kaĺlis raamat, ta piab `oitud olema (piiblist) Ann; vata ing on ike kaĺlis jo igal ühel Pee; kel täib nüid kaĺlist tüe `aega raisata VJg; kuju tuńn om kalliss tuńn (heinaajal); `terviss ja au om kige `kallip Krk; enne visati [looma] pää aeu mińemä, aga nüid om ta kõege `kallimb rohi Ran; `kaĺlil tü̬ü̬ aol tulõ mu˽manu Har
3. a. armas, südamelähedane oma laps on `kallim; laps peab vanamid `kalliks pidama Khk; Mo `kallid sugulased; Ta pidi oma `kalli mehe juurest äe tulema Pöi; see oli mo kallis öunabu Käi; pruut́ on peigmehele kaĺlis Mär; poea poeg `ütleb ikke, et memm (vanaema) oo kallis Tõs; `kalli inimesi põle paelu Hää; mul on pailu `kaĺlid sõbru Ann; mina olin nõnna kodu oma isa-ema kaĺlis Kad; emä võtab lapse `süülde, `ütleb kaĺlis Kod; `kaĺlist pidama tuleb noorepaari vahel Pal; tüdrukud ei `julgegi nii `riakida, et sa oled mulle kaĺlis, enne kui ta tiab, et ta teda võtab Ksi; Mis must, see magus, mis karvane, see kallis Lai; nakad ütte `sõpra `oidma vai `kalliss pid́ämä Ran; emä om küll kalliss, aga naene om `kallimb vi̬i̬l Nõo; `mulda `pandma `piami kõ̭kõ `kaĺlimba Har; `kaĺliba umadsõʔ; sa olt väega kaĺliss ineminõ, sa˽piät `kaĺliss Se b. pai, hea, tore, lahke nüüd on `lapsuke `kõige `kallimb Lüg; Ole siis kallis [inimene] ja too Pöi; kallis külä naene, ma räägi [sulle] Kir; kui laps iä on, siis ta on nõnna kailis Juu; kaĺlis isake, luba mind `väĺla `minna Kos; sa kaĺlis mees, anna `mulle õige oma obust Trm; sedä kaĺliss üleaediss one kahju; selle pu̬u̬lt oo vi̬i̬l kaĺlis (hinnatav) si̬i̬ valitsus, et jätän lapsile aseme Kod; ega kade inimene ole kaĺlis Pal; temä om iki kalliss ja jumale`kartlik inimene Krk; aga Li̬i̬de om üits kalliss inimene miu `vasta Nõo; ma `üt́li et ol no nii kaĺliss inemine‿t, sü̬ü̬˽ta är Plv
4. õnnis, püha, pühalik (hrl van) `ristipäiv `ninda `kallis pühä, et rohogi ei `kasva Lüg; suured pühad on keik `kallid pühad Ans; Vanad `kallid jöulupühad on `jälle `möödas Pöi; `poegimise järel ja kallite `päεde sihes `anti koa `lehmdele `einu Muh; kadri toob kallist karja `õnne Tõs; `meite `aegas olid `laupa `õhtad suurõd `kaĺlid `õhtad Khn; kallil `õhtal (püha(de) laupäeval) JõeK; su̬u̬re neĺjäbä, su̬u̬re `ri̬i̬di ja lihate `ü̬ü̬si, `niiskesel `kaĺlil ü̬ü̬l käenud tämä tulussel Kod; ega nad kaĺlist nime (Jeesust) suhu ei `võtnud Pal; lastele `ööldi, et täna ei tohi `koerust teha, täna on kaĺlis `õhta, kaĺlis jõulu `lauba `õhta Lai; egä pühäba `ü̬ü̬se, `kallil ü̬ü̬l Krk; mes pia mina `sü̬ü̬mä sel `kallil ommingul Puh; Nelläbe õdak oĺ varemb – tu oĺ kallis õdak – sis es kedräte, es tü̬ü̬tede, pu̬u̬lba õdagu sammute San; kaĺlis aig om tulõmise aig Plv; suurõh paastuh, `kaĺlih paastuh Se
5. int kallis aeg heldeke oh sina `kallis aig, teid küll Lüg; Oh kallis aeg, äi inimene tea midagi ede Pöi; kallis aeg, kes‿se nüid oo Muh; kallis aeg, mis sa seal niikaua `vahtsid seal küläs Mar; kaĺlis aeg, kuule kudas ta reägib Juu; kaĺlis aeg, mis nüid `lahti on JMd; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; kaĺlis aeg, ku rumal ta on Plt; oi sa kalliss aeakene küll, kos ta `onte pidi `jäämä Nõo; oi sa kaĺliss aig, selle inimesega küll olli ädä TMr

kargutama kargu|tama Sa L spor K, Kod spor T, Rõu Se, -teme Hls(-tame) Krk, -tõmõ Krl(ma kargudõ) Har, -tamma Urv Har(-tõmmõ) Plv Vas; `kargu|tama R(-tamma Lüg Vai, `kargo- Vai)
1. liikvele ajama, peletama, jooksutama `lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanu Lüg; tama `karguti `lambad kodo; `kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä Vai; `juudid peab siit keik ära kargutatama Jäm; kui obusel iirud olid, siis kargudati; tuul kargudab puu lehti Khk; aa kargutag `tiined `lehma taga Vll; Mia‿ss piäb sjõnd ikka kargutama, tie‿nd ise kua `mõnda Khn; kargutess `pääle `lehmä edesi tagasi, ei lase süvvä suguki Krk; veli kargutõss obõst, `kõvva kargutõss obõst Krl; kaŕjapoiss om piniga˽`lihmä kargutanuʔ Har; kargudaʔ kari edesi; Keelä no˽sa˽ka˽taa pinitüḱk är, mu˽kargutas naid vasikiid `aida piten takan Rõu || tantsitama – Plv || hüpitama; raputama veikess last kargutad sü̬ü̬len, võtad käe `piäle kargutad Kod; sorguta ja karguta `langu (kangast telgedele ajades) Har || ülekohtuselt kohtlema naist olli iks kargutanu Ote
2. kiiresti edasi liikuma, sõitma, kihutama kargutas koju Kaa; Meni on aga `kange kargutama küll, paari tunniga kargutab linna tee äe Kaa; kui surmaga `mindi, siis pole `öhti kargutud, siis `mindi ikka tasa Krj; kargutavad ratastega Pha; mis‿sa kargutet, kas‿sa tassa ei või `käia San; tu̬u̬ kargut́ armõtudõ hobõsõga Har || kiini jooksma eläje karguteve, nüid om kargutemise aig, nüid om `parme aig; eläje karguts kaits nädält enne vana `jaani, kaits nädält `pääle `jaani Krk || sõidutama Tule mu otsa `peale, ma karguta su ää; Kuhu sa lähed lidsase `teega, tule ma karguta sind edasi Mus
3. sihitult (ringi) käima või jooksma; karglema [Jääral] pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi Pöi; tüdrugud kargudavad poistega Rei; Mis sa siin kargutad peale, too parem puid tuppa Vig; sa nagu va mära kargutad Kse; nüid tüdrukud `kargavad ja kargutavad poistega Juu || otsides ümber käima, hulkuma nüid na kargutav neid suge; `si̬i̬mle sei ärä, nüid karguts `ilma `mü̬ü̬dä ümmer - -, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste Krk
4. paaritama, sugutama; kargama Si̬i̬ mi̬i̬s käib seda sääl kargutamas või si̬i̬ naine laseb ennast kargutada Hää; ma põle näind, et oenas lammast kargutand on Juu; mära `lasti täku `juure kargutama Iis; mitu `aega kargut (poiss) tõiss (tüdrukut) ja jät́t viimäte maha Kod; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; Oinas kargut́ terve õdak pu̬u̬ĺ `lambiid Urv
5. heina kaarutama – L Kei Kod KJn Pil eena `ändasi tuleb kargutada, siis nad kuevavad paremini Mär; `loogu kargutatse koa, kui märg oo Tõs; Pääva `puõlõ võib eenäd ää karguta Khn; lähme kargutame einad `ümmer Aud; Loogu kargutama Pil Vrd kaarutama
6. kupatama `maugud on `kargudetu juo VNg
7. karkudel käima poisi karguteve Hls

kihulane kihu|lane VNg Vai/-laine/ eP(kehu- Jäm Khk, keho- Mih; kiho- Mar Lih Ris, kio- Kod) Trv Pst T(-lanõ Nõo Võn San[-lõne, -lõnõ]), kihu|lanõ V(ḱiho- Se; -lõni, -lõnõ Krl; `kihulan pl -dzõʔ Lei)
1. kihulane kihulaised kihuvad ja `lendäväd Vai; kehulane raip, `lendas `silma Jäm; oh `eldeke, kihulasi oo einamal vahel nenda `palju Khk; kihulased on ullemad kut sääsed oleks olavad Kaa; niipalju kihulasi on väljas Rei; kihulased suruvad aeda nurga `ääres Mär; kihulased oo pisiksed nagu puru Mih; õhk on kihulasi täis Vän; kihulased närivad nõnna, et keik keha õhkub Ris; `õhtati vihma järele tulevad kihulased `välla Juu; kihulased võtavad silmnäu suvel kohe `plaata HJn; kihulased on pisikesed, kobaras kõik `soodes Amb; kihulaisi mets täis VJg; veḱe kihulane on viel sõgedamb kui seask `ongi Trm; kihulased one nagu `väiksed siäsed, tropin `lendäväd, one `õsta väĺjän Kod; justku kihulane saba all (püsimatust inimesest) Plt; jusku kihulane jooseb ühest `teisi KJn; kihulased on `veiksed ja lühekse `nokkadega SJn
2. sääsk Täembä kihulase seive kõvaste, ommen tuleb vist `vihma Trv; kihulane udistab nuki ihu `sisse, ludsip `endä verd täis, siss lääb ärä Ran; väĺlän om paĺlu kihulasi Puh; kihulane lennäss `nõ̭nna; küll kihulasõ˽tada verd `kiskva Nõo; kihulase survava, ilm lätt ilusale Kam; kihulase ei ole nii jihvtitse ku mutike Ote; kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan; `täämbä om `väege ää õdak, kihulasõ nakasõ `älmä Krl; naid kihulaisi um ka˽timahavva sagunalõ Rõu; kiholasõ `surva terri Plv; Ku kihulasõʔ õdangu surbvaʔ saa hummõn hää ilm Vas; kiholasõl nõ̭nakõnõ ku `hiusõkõnõ, võt́t verd täüs ku pońnikõnõ Se; kihulasõʔ `surbvaʔ, saa üsäne leib; `pielgäss viett kakkui (otsekui) kihulanõ lämmind `ilma Lut
Vrd kihu1, kihuke, kihulas, kihuline1

kähen kähen M Ote San
I. adv
1. omanduses, valduses, kasutada ku rügä lõigati, egäl olli vagu (esi) kähen Hls; tal om kikke kähen (kõike küllalt) Krk; Õlut muudku uha ku aga kähen om Hel || tarvitusel si̬i̬ iki vaga ja vana obene, ken ütte`puhku kähen Krk
2. ajaliselt saabunud või vahetult ees tühü (tööle) mineku aig om kähen Pst; senigu `sinna saat, vihm kähen jälle Krk; sääl olli õdak kähen, pidi ma `ü̬ü̬sess `jäämä Rebäse `kõŕtsi; Nüid kevväi kähen Hel
3. mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes vat nüid om alle peenike kähen; `püsti näĺg kähen Hls; naisel ollu irm kähen, et nüid ääd ei oole; raamadu ots joba kähen (lõpp käes) Krk
4. kätte saadud joba ots kähen (midagi on teada) Hel
5. mingi tegevuse mõjul täkk `irnun nõndagu mõts kõlanu kähen Krk
6. selge (millegi oskamisest) mis ta kõrra olli ärä kuulu, si̬i̬ olli tal kiḱk kähen; miul o viis päätükki kähen Krk
II. postp
1. millegi mõju, toime all rõõvass vihma kähen ärä abrasten; päev `otsa väĺlän tuule kähen Trv; lehmä kuuma päevä kähen, tahave `villu Hls; kästäss pääva kähen olla Krk
2. kellegi võimuses, meelevallas temä om - - mõrtsukside kähen ollu Krk; tõne `aaste olli ma jälle obese kähen, obene vedäsi `minnu perän Hel || sedä ei saa änäp oida salussen (saladuses), si̬i̬ om `rahva kähen Krk
3. kellegi tehes temä kähen tü̬ü̬ edeness, temä om tubli tü̬ü̬ inimene Hel
Vrd käen, käes

kätte kätte (-ä) spor R, Muh L K I eL; käde R Sa Hi Var Mih Tõs Khn, käte Vig
I. adv (sag väljendverbides)
1. a. valdusse, omandusse (sag koos verbiga andma või saama) `Varssavi linn `anneti kättä `sakslastele `ilma `paugita Lüg; kui tuod raha siis saad kübärä kätte; `ahne `luoma, süöb kaik midä kätte saab Vai; `mullu nad es saa `eina käde, jεi kulu `jälle; lehm jähi ka `ahtraks, niid pole seda piima`tilka ka käde vötta Khk; lehm äi anna `piima käde Jaa; söja `aeges - - ei saand ju `väŕvi ega nisust koa `kuśkilt paĺlu kättegid Noa; luke mole raha kätte Mar; kas said pinna sõrmest kätte Mär; pöle änam `ammod suus, ei saa köva `aśsa kätte Ris; piima püt́id kiedeti sipelga vie sies ää ja siis `ańti sie vesi lehmale kätte Koe; käi set́se `korda järele, ikke‿i sua kätte Kad; `viska kitsele aava kaigas kätte, koorib ära Lai; mea tahass oma raha kätte `saia Vil; ma‿i anna tal enne voli kätte, ennegu ma ärä sure; ma ti̬i̬ kiḱk ärä mis kätte putuss Krk; näppäb kost aga kätte saab; kate`kümne `aastani `oĺli alt`iäline, siss `anti tälle inimese `õiguse kätte Ran; kanadele `anti liha`eiten võti kätte (lasti välja), siss enämb neele `süvvä es anda Puh; liha `jaeti tüḱü`viisi kätte Ote; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna˽`piimä kätte Kan; Tiä kaivaśs edesi ja kohus `mõistsõ maja tälle kätte Urv; ma˽lää no˽tõsõ varandust `püündmä, ma‿lõ tu̬u̬samaga˽rahu, mia kätte om ant Har b. alles, müümata, loovutamata (koos verbiga jääma) käesin `mitmel laadal, ikke jäi `lu̬u̬mi kätte Pal; [teised] müisid oma kohad ärä ja minul jäi koht kätte Vil; vellenaesele jäi suur talu kätte, mulle sai paĺt üits osa Nõo; ma‿la hobõsõga `mõtsa, jääss hopõń kätte Rõu
2. võimusesse, meelevalda a. (sag koos verbiga saama) tabama Laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes Lüg; neid pitka nokaga [kalu] on `nähtud ka ja käde saadud Mus; sadu pidi mind käde `saama Khk; Ma nägi et sa sii ees lähed ning akkasi sind käde püüdma Kaa; möni kord `saadi `painja käde ka Krj; neli `neitsid `joosvad nurmel, äi saa `ühteteist käde = tuuliku tiivad Emm; läksin järele, sain ta metsavahel kätte Mär; veis läks `joosma, ma `püitsin ta kätte Juu; akid `lautakse ridamise `sinna (katuseharjale) `põhkude `piale viel, et tuul ei‿s kätte ei sua sialt KuuK; surm suab meid kätte egält pu̬u̬lt Kod; nemä `püidnuva `lamba kätte, aga ei ole `mõistnu kiägina lammast tappa Puh b. (hrl koos verbiga andma) tabada laskma [lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä Lüg; oled sa ull, sa annad käde ennast Kär; obu‿p anna käde, ole `ühte `jooni `kimpus Jaa; Kui sa `εεga käde annad, siis saad vεhem [karistada] Emm; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; obene ei anna kätte Nõo; anna‿i kätte, ar˽pakõ kõ̭õ̭ Se
3. tagasi; asemele sie (nõiutud muna) `tingimatta `poldeti ärä, et siis pidi tulema `toise (kaetaja) `luomale käde Kuu; oleksima müünd [kartuleid] `kahjuga, ei saand enamb oma raha kätte VNg; `kiegi raha ei taha, piäd kõik kätte tegemä, midä sa võttad `tõise kääst Lüg; kui pääväd `völgu jäänd on, siis nee piab käde tegema; see mis sa mo kohe räägid, see tuleb so omale ükskord käde Khk; ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll; Ole aga `päälegid niisune, küll see tuleb `soole omale käde Rei; ta tõi mo laeno kätte juba Mar; nende patud nuheldakse nendele kätte Kul; viis meilt `leiba, ei ole veel kätte toond Juu; ei enäm nõnna `kerge õle kätte `suada kui käess `anda Kod; kõik tuleb kätte, tee ead või `alva Plt; vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss - - `seeme iks kätte saab Nõo; ku ta tõsõ käest raha `võlgu võtt, ega ta kätte `massa ei tahaʔ Har; mis sa˽tõõsõlõ `ütledeʔ, `ütle hüvvä vai `halva, kõ̭iḱ tulõ `hindälle kätte Vas; kätte tegema halba tegema, rikkuma poiss on tüdrugule käde teind (lapse sigitanud) Khk; Pala kui (kuiv) aeg teeb see aasta suviviljale käde Kaa; kätte maksma ~ tasuma neimama küll jumal sellele kätte tasub kes teisele `kurja teeb Muh; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis einä küini põlema Mar; küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun VMr; nüid ma saen tälle kätte tasuda Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; teku pähle, küll ma tälle kätte tasu, olgu aig piḱk vai lühike Nõo; las ta no˽tetä pääle, külh telle jummaĺ üt́skõrd kätte tasu Har
4. tajutavaks, (kellegi) teadvusse; (kellelegi) osaks `läksime niikaua kui üö läbi ja `uomigu `saimme juo maad käde, maad `paistusid Kuu; `anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä; kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte Lüg; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistvad käde Jäm; köhimise ääl keib `kaugelt käde Khk; Linna tuled paistvad meitele koju käde Kaa; Küll ma saa `varsti aru käde kus sa käisid Rei; tohi mitte piiksatadagi, kui nahatäie kätte saab Mär; ma `kuksi maha, sai iä põraka käde Tõs; kirikuärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; Kord sai järje kätte, maigu suhu ja tahab ikki `jälle; isi ei tää midägi ta lähäb ja räägib teisel kätte Hää; krapi kõbin käis kätte; ta ise kedagi ei viitsi teha, tee `talle kõik puhas kätte Juu; arvas metsas on karjatsel ia, luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb; ta tõi `teate kätte VJg; `praakaĺ juhatab [töö] kätte Lai; tii kõik `talle ette ja taha kätte, siis on ta rahu KJn; suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, mis sa tõise pääle olet kõnelnu Krk; siss mõesteti Juhanile kõ̭ik `õiguse kätte; egass tälle kätte kõnelemada ei ole jäänu nu̬u̬ jutu; inimese kõneleva kätte, siss tulep pahanduss Nõo; anna˽sa˽heĺü kätte, nakami˽`laulma Har; ma piä esiʔ otsa man olõma ja tü̬ü̬ kätte `näütämmä Räp; ańd mullõ kõva kari kätte, et ma täĺle hummõń võla ar massasiʔ Se || avalikuks, teatavaks võĺts tulep jo ruttu kätte - - võldsil lühikese jala Puh; kätte ańd arʔ (andis varguse üles) Se
5. (koos verbiga tulema, jõudma vms) saabuma a. (ajast) `huomik tuleb käde ja `tütrugul `tarvis `tulle `lehmä `lüpsämä Kuu; vanus tuleb kätte VNg; poole päeva aeg tuleb kätte juba Muh; `öhto toleb käde, ma akka minema Emm; pimedad aead tulevad `varsti kätte Kul; loomatoemetamese aeg on juba kätte tuld Juu; õdak tulep kätte Hel; näiss kona si̬i̬ aig kätte jõvvap, kona ma `Elvä `tohtre manu saa `minnä Nõo; jõud́ jõulu õdag kätte Räp; kevväi tulõ̭ kätte Se b. (seisundist, olukorrast) Tied tüöd ja õled väsind `ninda kas vai surm tuleb kätte Lüg; `varsti tuleb kitsas käde Ans; tεεb millal see (sünnitus) piaks käde tulema. jouluks tuli käde Khk; ma olen nüid kätte soand mis ma olen taht, et ma enam tööd ei tee ja olen vaba Juu; `vaesus tuleb kätte Koe; tuli õnnetus kätte; `uotasime kaua `priiust, aga `priius sai `õmmeti viimast kätte VJg; siss (pärast heinategu) tulli joba rügä (rukkilõikus) kätte Ran c. täide, tõeseks (väitest, oletusest või nägemusest) tänab`aasta oo [ilmaennustus] küll kätte tulnd siia`maani Mih; pühaba `öösse nähtud noorekuu unenägu tuleb ruttu kätte Juu; mõ̭ni uni saa ruttu kätte Har
6. (hrl koos verbiga saama) selgeks, ära õppima; taipama kaks õdeda `saivad `kuoli õppimise kättä, üks ei saa, pää ei võtta `vasta Lüg; `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; lugu ep aka pεhe, ep saa käde Khk; Laps sai varakult luu (lugemise) käde, niid loeb juba sorinal Kaa; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätte saand Mär; kaks `laulu, mis tuli kirikus laalda, `õpsime käte Vig; nüid ma sain aśja aru kätte Kei; ma sain nüid selle saĺlitegemese töö kätte Juu; poiss sai juo lugemise kätte VJg; me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska seletada) Kod; ei või amatit kätte anda (selgeks õpetada) Trv; ku raamat kätte sai (lugemine selgeks); sellel ku sial rada kätte saanu, muutku tule jälle Krk; no sai kõrd kätte mullõ (sain aru) Se
7. käsile, teoksile (koos verbiga võtma) sie kui kätte vottab tegeb kohe `valmis Hlj; ühe `kõrraga ei `jõuva inimine sada tüöd kätte võttada Lüg; vöttis käde läks siit minema `jälle Rei; naesed `võtsid käde, lõid õled laiali Mih; võta käde ning panõ obo ede mine `jälle `einu `ot́sma Khn; ma `võt́sin omale pośtivahe kätte kohe ja siis `leikasin selle ära Hag; koer oli `mooga `seĺtsis, aga nüid oli kätte võtt ja läind minema Juu; tuleb teene kevädi, võta si̬i̬ sama tegu kätte `jälle KJn; ja võtten üitskõrd kätte ja pidänu nõu et paem ärä Krk; mia võti kätte, kajosi tedä (kraavi) sügävämbäss Nõo; Ku˽võtaʔ õigõ˽kätte ja˽nakka är˽kodupoolõ `astma Rõu || fig Vettas käde ning pani körvad pεε ala Kaa
8. tarvitusele, kasutusel(e) need oo kõik oiu jäoks need linad, käte rät́ikud ja, ega neid põle kätte `võetud Mär; `Tüükimine, si̬i̬ `seuke kätte tõmmates (igapäevane) sõna Hää; laps akkab `mulle ju kätte `puutma (abiks olema) KJn; anna tuult `rohkemp kätte (paadi purjedesse), saame ennemp Ran
9. ilma erilise leksikaalse tähenduseta (koos lõppemist, hävimist, riknemist vms märkiva verbiga) Mullune vili lõppes käde ää, uus kasus alles pöllu pεεl Kaa; piim kaob ära kätte Mih; leib napib kätte ää Koe; `põrssad - - pidivad kätte ää lõppema VMr; maja laguness kätte ärä; läät püve `püüntme, `kaotet kana kogunti kätte ärä Krk; `Saotside `ilmuge om väega rasse `aina tetä, kik tüküss kätte mädaneme Hel; ku tõene miu kõ̭ditap, siss koole vai kätte ärä; küĺmäle lääb, siss [kartulid] `küĺmävä kätte ärä Nõo
II. postp (genitiiviga)
1. (väljendab allatiivi), kellegi valdusse, omandusse; hoolde, kasutusse `kaĺla raba `süödeti jälle `luomade kätte RakR; `uskus minu kättä `anda `niskest suurd raha Lüg; nad ahnitsesid keik oma käde Jäm; `andis `mõisa ühe teise käde ning ise läks ää suurema `sisse Pöi; ma oma `asju teise kätte‿p usu Muh; Kis selle liha tüki koera käde `andis Rei; kasukas naa ää `koitand, mugu anna kaltsuvana kätte Mih; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; ma ei usu tuld laste kätte jätta Tor; mis sa sest końdist nõnda lut́sutad, anna koera kätte, tema tahab kah Saa; pruudid käesid `kangest möda külä - - no mis sa‿ss annad alati nende kätte, neid oli ju `paĺlu Hag; ega ta‿s naĺla asi koa põld ikke jo laste kätte oost `anda Pee; ma `soatsin selle paki oma poja kätte Juu; esimine piim, seda võtavad ja annavad lehma kätte VMr; raha tu̬u̬b kodo emä kätte KJn; tüdär `antu sugulase kätte kasvate Hel; sia `andsit raamatu laste kätte ja latse `lahksiva raamatu ärä Puh; tõi siss poodi veed (lõimed) miu kätte, ma kodasi `kanga; tuld ei usu laste kätte jätta; ma vii lehmä söödäle tõese kätte, ei ole `endäl nii paĺlu `ainu Nõo; emä eiśs läit́s `alla aina manu ja vanaemä kätte jäi tu laits San; si̬i̬ om tõsõ regi, si̬i̬ om mu˽kätte usutuʔ; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ Har; ma olõ õi `andnu˽`kińki˽kätte umma rahha Vas || See vanker lagus mo käde ää Rei
2. a. kellegi või millegi mõju alla, meelevalda, võimusesse nüüd `piama menema `tuule kätte `vilja `tuulama; on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä Lüg; `muidu juo kui `jäiväd `kalad `siie, `randa `päivä käde siis `läksiväd `pehmest Vai; kuivad viljad jäävad saju käde; tuul ajab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde; saand see mo käde saand, küll ma ta irmu ala pane Khk; jähid tormi käde pojaga `seltsis Mus; Kui viluse jähid [kuivatatavad kalad], sai `jälle päeva käde tõmmatud Pöi; [inimesed] viisid lapsed `joulu `lauba `öösse kabeli `mεεle - - `tontede käde, et siis `peade lugema akkama Phl; ta jähi külma kätte, külm võttis tä ää Mar; mia jäe liig `õhta käde; meri võtab oma käde Khn; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; `ańtsin ta `kohto kätte, küll ta nüid ää maksab Juu; ära sa jäta vihma kätte `luoka HJn; `kindapaar jäi sügise kuuri `alla `niiske kätte Kad; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; kuu jääb tänä ommogo üväss päävä kätte (paistab peale päikese tõusu) Kod; [ehaline] jäi `valge kätte, lüpsi naiste kätte Lai; panen tuule kätte `kuima Plt; si on niigu tuule kätte räägitud KJn; nisu tetäss ka varepest, muidu jääss küĺmä ja like kätte `imbume Krk; `rõivatüḱk `saisma jäänu `rõske kätte, siss om ärä `si̬i̬denu; tondi saeva eńge oma kätte ja lätsivä Ran; `tüt́rik kionat üits kõrd, siss jäi vakka poesi kätte Nõo; tu oĺl asja `kohtu kätte `andunu Krl; oĺl ka hüä et, naańõ `võtmalla˽jäi, latsõ˽jäänü˽sõ̭a ajo kätte Vas; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kätte Se b. kellegi teadvusse, meeltesse ning siis see jutt on selle käde läind Jäm; inimese ais käis ta käde Vll; jutt läks `rahva kätte laiali Juu; võrukõsõ `sõitseva `mü̬ü̬dä, noede kätte jäi tu jutt, et siin om vaemu kabelin Kam
3. millegi tõttu, tagajärjel lehm sures `tiirude kättä VNg; nad `kängusivad `külma kätte Vai; se soreb juba vanadose käde, se pole mette aigose pärast Käi; äkise kätte ta suri LNg; suri `leitse kätte ää Kse; pidi aavade kätte surema Tor; sureb ehmatuse kätte Iis, suri tiisiku kätte Trm; ega soĺgi kätte `keegi ole surd Plt; ta surep `aabu kätte ärä Krk; mia `tahtse ärä lõppõ naaru kätte Nõo; tollõ `uuṕõ kätte [mees] joht es kooleʔ, timä jäi põdõma Ote; paĺlu `ku̬u̬li siss inemiisi palava tõbõ kätte Har; viina kätte koolõss Se
4. (väljendab mingis järjestuses kellenigi või millenigi jõudmist) järg tuli juba mo käde Khk
Vt käsi

lõuna|õhtu (ilmakaar) kevadel on sooja nuka tuul, `lõuna õhtast Lai Vrd lõuna|õdak

magama maga|ma, da-inf -da R(-maie Lüg; da-inf maga Hlj VNg, makka Vai) eP M(-me, -de) T, -daʔ Urv Rõu, `maada Nõo Võn V(maada, -daʔ, `maata, -taʔ); magah(h)am(m)a, da-inf `maadaʔ hajusalt V(maadaʔ Se Kra); makama Rõn Se, da-inf `maa|ta Võn Räp(magada), -daʔ Plv; maga|mõ, -dõ(ʔ) San Krl; makkama Kod Ote, da-inf `maata Võn; (ma) maga(n) R eP, maka(n) Muh hajusalt L, eL, makka Hls Krk Puh Rõn; tud-kesks `muatud Kod, maet Krk; impers `maetse Hls, maets Krk

1. unes olema magas `lounani Jõe; Magavad `nindagu `porsad pääd jalad kuos; Ega magaja `kassi suhu hiir ei `juokse ‑ ‑ ken laisk on vai alade magada `tahtub, on `ilma `kaigist; Ken `kaua magab, kuer `kinged süöb Kuu; täma ei saand maga, süda valutas `poigide pärast, mere pääl kes olivad Hlj; kanadega magama, sigadega ülesse (pikalt magamisest) VNg; sie mies on oma une `täieste maganud, nüüd on `selgest saand unest; mene nüüd magamaie ilusast, siis `kasvad `õige `suuremast; tuul magab [öeldi], kui vagasest jäi; Tegija saab ikke `tehnest, magaja ei `marjukest; Ei magades saa `meistriks ega `suikudes seppaks Lüg; nuor inimine ei tõhi `pääväl magada; `juodik mies magab pia `täie; magab `jusku sukk, siis ta on vagane, magab sügäväst Jõh; `Lastel on `kolmekeste `vuodis `ninda vähe `ruumi, et magavad nigu `põrssad, ühe pia, `teise `perse IisR; kui olivad üväd `ilmad, siis makka ei saand, siis kaed `kolmed `sutkad `ilma magamatta; `tarvis `männä `aia nämäd magamast üles; tämä maga sirukille `vuodes; `lehmäd olivad `loune ajal sääl, pidiväd `louned, magasivad Vai; vana olnd ülal suve`kambri elu‿pel einte ala pettand ennast ära ning `pöönab sääl magamist Jäm; `öösse magades kondid nii `kangest ää `vaibund; mis sii pikka magamist, magas oma jänu ää (magas une täis); ega mees ei maga, ase magab [öeldi, kui] teeb magama ennast, teeb kavalust, kuulab, mis teised `rääkivad Khk; magab nagu päevakoer, kes ei viitsi midad teha Mus; Kui meite vana magama jääb, siis ta magab kut vana kasukas, mette pööra teist külgegid; Loo tegi [vihm] ligeks, niid pole muud kut lähme küüni ning magame ilma kuivaks (kuni sadu üle läheb) Kaa; kui sa `päikse kääs magad, siis sa vötad pääva `pötku; kanad lähvad juba `öhta `valges magama Pha; uni ei anna `uuta `kuube, magamine `maani `särki Vll; se ull pöönutab magada `ühte `jooni Jaa; Kus vanasti `sõukest magamist oli kut nüid, `päike läks `õhta `mõisas `looja, omiku enne päeva `tõusu pidi `jälle `mõisa `õues olema; `Uinusi ää, jähi kauaks magama `jälle; Tuuling magab (ei tööta) Pöi; ta makagid εnam seal, ta köib külas magamas; `lambad o mere `eares liiva sehes magan; ta mõts (mõtles), et ma pidi magama, aga ma es maka `ühti; päe magatse ikka üles, siis mennasse põllale Muh; see magab nii `pooli `silmi (poolavali silmadega); Magab omal saba taa (magab lõpmata kaua) Emm; ahju `körvas pole mette magadud; ma pole täna `öösse `ültse magand Käi; magad nii `raskest, teine silm äi nεε teist Phl; küll ta makab aga magosad und; mes sa nii kaua makad, sa makad eese üsna laisaks Mar; aga laps magab täna eloste; laps makab `kät́kis Kul; kedass ma magasin, see oli vähä `aega, ma `saantki magada; magas une täis, nüid võib ülevel `olla; magame kaua ja kasume jõude, kasume õlepea pikemaks, kasume tangu tera targemaks Mär; ma öö `otse ülebel, egä ma tööd tee, et ma maka Vig; ei see maeal ei tahtnd magada kui süles, aga see makab kibi peal koa (lastest) Kir; Sui ma maka loudil; Kui inimene `ühtevalu maas makab, kudas tä siis `leiba teenib Han; ühes kanadega `tõusvad üles ja ühes kanadega läksid magama; vanal põle magamesest lugu `ühti, eluaja magada küll saand Mih; nüid magatse, `päike juba ülal `kõrges; eele ma magasi kaua Tõs; Tänä `üese vähä magat Khn; Kas sa makad juba, ma mõtsin, et oled veel ülal PJg; Mõni inime oo `siuke, et ku ta makab, sis sedase, et kisa või lase suurestükki, aga üles ei `ärka, ikki magab ku rońt Tor; `Veimevakka tegid siśs, ku pererahvast magama läksid; `Siadega magama, kanadega üles ‑ ‑ si̬i̬ on usin inimene ‑ ‑ aga laisk läheb kanadega magama ja `siadega üles; Must koer, `valge kurgualune, kuus `päeva magab, `seitsmendal augub = pastor Hää; magaja on malga väärt ja töötegeja palga väärt Saa; münol jäävad magamesega nee luupäkse końdid kibedaks Ris; magas kui `surnu tee `ääres Kei; aegutab ja aab `lõugu laiali, tahab magada; kes alati magab, egä see kellegi uni põle, se on patu uni; magab va `laiskuse und, magab nagu va laisk voŕst moas, ei vitsi kedägi tehä Juu; ma ei saand `üösse magada, `aelesin ja kierutasin Amb; `kanged kolajad (töörühkijad) ja vähä magajad inimesed, kolasid `õhta iĺja ja ommiku vara; rehetuas elati - - vommil magati ja partel magati; ei ole tegemas ega magamas (töö juures laisklemisest) JJn; kui laps magades aab `riide pialt ää, siis tal akkab külm Ann; magab muas nõnnagu vana mauk; magasid nõnnakaua kui auk maa sies oli VMr; nõnna tosus `näuga, üsku magamast tõust; sain mua pial magades ohatuse; nüid magab kõhutäit `jälle (pärast sööki puhkama heitmisest); magab kui kot́t, tia kedagi muast ega ilmast Kad; magas nagu `tossas VJg; ia on `püeningil magada, ku vihm katuksel sabiseb; jääd asemelle ja ei jää magama, siis maalutad und Sim; tüdrikud magasivad `aitades Iis; tõõse üles, kavva sa makkad; sae `õigel aal magamass ülesi; magaja suhu iir ei juakse; ti̬i̬b, aga ei ti̬i̬, mugu jolgotab siin, ei tegemän, ei magaman Kod; tüdrikud vanass magasid ońnin MMg; inimesed magasivad `riideaedas Pal; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull, pani kohe ära (ehal käimisest); mõni on `erka unega, ei tahagi magada, teine magab `ühte `puhku; magamesest sai küll Ksi; `palja õlede pial maganuvad; paĺlu magas, magas augu maa `sisse; magasid nõnna et `perssed `tossasid; magasin kui seitsekümmend meest, `lõunani Lai; `kööti ahi ära, magasivad ahju pial ja parte pial Plt; teeb rebast, [on] üleval, teeb magama ennast Pil; tegijal tü̬ü̬d ja magajal und SJn; vai sääl magaside ü̬ü̬d; magajale kassile ei joose iir `perse Trv; siss tetti suure aseme maha, aga egä magade es saa; mia enist `ü̬ü̬si es maga, satte `kangest Pst; Vanami̬i̬s makkab, et seinä värisev, mea küll nõnda ei makka; makka raasike, mia makka kah; laets, kun `maetse pääl, mud́u makka maan (kui sängi ei ole); ega magamisest `putru ei keedete Hls; makass seni ku söögivahe `mü̬ü̬dä; me rahvass magasiv `täempe kava puha, päe olli suuren `kõrgen joba jo; nüid ma magasi üte pikä puhu küll, sai `tahtmist `mü̬ü̬dä magade; sai üte ää päätävve magade; uni võtap uvve kuvve, magamine `maani särgi Krk; Magaja `silmi ja peni `ambid ei või `usku Hel; na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahava; mia jäti küll tõese siĺmä valuma, et las tõene makap, aga magasiva mõlemba; ku sa `kanmise `aigu esi ei ole `sände rübelejä, `rohkemb makat, siss makap laits kah, om rahulik; las ta sadada, siss saab magada Ran; makap laoda‿päl, ütsindä makap; kõ̭ik olli vagane, tõese magasiva vi̬i̬l, lätsi mia ka tagasi magama; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu, om sü̬ü̬k tettu ja `sü̬ü̬du ja magatu kah; Magaden unetat kõik ädä ja mure; `talve magasi `tüt́rigu suedsutsen rehetaren, kapst`maarjapäevän lätsivä ilma `ääle, siss võis `väĺlä magama `minnä; nüid ihu nõvvap `perrä toda, mes tu̬u̬kõrd magamada jäi; makame veedike, ku me siss tühü nakame, siss ei ole u̬u̬ ei oobi vahet; kas miä keeli tedä magamast, maganu, mes tä es maka; makap ku kraas (sügavalt) Nõo; sa tulõt siiä `sisse makama, aga obõne välän `küĺmäss ärä Võn; küll ma nüit põõnassi magamist; uni ei anna `uute `kuube, magamine `maani `särki; tegijä saap `tengä, magaja ei saa `marjagi Kam; ma tõmmassi `endä sängi ka truubi kõrvale, et siss om `lämmäp magada Ote; vahi, nüid `panti pää miu jala pääle ja makatass (koerast) Rõn; ommugu om är `maatu `mõistuss pääst, olt `sääntsess tuimass jäänü San; ku küländ `säńge es olõʔ, sõ̭ss `maati raami pääl; ku sa makadeʔ, olõt hummogu jälʔ terve; ma ei saa˽`maataʔ Kan; magasimi säl kottõ pääl; sai õdak, mi̬i̬ss jäi magama nigu kahisass; Lat́s maka, är˽no `rü̬ü̬ḱüʔ; kolm neli `tuńni iks `maati Urv; mõni maka nigu˽t́sirk suigatõss; nüüd makat pia nigagu `valgõniʔ; tegijäl teräʔ, magajal tühä˽munaʔ Krl; ta om sääräne inemine, ta ei˽makaʔ, ta ei püüsü˽magaman õiʔ; ma olõ mitu ü̬ü̬d magahamada; riih sai maha˽`pestüss, siss `lät́si `kaŕja, maadaʔ is `saakiʔ; inemise magahasõ mitund `mu̬u̬du: mõ̭ni maka habinaga, mõ̭ni nuhinaga ja˽mõ̭ni kroosatõn; muud́õ sulasõ naasõl om nii rassõ uni, et oĺl `maatõn latsõ vällä˽pit́sitänü Har; makat ü̬ü̬ ütte, pääväʔ kokko, om sul tu unõkõnõ Rõu; peremi̬i̬ss magasi iks umah sängüh; misa taah remmeldät, ei lasõʔ tõistel `maadaʔ Plv; tah olõ õi˽pinil ka, koh `maadaʔ; kell neĺli inemise˽kõ̭iḱ vi̬i̬l magahhasõʔ; ma makaki‿i˽paĺlo, ma olõ `virgõ unõgaʔ; rehetarõ kõrval oĺl `kambrõ, koh peremi̬i̬ss ja `pernaane magasiʔ, kaŕüss magasi paŕsil Vas; Haańa `aigo `tuĺti jo inne `päivä üles ja `mińte ka peräh `päivä makama; mina es olõ vi̬i̬l `maanuʔ, es olõ vi̬i̬l mõtõlnugi makamise `pääle; tu̬u̬ oĺl nooril mehil naĺa sõna: las sadada, saab magada Räp; kirbu sööväʔ, ei lasõ `maadaʔ; herra vi̬i̬l magahass; õga jumala öi makaʔ, saa no inemisõl `maadaʔ, puhadaʔ; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval; tulõ ei pätś (leib) pähütsehe `maatõh Se; tuu taht änäbä `maadaʔ; [ta] oĺl `maanu kińni (oli vangis olnud) Lei; tsia paht, kon tsiaʔ magahhasõʔ Lut; ära magama 1. magades surnuks muljuma, lämmatama Ei `veiked last tohi oma `juure `vuodi võtta, kes on `raske unega, magab `lapse ära IisR; naine magand lapse εε, paljas tite lośs olnd veel Khk; Emis magand kaks pörsast ää Kaa; Tönu Tiiu oli oma lapse ää magand Vll; magas oma lapse ää Mär; siga magab `põrsad ää, magab `põrsad `surnus Tõs; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi HMd; mis sa nii pisiksest [lapsest] oma `juure võtad, sa magad selle ää; seda tuleb `ühte `puhku ette, et emis magab `põrssa ää Juu; naised magavad oma lapse ää, ommuku mutku küĺle all `vaĺmis. siga magab koa oma pojad ää VJg; emä magab lapse ärä, jääb `riide nukk suu `piäle ja `lämmub ärä; puĺl magas `vaśka ärä Kod; emmiss `põrsa ärä maganu Trv; siga om poja är maganu Krk; Siss peäp `jäŕgi `kaema, kui joba `sündenu, et emmis ärä ei maka `põrsit Rõn; tsiga magasi ar pujaʔ Vas; mine mant, mä maka su küle all ärʔ (poisikesele, kes täiskasvanud neiu juurde tikub) Räp 2. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama su käsi oo ää magat Muh; ma magasi eese käe ää Mar; ei saa sa visata `ühti, sul magatud käsi, poesid oo `öösse su kää ää magand Mär; magasi käe ää, käsi jäi külje `alla jah Tõs; Ei sina saa pihta ühti, sul käsi magatud, üteldakse siis kui teine teist viskab ja pihta ei saa Vän; oh sa ull, käsi jäi küĺle `alla, magasin oma kää ää, käsi nii surnd; vahest akkavad `viskama kedagi ehk raiuvad, iga täke lähäb isi `kohta [siis öeldi:] ei sul põle kellegi käsi, so käsi on nii ää magatud Juu; magasin kää ära, käsi surd; ei sua otse visata, poiśs on su kää ära magand VJg; käe õlin ärä maganud, valus, käsi õli küĺje all; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess [öeldi], et ärä magatud käsi, tüd́rikud one käe ärä maganud Kod; kui [keegi] puid lõhub ja `viltu lööb, sii `ööldasse, et ära magatud käsi, last käe ära magada Lai; ää magatud käsi, ei sua tööd teha Plt; käsi om är maet; ma magasi käe ärä, käsi olli küĺle all ärä koolu; ku tüdruk kõverti `viskass - - ütelts: poisi man käe är maganu Krk; käsi um ar maat Vas; är magasi käe Lut; targaks ~ lahedaks ~ (pead) selgeks magama kaineks magama `juobund mies maga `endast `targast VNg; `juvva täis mies piab `ennast `targast ~ `selgest magama Jõh; mine maka ennast targaks, siis räägi, mes sol `rääkida oo Mar; `joonud inimesele saab `ööldud: mine maga oma pea `selgeks Mär; maga ennast targaks Ris; `purjes mees magas [end] targaks Kei; eeda magama, maga targaks enese, mis sa toarutad Juu; mine eedä magama, maga ennäss targass, ärä tüki `riidu Kod; maga ennast targaks, siis tõõse üless; magab pia `seĺgess Ksi; makka end nüüd lahess viinast, kasi ruttu magame Hls; ku ta lahess makkass ennäst, viin är kaoss pääst Krk; mine maka hennest targass, siss saat sa muka üten tullaʔ Har; välja magama 1. magades end korralikult välja puhkama tahan `menna magamaie ja magada `endast `välla, et enamb en taha magada Lüg; uni saab `otsa, siis on `vällä magand Vai; kas sa oled nüid `väĺla magand VMr; õlen `väĺjä maganud, õege ära puhanud Kod; ku sa‿lt `väĺlä maganu, siss sa‿let `sände kaŕsk, kuraa·s om ää ja kõ̭ik, mes sä ti̬i̬d, lähäp `kõrda Ran; ku lu̬u̬m ei ole iluste `väĺlä maganu, siss temä‿i taha `juvva ei `süvvä Puh 2. kaineks magama sai viina peast `väl´la magand, ei omiku olnd parem `ühti Mär; Kui `joonud pia `väĺla magatud, siis naine tuleb tuulpiust `väĺla Han; mis sa sii `müüräd, mine magama, maga ennäst `vällä Tõs; õled `väĺjä maganud, viina piäss ärä Kod 3. magades surnuks muljuma, lämmatama magas `lapse `vällä, `lapsi jäi tämä küle `alle Vai 4. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama käsi on `välla magatu ja surd, veri jääb `sõisamaie Lüg; maha magama magades või laiseldes aega mööda saatma; õiget aega mööda laskma `terve pääva magas maha Ans; Pooled päevad magab maha, mis `palka ta veel tahab; Magasi `õige minemise aja maha Pöi; magas selle aa kõik ää, kus ta pidi minema, kõik on maha magatud Juu; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; [kui] `miśki aśjaga iĺjast jäi, siis magas maha selle aea Lai

2. piltl a. surnuna puhkama, surnuna lamama mo mehed ning pojad olid magamas; ta on nüid `ammu magamas Jäm; mu kasuvennad on köik magamas Pha; kaks last makavad `audas Muh; miu poeg magab juba mitu `aastad mere`põhjes Hää; Kuŕsi Mari juba ühe ü̬ü̬ mullan ärä maganud Kod; sedä me änäp ei näe, si̬i̬ makass juba ammu mulla all; jumal tääd, kui paĺlu neid mättit om, kus ni̬i̬ tapet latse all makave Krk; kui nüid nu̬u̬ inimese üless tõsessi, kes viis-kuuskümmend `aastat mullan om maganu, na‿i tiiäss midägi, mes üits vai tõene asi om Ran; näet Rood́si rahvass siin magahasõʔ, mi˽maa seen Rõu; `aeti kõ̭iḱ sõtta, ni sõ̭ah tapõti, kolm tüḱkü jäi Saarõmaalõ magama Vas; är lät́s `maakõsõ ala magama Lut; magama panema 1. tapma, elu lõpetama, surma põhjustama Meil oli vana tark obune - - `truuvist `tienind, isa pani täma `vaikselt magama; Sie on küll `mõrtsuka `muodi, võib inimesegi `külma südamega magama `panna IisR; odra okas pani loomad magama kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni, makku `kińni, kivistas ää Trm; si̬i̬ om tõise igävest magame `panden Krk; pańni ta mehe makama, tuu taṕp arʔ Se 2. midagi tulutult kulutama, raiskama Kas vähe viel oled `kõrtsis raha magama pand IisR; Paneb tühise asja peale raha magama, mis üldse elus vaja ei õle Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; mis sa nüid selle rahast `sinna magame pannit Krk; joova raha maha, paneva niisama magama, aga esi ei saa `rõivitegi `säĺgä Ran b. kellegagi seksuaalvahekorras olema; ehal käima poisid selle `juures küll magand; ega öösse magas `juures, ma `itli küll, [et] ära lask `poissisid `juures magada Mus; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ta peab tüdroku juures `käima magames Ris; teised ei tahand jälle neid tüdrukuid, käevad aga mud́u `toŕkimas, ega nad kõik magand Kad; Sa oled karjatse poja juures maganud (öeld sellele, kellele lõkketule suits peale käib) Kad; meie Valba ei maganud poosiga, muku juttu ae lavva juurin; maha jääväd `muatud neiod Kod; enne är maet, enne ku võets, siis sünnüp laits varep; makass tüdruku man ku üits äŕg kunagi Krk; mõ̭nõ magahhasõ väega noorõst [poistega] Se c. lamandama, lasudes rikkuma Mene `tosta sie `rauakolu sield `ouest `aia `pääle, magab jo maa ärä Kuu; ang rugi εε magand Khk; Sügise oli suur paks oras, `talve tali magas ää, magatis kohad sihes Pöi; anged magand tänakond kõik rukid ää, kõik ruki oras oo nende all maas Mar; lume ang magas viĺla ää Mär; Lumi puud maha magan, kõik arud `luõkõs muas Khn; sügav lumi magab orakse ja eenamuad ära JMd; rohi one ärä magatud, ärä pöherdet; lumi ‑ ‑ on õrassed ärä maganud; siäl ep õlegi `einä, vesi ärä magand eenä Kod; orass on rikutud, anged on orasse ärä magand KJn; madale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten Krk; `talve om lumi ärä maganu puu, om puu kõ̭ik `lu̬u̬ka lännuva Nõo; lumi magasi haina arʔ, hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; vesi um vilä ar `maanuʔ Vas; lumi om är `maanuʔ, tühäʔ pälveʔ ommaʔ nurmõ pääl Räp d. lamama; lamakil, maha laotatud olema kaks kuud magasin `aigemajas VNg; need va ropsitakud magavad siin risuks, `tarvis õte ää eietada; ein magas kolm nädalt maas Ris; linaʔ magahhasõ viil maah Lut e. väga aeglaselt midagi tegema; tegevusetu olema anna obusäl `pihta, minä kaudu, mis sa muidu sii taga magad (tasa sammu käid) Khk; olid laisad, vähe tegid, magasid töö juures Lai

man man Saa eL(manh Har), mah Räp, mun Lei

1. postp juures ole raasike miu man kah Saa; käisi aia man jahu tooman Trv; temä olli miu esä man sulane Krk; tulge appi, susi karja man Hel; kui `kiissa `püiti, siss pidi `mõisale `anma egä püigi pääld suṕp `kiissu - - saagi man `oĺli tu̬u̬ täpe Ran; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; kae, kupats om sääl aia nuka man, sääld lähäb piir Nõo; es tetä süvvä suven toa man Võn; kel `rindu man ädä, tol om rasse eńgätä Ote; tu̬u̬ poiss käis paar `aastat tolle `tüt́rigu man, paar last muret Rõn; kuvve `aastene oĺli mina, kui `naksi esä `lehmi man `käimä talu karjage üten San; mis sa naagut mu man, ku‿sa minnu rahulõ ei jätäʔ Krl; riihhepaṕp oĺl suuŕ jutumi̬i̬s riihhe manh Har; ma võta tü̬ü̬ ńappu ja istu lehmä man Rõu; ku˽kaŕa man õ̭nnõ `määntse pihla`p̀uukõsõ vai `vahtrakõsõ `löüse, tõi kodo ja istudi uss`aida Vas; elläi om uma jovvu man, ramuh Se; ḱeriku mun oĺli paḱk, tütrik `pontu paku `pääle Lei; issänd jummal, riśti man edimäne sõna Lut

2. adv juures väha `mõrkjas maik on man Saa; kes olli talulaits, sellel olli karbige liha man (kaasas) ja võid kah Pst; si̬i̬ `kanga kudamin lää nõnda pikäl, et ärä `tüüpüss man Krk; oma latse üle om arm, sa‿let ü̬ü̬ ja päevä täl man Ran; temäl om näpu mu̬u̬d man, kost saab, sääld näppäp Nõo; `pańti pilakule ni̬i̬d pirrud palama ja siss pidiv latset säl man olema TMr; ku mõni raas toda `alba `rasva `suvve tuĺl, siss `pandsõ ossõlõ, alb lõhn ja magu `olli man Ote; no kon ma küĺmetanu ole, taren ole elänu, nüid om kühä man Rõn; Kas eluvaim vil man om vai om joba är˽koolnuʔ Urv; sul om õks ta `vastakõnõlamise hädä alasi manh, ega sa taad maha ei jätäʔ Har; vü̬ü̬l`möldreʔ olli˽man lat́sil, nii juhatamah ja oppamah Plv; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas; Sita hais om mul man, kuʔ laudast tulõ Se; õdak mun (õhtu käes) Lei

märdi|õhtu mardipäevale eelnev õhtu, mardiõhtu märdi `õhtu kävve sandi Krk Vrd märdi|õdak, märdi|õhta

1. hommik kella `kümneni `loetse ommukus Saa; nõnna ilusast põles see uńnik ära, teisel ommukul põld `ühte puud ega mätast Trm; suab ommogoni lehemi `lüpsä Kod; ommukust akati `piale, kas linu `ropsima ehk Lai; ommuku ja `lõune vahel on keskommuku SJn; ma oian pühäbä ommukus vi̬i̬ĺ sedä ääd `leibä Vil; ärä jätä ommukuse Trv; joba om ommuku kähen; neid ommukit‿o küll, et kari peris ruukostini laudan‿o Krk; `mõisan kikass joba `kiŕgnu, siss tullu ommuk ka; poesi lätsivä ärä joba ommukust jagu (hommikupoolel) Ran; ommukuss `olli veri `kinni jäänu; ommen `omguss om meil seene Nõo; mõnikõrd ooda und ommoguni Võn; kell üits `ü̬ü̬se, siss olliva kõ̭iḱ rehe man, muidu es jõvvava ommuguss ärä `pessä Ote; `sääntside ilusidõ hummukidõga om egäl ütel rõ̭õ̭m ja hää tü̬ü̬d tetäʔ Urv; õdak tulõ õnnõgõ, hommuk tulõ hoolõgõ Krl; ma olõ paĺlu hommukuid `u̬u̬tanuʔ, ega˽ma˽telle `perrä ei˽lähäʔ Har; ta ka muidugu `kaṕjass hummogust õdaguniʔ Vas; `täämba uomukust sattõ vihm Lei || hommikusöök Hummok `sü̬ü̬d́e kellä `katsa `paiko Räp

2. ida tuul on `pü̬ü̬rnud ommogo Kod; täna on tuul - - ommukust Lai; jäŕv olli põhja ja ommuku pu̬u̬l Trv; tuul om ommukust är käänden Krk; `väega suur must piĺv õdagust `tuĺle ja lät́s ommogule Võn; päiv nõsõss hommugu pu̬u̬lt Har; vari kääńüss jo hummogohe Se

*pimetama pimet|ämä Nõo Kam Ote Plv/-ämmä/, -eme San; pümet|ama Khk, -ämä Rõu Vas Se; pümmetämmä Har

1. tumedana paistma, mustendama `taivaalune `linde täis nigu pimetäb `jälle Nõo; sükäv kaju pimetäss Ote; ku vihmapilve tulõvõ, siss nuid tulõ pagsustõ ku pimetess San; mõts jo nakaśs `vasta pimetämmä Plv; Tõõnõkõrd pu̬u̬ĺ taivast pümetäss, a tulõ veido [vihma] Se

2. pimedaks muutuma, pimenema ilm akkab pümetama Khk; ilm nakass jo pümmetämmä, noʔ om jo õdak Har

põhja|õhtu loe Kui täma veel selle põha`õhta `taeva `kõrbema pani, siis on pitkalt tasast `aega Pöi; Viĺländi om põhja`õhtun Trv Vrd põhi|õhta, põhja|õdak

rabistama rabist|ama Lüg IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Han Var Tõs Tor Hää Saa JMd JJn VJg Trm Lai Plt KJn Trv TLä Võn Ote, -amma Plv, -eme Hls Krk Hel, -õmõ San

1. a. rabinat tekitama, krabistama koer rabistas ukse taga Khk; rotid rabistavad Vll; [Põrsas] jähi rabistama `jälle, ma `tõmmasi ukse `kinni, kus ta ikka läheb Pöi; vihm rabistab `vastu katust Muh; kaśs lääb riiulisse, rabistab seal, ajab `viimeks mõne nõu maha Mär; `keegi rabistas ukse taga Kse; Kuiva eina sihes rabistasid putukad; Rabistamene aas une pialt ää Han; rae rabistas `vastu aket Tõs; linnud rabistavad katuse pääl Saa; `pilpakatussel ka vihm rabistab Lai; mis ta seal rabistab paberiga Plt; iire rabistave Trv; Ü̬ü̬se - - kuuled läbi une, kudas vihm rabisten vasta akand tuleb Nõo; küll siss soe purõlnuva sääl kuusõ all ja rabistanu ja järänuva toda kuust Võn b. rabinat tekitades midagi tegema Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistattud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Rahet rabistab nigu `erni IisR; `vihma akkas rabistama Vll; täna rabistas nõnna `vihma et Muh; küll rabistab `vihma sadada Mar; tuul õunad maha rabistanu Hää; tuul rabistab `õunu JMd; vähä rabiśt `vihma, läits üle jällegi Hel; edimält rabist rahet, siss `tuĺli vihmau̬u̬g `pääle Ran; joba `vihma rabistass Ote; tuuĺ rabistass `oĺgi kuh́ah Plv

2. kiiruga midagi tegema, rahmeldama Rabistab `teine `liiga, ega suurt `sellepärast `jõuva IisR; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad ja oledki läind (sured tööd rühmates) JJn; üks vana ehakas, ei ole `aega vaadatagi, rabistab aga teha VJg; rabistab `reaki, ei soa aru kedagi Trm; ta oĺl selle tü̬ü̬ ülepääkaala är‿rabistanu Trv; kõrraliguld ei `tü̬ü̬tä, vahel rabistab küll Ran; ti̬i̬ pikkamisi tü̬ü̬d, ärä rabista Puh; Ma rabista tolle peräst, et ennembi ärä saassi, õdak om jo varsti käen Nõo

3. (muud juhud) Mis sa oma suuauguga `peale rabistad, ole vahest vagusi ka Pöi; kukk rabistab (sugutab) kana, poiss rabistab `naisi KJn; egass ta vihanõ ei olõ, ta muku rabistõss (käratab) üts kõrd ärä ja jääss rahulõ San

Vrd räbistama

saama `saama R eP(-oa-, -ua-) eL; da-inf saada T, suada Kod, `saaja Sa(-oa- SaId) Muh(-oa-) Kse Var Tõs(-oa-), `suaja Var Khn, `saia KJn Vil, saia hajusalt M T, saiaʔ V, saha Rid Mar, `saahha Vai

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse või kasutusse, vaadelduna selle seisukohalt, kellele see läheb a. (konkreetsest esemest, ainest vms-st) vanasõna `ütleb, et egä `aiasiga `ilmaski `õuesia ädä ei usu, tämä akkab juo üväst süä `saama Lüg; pidin `eile `kirja `saama Vai; jutust saab aru, kui inimene on `viina saand Khk; Saand Rootsist poja kääst paki Kaa; jätad sa töö tegemata, siis pole `palka `saaja Pha; kust koer `süia saab, `sönna ta augub Vll; Taal jähi sealt raha `soaja küll veel Pöi; ahi tahab uut `kummi `soaja Muh; üle kahesaja `saadakse `palka kuus Phl; suur poiss, aga ikke tahab `tissi saha Mar; ma sai suure `koorma Lih; ligemale sada rubla võis pruut siis raha `saaja Tõs; Tina`leiba saanu (kuuli saanud) Hää; saeavanem `ütles: meie tahame raha koa `soada Kei; sain roamatu Tür; viin piima ää, saan rahakopika Pee; sellele puarile naelale piaks viel lisa `suama VMr; saand kuuli `rindu Iis; eks nad (lapulised) taha `juua `suada Ksi; kui lepal pikad urvad, tuleb rukis ia, siis `leiba suab Plt; need `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn; egäl söögil `tahtsiv `piimä `pääle ka saia Pst; kost vanamu̬u̬ŕ saa ametit Hel; sai muhu otsa ette Ran; ku na saeva vahel mõne ussi, siss visassiva sigadele Puh; küll oless ää, kui mia ka mett saassi; nigu palga saanava, nii joonava `õkva maha kah Nõo; `oĺli pannu obese pääkot́i `sisse ka, meh nä nii teräkesi oĺli saanuva TMr; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; ta eilä sai liha alt poodist, mi `saimi kah San; ma ei˽lähä enne kohegi, ku˽ma˽süüä˽saa Har; sai raha ka `põŕssist Rõu; pu̬u̬t́ oĺl kiniʔ, ni saa as `leibä Vas b. (abstraktsemates seostes) eks vahest saand `tormi küll Kuu; en õle viel `poissi saand ei Lüg; mie oliksin tuld, aga en saand `mahti Vai; einama on ukkas, tahab arimist `saaja Jäm; ken nii kurjad teud teind on, selle ing äi saa rahu Khk; tuhlis tahaks `vihma `saaja Mus; sai sönu `kaela piltl Vll; Oli omale uie koha soand Pöi; nee `erned tahavad ikka [kõvu] `ambud `soaja Muh; täna saab `armu (merel on paras tuul); äi sina saa `pörgus ka seda pattu `andeks Emm; `peendrad `tahtvad rohida saha Rid; vallast `saadasse ikke abi; tä ikke oo jalale saand, põle änäm vega `ühti Mar; see oo kot́iga pähä saan (on rumalavõitu) piltl Aud; Ükskord sai `naĺla Hää; ma sain aisu ninasse (sain aimu) piltl Kei; `lootis kasu `soada, aga on kahju soand Juu; perele käisin kõvaste `piale, ei soand siis `keegi `armu Kos; pole `mahti saanud minna JõeK; tuat seda ei taht, et rukki `kõrssa maha jäi, tema `tahtis ikke puhast tüed `suada JJn; ei soa `äästamast `aega `lõõnaks kodugi `tulla Tür; ku vähä `maśti (mahti) suavad, kõhe lähväd `metsä Kod; sai aśjast `tarkust, võib vi̬i̬l edesi tiha Ksi; mõnel oli sihuke näpu amet́, et ta nigu pidi midagi `võtma, muidu ei saand süda rahu Plt; ega mud́u targas saa, kui põle õpetust saand KJn; selle rohist iki saa abi Krk; kui teil om parembat `leibä saada (paremat teenistust), minge ja `ti̬i̬nge sääl; läits ei tiiä medä `saama, sai pikä nõna, es saa sittagi piltl Ran; kassiga saab `naĺla, si̬i̬ om serände lustiline kaśs Puh; miu pää ei võta üless, kost me nüid selgitust saame Nõo; `aŕste es ole, siss es ole aṕi `kostegi saada Võn; olõss ma õks jo rahu saanuʔ tast ilma vaivast ja käräst; rüärääḱ `rääḱe haina sisen, ma‿`tli: mis sa tanh räägit, siss sai tõsõl süä (süda täis), linnass välläʔ i̬i̬ `vi̬i̬rde Har; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ Vas c. (füüsilisest karistamisest, peksmisest) Kus vits, kas tahud akkada `saama Kuu; vast said sava `pääle, kas nüüd `jälle tahad `saada Lüg; sai mo kεεst εε külma sauna piltl Khk; tä põle malakast saand mette Mar; vanamees sai mu kääst mat́ikast; said rusikaga `kuklasse koa, mis sul ädä‿o, et sa karjud Mär; sai koolitaja käest `raagu koa, käed pani laua `peale ja koolitaja `andis siis kibeda `vitstega Mih; `mõisa pidi vara minema reht `ahtma, muidu sai `kupja käest Juu; said urva`plaastrit Iis; viin om `vitsu saanu, siss ku tal vett sekkä aet om piltl Hls; sai ää keretävve Ran; tu̬u̬ sai kõege `rohkemb `vitsu, tu̬u̬ `oĺli säräne `käŕsmädä poesike Puh; ma `saie kaits nahatäit perätside; emä pahand, et ku sa‿i ole kana `väĺlä viinu, siss sa saad Nõo; ma nüpeldäsin `jälle sigu sääl laudan, nii et na saeva `õkva TMr; pääkaŕuss sai kah üle kühmä, kuʔ `õigõ aja pääle kodo es tulõʔ Vas || (parastusena) Said sa niid, mine veel koera narrima Kaa d. (objekti mainimata) mes `saamata, sie `süömätä Kuu; puol saab ühele, puol saab `toisele Vai; ägas mool pole öigut `saaja, ma ole muidu käpaline Mus; Saaga peele, äga ma kade pole Kaa; Ta oleks juba ennemine soand, taal pole kotti olnd Pöi; senne kääst saab küll (naisterahvast, kes on valmis seksima) Emm; eks ta oli ikke natuke saand koa (oli alkoholi tarvitanud) Mär; Küll siis suajaks kua, kui egä päe `lat́sis ollaks Khn; eks nää, kuda meil siis selle `soamisega on HJn; mis sialt koa `soada on Koe; lüpsilehmad suavad kääst kua (saavad lisatoitu) VMr; ei old `kiegi kunagi meie külas `rohkem saand Rak; kuda `soadud, nõnda `mendud Trm; põleva nad `kuśkilt nii paelu saand KJn; ta kirup `pääle, senigu ta piap `saama Krk; nüid saava kõ̭ik niipaĺlu kui küünib Ran; ta‿i anna mitte midägi, aga tõese käest tahab küll saada Nõo; temä olli saanu ka joba, ja muku uput pääle (viinast) Rõn; `lät́si `sisse ulgandõ, `mõtlõsive, et midä saavavõ San; siss `saabõv (saavat) tõnõ `aasta kah Har; `saaja mi̬i̬śs saa iks, kas `suuhtõ vai `säĺgä. ku halvastõ ti̬i̬t, saat `säĺgä, ku `häste, siss `suuhtõ Plv; võtat, miä saat õ̭nnõ Räp e. saada saadaval ei ole rebasi `saahha, rebased on kavalad `luomad Vai; väga vanu mihi pole änam `saaja Mus; Vanasti oli ju puhas puu egas `poolis, kus siis seda `rauda `saaja oli Kaa; See aa veel saada tüdruk (pole abielus) Emm; sii põle `piimä kua mette `suaja Var; sõea `aegas põln ju `saapugi `saaja Tõs; Nüüd tehasse ikka `sindri katusi, `õĺga‿mtõ põlõ enäm `suaja Khn; es ole saia mujald ku Viĺländist Trv; maal om ikki midägi saada, aga mes sääl kivi uulitse pääl liinan om Puh; Oĺl külh õks `saapõid kah saiaʔ, a˽kiä neid ośt Har; tu̬u̬ tuĺl siiäʔ hähkäten, et katusõ plaadiʔ umma˽saiaʔ Rõu

2. kellelegi, millelegi osaks langema a. (mingi seisundi või mõjustustega seoses) Midägi viga sai [kalal] `olla, `seisus puol`poiki vies Kuu; ega siis aav ei `praavi, ku `aiget saab Lüg; `ihmised `saivad `vihma Vai; jalg vähe viga saand, `tiipsab Mus; `juhtus `tiine lehm `aiged `saama, siis ta pörus kolme päeva pärast äe Kaa; luu vahatab, kui ta viga saan on Phl; küll te saate `vihma, kui te `sõnna lähete Mar; võta peĺt eest ää, levad saavad `paĺlu Mär; kui vahel mõni `aiged sai, `lasti kuppu Vig; saand kopsupõletiku ja surnd ära Mih; inimene võib `püstijala pialt ka kukkuda ja õnnetuse `saaja Tõs; nägu oo ohatan, vist `külma tuult saanud Aud; kui ta (männipalk) ikke sadu akkab `suama, siis on mädanemine ruttu `lahti KuuK; seda nad ikka `tahtsivad, et ein suab kolm kastet, et siis piab `pehmem õlema loomal `süia Trm; sugarade kokku kisnu, kas `kuuma saanu vai (nahkadest) Ran; käe om `küĺmä saanuva, käe `söeldävä Nõo; mul `oĺle lat́s `riśtmädä, peĺlässi, et vaest latsele midä viga saase Võn; rabeda `kapsta, paĺlu `su̬u̬rmit om saanuva Kam; satteva - - `vankri põhilavva päält maha ja saiva `aiget Ote; `täämbä ei˽saa `vihma, suuŕ kastõʔ oĺl Har; ku liha oĺl säläh, siss joht saa as `haigõt, a no omma˽`paĺja luuʔ Vas; hobõsit oĺl paĺlo, sita`kiskja sai vat́ti külʔ [sõnnikuveol] Se b. omandama Neid `küpsädetti tules juo mittu `aastat ja seda`muadi siis `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; kooni timä (nisu) makko saa, seeni lätt paĺlo `aigu Lut c. (koos aistmisverbide da-infinitiiviga) Peremes sai `tiada, et `naaber `tuulab `vilja Jõh; sellest ep saa mette maias maida (seda on liiga vähe) Khk; oh kulla pai, et münu silmad sind veel `nεhja said Käi; kas emäl oo ea meel, et send nähä saab Mar; ma sai seda eila `teada Var; ma ei saan teda näha `ühti Aud; soad õmatsid näha Pal; si̬i̬ asi saab mulle `tiada Ksi; ku ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu; vahi, meh mä vi̬i̬l vana ikke kuulda saa Puh; oless ma elässi seeniss, ku ma `poiga nätäki saassi Nõo; `oĺli teedä `saadu, et ta `väega `aige om Rõn; kas timäl tu̬u̬d mõtõhn ja meelehn es olõʔ, et mullõ saa tiidäʔ, et timä jutt tulõ avaliguss Rõu; poodih müüäss liha, vai sa sääl `maitsa˽`saadõ, mis tä om Vas d. (da-infinitiiviga) rõhutab tegevuse kestust või paratamatust ema sai `jälle hulk `aiga `torssida Kuu; saab näha, mis sest ilma elust nüid tuleb Khk; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata, `enne kui ta tuli Juu; eks lapsed suand koa `vaeva näha HJn; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; saa nätä, ka tast saa änäp elueläjet või ei Krk; kõ̭kke näet elun, küll saat kannatada, küll saat `rõ̭õ̭mu tuta Rõn e. teat kohtlemise, hinnangu vms alla langema sai `toise kääst `klohmi Vai; see oli saand `kolki - - `körtsis Khk; Korra kena keretääve `peksa soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ma sai [ta] kεεst `kurja, et polnd mette ta `kuube `valmis `ömblend Käi; sa saad `rooki mo kääst, kui sa ei `kuula Mär; ma oles [poes] tüssata saan Lih; `lambad said `koera ja tulid tagasi Tõs; oli saan `sõimamist ta kääst Ris; sie tahab `soada udida Jür; ei ole `jõudu niipaĺlu tiha ja saa `siiski veel sõimata Pee; sain kuera kääst ammustata VMr; kui `tahvli `katki tegid, siis said `peksa VJg; `vaata, kuda inimene suab naaretud Kod; kui `klõmmi saab, küll jätab selle moodi maha Lai; pidi udjada `soama Pil; sai teeńe sugeda KJn; nahk `irmu täis, `mõtleb: nüid ma saa `kolki Krk; pia suu `kinni, siss ei saa tappa Nõo; kes seo rahakaśti `väĺlä võtt, tolle silmä karva˽saavaʔ ärä˽kakutuśs Plv; tedä sai naardaʔ `õkvaʔ Vas; mi vamila seest `saaki es `üt́ski `pessä, kõ̭iḱ oĺliʔ virgaʔ tü̬ü̬inemise Räp

3. omaks tulema enese tegevusega a. hankima, muretsema, soetama piad hüä mihe `saama Kuu; `läksin suurt `saama, `kaotasin pisikesegi `vällä Lüg; kisu ennemdi vanad `riided ära, siis akka `uusi `saama Jäm; ta köis `soamas küll mind `talve `jälle see peremees (käis teenijaks kauplemas) Muh; tuleb aga `peale mo käest õlut `saama Mar; tulin teilt `tuulamese `sarja `saama Mih; kammilaid ikke `tõivad siis suvel rannarahvas `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba `saamas KuuK; poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; ei `jõutud `kellasid `suada Kad; tal pole mehe `saamises `õnne olnud Pal; ordi`juani (teat värvainet) `suadi jõe `kalda si̬i̬st Ksi; läksid ikka suurt `saama ja jämedad jägama, ei suand pikka peenikestki Plt; tuli`takla `saadi mõtsast kõevu küĺlest Ran; kos te tõist riha saade, miul om üits riha Nõo; ta‿m `vaene inemine, täl ei ole ametegi sällän, tä ei ole `jõudnu saia `endäle Rõn; mis täl viga `nu̬u̬ri saiaʔ oĺl, ku noorõʔ esi˽nõuhn oĺliʔ (liiderlikust mehest) Rõu; nu ma `saiõ ŕea munu (nüüd ma sain endale reha) Lei || (järglastest) temä läits lesä mehele ja sai tollega vi̬i̬l poja Nõo; `eĺliʔ kokko, nii `saigi timäga taa latsõ Se b. (saagist) sääl `saahha `pallo `piimä; `saimo mittu `lutsu Vai; viis `koorma sai `eina pere `pεεle Khk; Saand jööst suure aavi Kaa; `Seaste oleme `piima soand küll, lehm `lüpsis kenast Pöi; nad `saaja (saavat) ulga `eina; saime jõest ühe vähi Muh; tänäve ei suajatõ (ei saavat) `räimi Khn; mõne särje saab või ahvena Vän; siin ei ole `kuulda oln `siiga saavad Ris; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; sain kolmkümmend kilu `viĺla Pee; vanast sai `piima vähe, `lüpsid viis kuus `lehma ära, said lüpsiku täie Lai; ka setusamu `saitigi `marju Krk; aru`aina sai `ku̬u̬rmat neli sääld perve pääld Ran; `kõ̭iki aia`kraami sai, aga `põrknit saeme kasinade; ma‿i mäleta, mitu `liidrit ta ütel `lambast `rasva saavat Nõo; mina `saie kat́s vakka `viĺlä, vakk rüḱi ja tõõne `keśvi Võn; sääl olna `järvi kah, va˛el saavet `väŕskit kallu Rõn; no kas sai˽ka `maŕju Se c. saavutama `viimaks akkati seda (piiritust) meresse panema, sield nad (piirivalve) ei saand nii sotti Jõe; pia on jäänd `nõnda tulast, et ei saa enamb `tolku `ühtä Lüg; kes juba akkab lugu `saama, `tähti katta vötab söna ka üles (lugemisoskusest) Khk; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta igaüks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; ma sai `märku, et asi oli teist`moodu Var; akkasid obustega aeama, et kumb kummast `võitu saab Mih; said oma `tahtmest Juu; kuda nad tüdrukud oma `nõusse suavad Kad; tema mõega `vasta põle `ükski `vaendlane saand Rak; kolm neli `korda piad `muldama, muidu ei sua rohust `võitu Trm; ma ei sua perä, mes siin nõvvetasse; tämä egäühegä suab juttu Kod; mea taass oma `õigust saia, mea ei jätä sedä; ku ta es saa oma `tahtmist, siss pańs `rü̬ü̬ḱme Krk; mi̬i̬ld lahutadass, et parembit mõttit ja parembat tuju saada Ran; `mängsime kaardit kah, t‿`oĺli üits kõ̭ik, `kumbess võedu sai Nõo; ei saa tu̬u̬st `otsa ei arru, ei `perrä ei `põ̭hja, ta aja ennedä taad pudinat Har; kos mul võit saiaʔ, ku kohuss oĺl ar ostõt Se

4. väljendab tegevust, millega objekt pannakse, siiratakse, suunatakse mingisse kohta, olukorda või seisundisse a. (kohta) `katsun, et saan `paslid `jalga Lüg; me saime eile oma rugid `sisse; `kohkus nönda `kangest, et ep saa söna suust Khk; sai selle mure kailast ära piltl Vll; kui oo võrgud `merre saan, siis lastatse `ankur `sisse Muh; sarikad saavad kandpuude `peale `pandud Kir; ma põln `sirpi pihuse saan Kse; küll ta `sihtis, ei soan `märki `ühti Tõs; si̬i̬ on saanu omal suure `kandama öhe ti̬i̬ äärest teise `äärde Hää; rasvarabid soavad `pandud seebi `sisse ja maugu `sisse Rap; ei soand sõna suust Koe; oless me `oina kivi `otsa saanume, siss oless ollu suur lumi (teat ebausu kombest) Ran; vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss Nõo b. (seisundisse, olekusse, asendisse vms) minä sain `vargad `kinni Lüg; ma sai kohe üles Khk; `kaapsud said `apnema `pandud Kaa; Ma sai oma asjad kõik `joone Pöi; `Oome `öhtaks saame einamaa maha (heina niidetud) Rei; kas saite jo loo ülesse Mar; sohvad ja toolid saavad polserdud Mär; vihud said `lahti raputud Jür; kui ta pinnitud soab, sie tieb ta kõvemaks (vikatist) HJn; tüdruk ei soand tuba kunagi pühitud Tür; kuda nad `mõtlevad seda vana kõva `süöti ülesse `suada VMr; vana mäńniori - - kuda sa nisukese jõmika `lõhki suad Kad; müdisime, siss saeme tõese üless (hobuse jalule); piäd rabelema kõvaste, et kuivaga aenad `kuhja saass Ran; nüid sai minu katuss ka ärä parandeduss Rõn; sõ̭ss sai sedä tarrõ joba nakatuss `vaĺmiss teǵemä Urv; ku ahu `varra kińni˽saa, sõ̭ss tulõ hüdse karm Rõu; lät́s [kasutütart] `tapma, niʔ `saiõ uma tütär tapõtuss Vas c. (tegevusse, teole) kas saad tule polema Hlj; obune sai `pahmama `pandud Pee

5. muutuma, kujunema, arenema a. uut omadust või tunnust omandama, mingisuguseks muutuma saad tugevaks Kuu; minu `pääle saab kohe `kurjaks Hlj; leib akkab appust `saama, ajab üless Lüg; tämä avita `minnu, ku mie saan vanast; `milla sie mägi tasasest saab, `maaga tasa Vai; salaasi tulab üles, saab aavalikuks Jäm; ma sai `viimaks päris pahaseks Khk; Ta saaja jöulute vahel seitsekümmend Kaa; poolad saavad ilja `valmis Krj; ere `nutma, ere `naerma, veel virem vihaseks `saama Muh; käid `pitka teed, jalad saavad kibeks Käi; kes neist tääb, mes `moodi ta `aigeks saand on Rei; üks riie oo tuhaseks saand Mär; kui pio `pehmes sai, `käänasid ta `nuusti Vig; inimene tahab rikkas `saaja; vanaeit sai `kurja täis Tõs; Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise `leibä Khn; Läksin kriśkasi `kińni panema, käed said tahmaga Hää; poiśs sai `aastaseks JJn; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `tervest `saamist ennustab kadund aśsa `leidmine Rak; kõik linnu kiäled `piävä inimene `selgess `suama Kod; sai minu `piale pahasest Pal; undruku saba on märjass saanud Lai; see kell saab sada `aastad vanaks Plt; ta mi̬i̬l sai peris pahas KJn; kaits nädälit [olid linad leos], sõss saeve `pehmese Trv; ole illike iki, ärä saia kurjass Krk; tõisibe saab nu̬u̬rkuu, vaest siss lääve ilma parembese Hel; mõni vikat `oĺli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai; `võtnu kolm supi `luśkatäit `su̬u̬la järitside ja saanu `tervess Ran; jummal `oitku minu rikkass saamast, siss ei ooli mia jumalast, ei tõesest inimesest Puh; si̬i̬ vana `orjenu ihu saab `õkva `keŕgess [saunas] Nõo; vaiv om vanast saada, a vanan om ää elo Võn; kui oĺl like vili, siss läits mitu `päivä, enne ku ta kuivass sai Ote; `õeluss, tu̬u̬ om ka `väega umass saanuʔ Kan; ku taat, et lat́s rikass saasiʔ, sõ̭ss tulõ nabavaŕs siidiniidiga˽kińni˽`köütäʔ Urv; vili lätt jo˽vahasõss, nakass `vaĺmiss `saama Har; mul sai˽käe˽ka `nõ̭õ̭gaʔ; `riśti ja `räśti tõmmati su̬u̬st kraavi˽läbi, maa sai kuivass Rõu; ku suurõ˽`rõivaʔ likõss saavaʔ, naa ei˽kuiova jo är˽kah kunagi Plv; latsõ˽kah, kua sai suurõss, tu̬u̬ lät́s `ilma Vas b. uut seisundit, olekut või funktsiooni omandama; kellekski kujunema, arenema tahab kuol`meistrist `saada Lüg; kas mie en saiks ka `tohterist Vai; [ta] sai Viki küla (külla) naiseks Khk; viisakas inimene, saate kohe söbraks Vll; nii kava, kui ta kaela`kandjaks sai, akkas juba `laevas `köima Muh; `tahtis teene ikke ohvitseriks `saada Mär; saime `senna `suileses Kse; `tahtis `soaja kas `köstris või koolitajas või Tõs; on tuleroaks saan Ris; kui ma `käijaks (täiskasvanuks) sain Kos; [ta] akkama `uopis emast `suama VMr; `enne on muĺlikas, aga kui akkab `lüpsma esimist `korda, siis saab lehmast Lai; soend sei leevä ärä ja sai inimesess Ran; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; ku ma nu̬u̬r olli, siss ma `tahtsi luuletajass saada; mitu oonast `aava lammast taka, aga üte `oinaga saab iks rammass Nõo; üt́s kaupmi̬i̬ss tettü `soeńdist, ku mõni inemine tälle väädse otsast `leibä and, siss saasõ inemisest tagasi Võn; seeni˽maaniʔ oĺli nimä vihatsõ˽tõnõ tõist `vasta, a˽no‿mma˽jo˽saanu˽sõbrass Har; egä inemene või saia pühäst, ku˽timä tege `kõikõ hüvvä Lut

6. (välja) tulema a. (tekkimisest, sündimisest, saabumisest) sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; siis said pulmad Aud; anipajost saavad ead `pehmed luuad Vän; Sai `õhta, rebased `aukusid kiuh-käuh Hää; tuomingast suab äid `luokasid Kad; suagu siis nõnna, lähmä ühen; kel nabavaŕs ümmer kaala, si̬i̬ `suama äbialune Kod; kui `koŕssnad saevad, siis oli teśem si‿elu Pal; ei selle koha pial viĺjast `aśja saa Lai; peris kenä riidake sai; saab ommoku, nii küĺm, [pole] `kińdid egä kedägi KJn; kui `õhtu sai, nemä talitiv `aikselt looma ärä Pst; sai õdak, mi̬i̬ss lät́s kodu Hel; vai noist otsikist ilusat `langa saab Ran; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mes sest elust saab Puh; õtak saien käesi tädi`tütre pu̬u̬l; ega mul `langa paĺlut ei ole - - sellest ei saa `kińdit Nõo; ku ma joba täiśtüdruk sain, siss enämb ei ollu säräst käsitsi rehe`pesmist TMr; üteldi iks, et ää kevväi saa, ain tule `mõtsa Ote; inemist ei tapeta ärä, saagu ta sańt vai vigane, iks praavitadass ärä Rõn; mi˽sulasõl sai perremihega suuŕ pahanduss Har; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; no sai poig, tõukasimise `aigu jo `sündü Vas; kübärä põh́a täüś lina`si̬i̬mnit külveti `maaha, tu̬u̬st `saiõ sulasõ palk; kuusõst saavaʔ hääʔ paĺgiʔ, selle et kuuś om `sirgõ puu Räp; mõts kattõ arʔ, sai suuŕ ti̬i̬ Se || juhtuma mis nüid saa, meil om põrmat `pühkmede, külälise tulev Krk; oi `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo b. (omadustega seoses) kuhad said `kangeste `kõrged LNg; oli ööveldatud `laaste, keedetud neist `värmi `väĺla, kasepuust saand kollane Mih; Suṕp sai tänä magõ Khn; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem Hää; suvene vill, ta saab parem HMd; kroav sai lai ja sügav Tür; riie sai kõva ja ilus küll Rak; leib om kõva ja `tihke saanu Hel; ernet külvä `lõune tuulega, siss saana `pehmed; `julgust ei tohi konagi `kaotada, saagu vai sitemb Ran; temä ti̬i̬b latsele `rõiva `säĺgä - - saeva na nii ää kurja ku na saeva, a iks `oĺli ää `säĺgä panna Puh; naa `käüsse omma veidikese laja saanuvõ San; nii˽piat õ̭ks teǵemä, et taa hää saa Har; Ega kohu`piimä või ei˽suurõ tulõ pääl tetäʔ, sõ̭ss saa timä kõva ja˽tuim Rõu; lang sai mõnikõrd sääne `pleklikanõ [värvimisel] Plv; sul naaʔ `ohkõsõ˽`kindakõsõʔ, naist no määne läḿmi saa Vas; kesev `peĺgäss `kuuma, terä saasõ peenikene Räp c. (seisundiga seoses:) hakkama sai häbi, nüid nina reite vahel Mär; ei ma `eśtiks ehmatan oln, muko paha miel sai Ris; siin saab vilu HMd; ommuku sai neid [riideid] `seĺgä mütsüdet, nüid saa kuum Krk; ma lamesi maha tükiss aass, `õkva `keŕgemb `saie Nõo; säĺg om tuulõ poolõ, ega siss nii küĺm saa; sai tõsõl nii hää mi̬i̬l Har; mõts habisõss, no saa sula Vas; mul `saie irmuss, ku ma soe `näie Lei d. (ajamääraga, kellaajaga seoses) saab juo kakskümend kolm `aastat, kui suri Lüg; sest saab kolm `aastat, ku laev `siia `kinni `jooskis Khk; kas saab ju kaks `aastad või [ärakolimisest] Lai; sai mõni pää vahet, kutsub oma `juure Plt; kell akkass kümme `saama Krk; sai tüḱk `aiga, tulli suuŕ `vankre mürrin ja obeste kabja klobin Hel; saab edesi mõni nätäl ja mia naka paestetama Puh; kat́s `aaśtakka saa tagasi, ku ma tälle kińge [talukoha] Urv; kell saa joba veerandi i̬i̬st üt́s, ma˽piä är˽lauda mano minemä Vas; kesväʔ ummaʔ lännüʔ vahatsõst, saa aig `põimaʔ Lut e. (teat määraga seoses) nüüd saab meil `Äksi keriku‿jure üks kahessa kilu`meetert Äks; `Tartude sai nelikümmend `versta Ran; sääl su̬u̬ veereh, sinnä˽sai viiś kilomeedrit Plv

7. jõudma, pääsema a. (kohta või kohast) mõlemad õlema kõhale `saaned; nüüd sama õli mul kääs, ei tia, kuhu nüüd on saand (jäänud) Lüg; `tarvis akka `oige kovast `arpima, siis saan `kiiremba kotto Vai; ma pole ammugid änam üle ukse saand Khk; kust ma `sönna saa Kär; kui lumi akkab ää kaduma, akatse `ootama, millal kari mättale soab Jaa; Kolmed jõulud juba `mööda läind, aga mitte pole `sõnna änam `jalga soand Pöi; ei saa edesi egä tagasi Mar; ma põle naise`põlves `pulmagi saand Kse; ta oo `aige, asemelt pole täna `väĺla saand Mih; sain vihma käest `rääste `alla Tõs; mis `moodi ma saas kodu veel korra Ris; `vaatan, kus‿ned siad nüid saivad JõeK; kui sa linnast tagasi saad, siis mul on kangas maas JJn; ma põle üle `maandi saand Ann; ma sain vara `tüöle VMr; kaua‿se `jutlus ikke kestab, suab `vaŕssi tagasi Kad; pitk mua õli `minnä, kuńni saen viimäte peräle Kod; niimudu on nad siia saanuvad ja minu istutud on nad jah (tammepuudest) Äks; kui sain mäest `alla, akkas `vihma sadama Lai; mea jäi tõisege juttu `aama, nüid ei saa änäp tõistel `järgi Krk; `oĺli põrm `vaene - - nüid om nigu konn mättä `otsa saanu Ran; muedu olli ta pikäli periseld, es saa oma asjale ka kudagi Puh; mõni saap `taivade, mõni lääp `põrgude, mõni jääp kate ilma vahele; mia es saa `täämbä `tohtre jutule Nõo; saeme iks kodo tagasi Võn; mul olli ää mi̬i̬l, et ta eluld kodu sai Rõn; Astut vai mitu `päivä, üt́skõrd iks peräle saat Urv; päiv olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ, ku mi `liina sai Rõu; seo ajoga olõss mi˽joba kerigu mano saanuʔ Vas b. (olukorda, seisundisse, asendisse) eks ma oleks saand ka mihele, kui oleks tahand `menna Jõe; ing saab päris täis `selle `asja pärast; sie akkas jo elule `saama (meelemärkusele tulema) Hlj; tuba - - on juo `seinile saand, `seinäd on ülevel; tüöd `saavad juo `kuomalle Lüg; `Putru `tõsseti `kulbiga `trehtri ja `tauti `pulgaga - - kui vorst täis sai Jõh; obuse `kargamise pεεl möni inimene `surma saand küll Khk; said keik kolm sösart tanu ala (mehele) Mus; [Ta] saaja varsti sada aastat täis Kaa; pää on veel `körges, saame `valmis küll Pha; suand ta kuu kahe kolmeseks suand, siis ta oo tall Jaa; Ega üks katsub, et ta `putku soab Pöi; ta `soaja pillimehe pojale [naiseks] Muh; Milla ometi `öhtsele saab Rei; siin peab olema üks laev ukka saand Noa; nad ikke said teineteisest `lahku nüüd (sünnitamisel ema lapsest) Mar; peab ikke `püüdma, ega mud́u edassi saa Mär; seäl sai paelo `surma neid `noori mehi ja aavata koa Vig; paar maja said katuse `alla Lih; kui emä enäm ei ole, emä on `tühjä saan, siis `õnduvad ärä (mesilastest) Var; selle süda oli juba `täisse saand Mih; Midagi teha ei viisi, [vaatab] kudas aga päe `õhtal saaks Hää; `mõtlen, `mõtlen, siis saan viimaks otsa `peale Kei; me ei soand `kaupa `ühti, kaubad ei läind kokku Juu; kui kuu täis soab, siis akkab vana `poole minema Kos; said süemaraha tasa Ann; pääva `valges ei soand ikke tööd `korda Tür; ei soa koa ühekorra sinu `tahtmene täis Koe; ta ei saa `aegu (joonde) selle aśsaga VMr; viimast saand `rüitlil sõdadest isu täis Rak; eks reńt õld nii, nagu kaubale sai Trm; suavad `tü̬ü̬gä `kombe; sellega õli temp kõhe, ennegu `siäde sae Kod; nüid sai leiva `otsa, sai parema paiga `piale Lai; va laisk veenusk - - ei saa millaski `riidesse Plt; tahtnd ärä käkista, aga teene mi̬i̬s saand appi Vil; kuu saap täis; mitu kana sai mul `raisku, koer muŕs ärä Krk; selle `tü̬ü̬ge ma sai `kergeste `ju̬u̬nde Hel; meie laste ihu pääle ei ole vitsa`latva saanu Ran; suure `rõiva säĺlän, ta‿i saa jo kudagi üless Puh; ku ma oma leeväle saa, küll mä siss tiiä, kudass ma elä ja mes ma ti̬i̬; mul sai nii viĺländ, et ma‿s või toda jäńesse liha ämp nätä Nõo; üits tütär sai õnnetult `surma Ote; oi latseke, kas sa nii laeselden mihele saat Rõn; puu saivavõ ilustõ `riita San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; üt́s vakk `kõlbass mullõ vi̬i̬l manu anda˽siss saami˽tasa; kas võõrass tu̬u̬d taht, `võ̭õ̭ral saa jo täüelte (tüdineb ära) Har; viläʔ nakkasõ `vaĺmiss `saama, muu `tü̬ü̬ga vaia rutadaʔ Vas; päiv om vi̬i̬l üleväh, ei saaʔ vi̬i̬l õdagullõ; sul saa piä minno villand ku `vi̬i̬ga˽`kapstit Räp; ku tuńnistaja om man, siss saa õ̭ks `täüte (on kehtiv), a nelä silmä all, tu̬u̬ ei käü˽kohegi Se; haḱk olõ‿i `hüästele pant, saa suur vihm pääle, hakiʔ nakasõʔ kasuma Lut c. (ühendusse, seosesse, kokkupuutesse) Akkas menemä, ku kuer tämä ligi sai Lüg; `Katsu `õigest ajast `jaule `saada IisR; tä ea naise `kempu saand Mar; sain veel sabast `kinni Mär; ega ma suurte talutüdarde `kõrva saan (polnud nendega võrreldavaid riideid); nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; `murtsin aa`teibast `toika kätte, et kuerad kallale ei sua Kad; nu̬u̬r õli ja sae kõhe `jaole selle tõbele; saema `varguse jälile; ei mina ei suanud usuarmu ligi Kod; miu kätte ei ole si̬i̬ raamat saanu Krk; mu tõsteti - - reheahju pääle, sinna es saa puĺl manu Puh; es `saagi `jälgile, `varga pagesiva i̬i̬st ärä; susi taht lammast ärä murda, aga karjuss sai `jaole Nõo; mul taa jaḱk um `horkvallaʔ, siss ei˽saa˽kihulasõ˽mano Rõu d. (tegevusse, teole:) pääsema sai plagama; saab `kerra jo vedämä, ei saa pidämä Kuu; `tütrik sai `juoksu; ei saa kodont tulema Lüg; `Õhta `saame `sauna pesema IisR; ma oli nii tüdind, `katsusi, et ma tulema sai Khk; soand vesi `keema läind, siis `võeti ära Pöi; saaks ma aga võid tegema Muh; sain sealt punuma Mär; tahab magama `saada Mih; ei saa peast ega jalust minema Ris; `oeti soab lehm `lüpsma Amb; esimesel augu·śtil sai rukist `leikama akata Ann; mina ei ole suand teda `vuatama Tür; ei soa ega soa ükskord minema Koe; poiśs saanu `ju̬u̬sku Hel; kate`tõisku `aigu saeme magama Puh; lähäb vi̬i̬l mõni nädäl, `enne ku `nüsmä saab Nõo; ää, et te ruttu tulema saite sääld Võn; `tahtseva, et lina ennemb ärä saab, siss saab `tańdsma Ote; enne es saa makale, kui kell `ütsä kümme Rõn; ku taa lehmäkene `nüsmä sai, siss oĺl täl utaŕ `väega˽`paistõt; ma sai `Haanist `varra tulõma; tu̬u̬ sai `ütlemä, et timä naist läpähtädäss Rõu e. (tegevusse käskides:) hakkama, kasima Saad sa ühekorra siit akna tagant minema Kaa; kas sa saad kojo Muh; Kas sa suad oma asõmõlõ Khn; katsu, et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; ka sa saat lina `kakme Krk; kas sa saat kodu Nõo f. (ajaliselt midagi jõudma) pane - - saun küdemä, et saad `seitsmest `valmis; kui [linad] `saavad `kolgitust, siis akketse `jälle sugema Lüg; `uotlivad nii `kavva, kui pappi sai `jutlus `luetu Vai; `öhta saand rihe ära raband Jäm; umal - - `keerleb, `veerleb, saab `otsa saand, siis muneb Khk; saand ma siis sööma `valmis teind - - siis ma pani `metsa Kär; `saate omad ää kastn, siis ma akka ome koa Muh; said siis kõik lugenud Kse; kui külitud sai, siis pidi olema, kis sitte ette vedas Mih; `enne jõulut kolm nädalid [olid] `lieris poisid, siis need kolm nädalid saevad `mööda, siis läksivad tütarlapsed Pee; `köster sai aga `issameie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; kui kesä üless sai künnetuss, siss `oĺli meil kippe aenale minek Puh; nakame `võitu `ju̬u̬skma, `kaeme, kumb `enne saab Nõo; kui sai tu̬u̬ [raha korjamine] ärä tettuss, siss jälle oĺli tands TMr; kas sul Aenule kiri ärä sai saadetuss Rõn; `hindäl om õ̭ks paŕõb, ku varahappa `saadõʔ; eeläne sü̬ü̬ḱ ja `täämbäne, kõ̭iḱ sai `sü̬ü̬düss Vas

8. väljendab tegevuse võimalikkust ja tegija võimelisust või võimalust selleks a. võimeline olema, suutma `katsu `leikada, `ehku saad Kuu; sa ei saa muni ka enämb `viedust, kukkud käppili; kõik ei saa [silma] vahitust, `nauru akkab Lüg; mie en saand avita Vai; tuba va suitsu läru täis, äi es soa änam iŋŋatagid Jaa; ma ei saa selle `vasto kedägist tehä Mar; viletsaks jäänd, ei saa enam kedagi `tehtud Mär; esimese korra ei `saandki `väĺlä `tõsta Vig; nagu puuobu, ei saa `köidud Han; Mio miel lähäb nda alõdas, et `suagid riägitud Khn; ei `saaje änam ülal `käia Hää; oma `kirja ei saan änam lugeda Ris; isa ei soand enam `käidud `väĺles Rap; mõni lammas ei soa kudagi `moodi `talle `ilma Juu; mina ei saa teda (kõva õuna) `süedud JJn; minu käsi oli `aige, mina enam argiga [sõnnikut] lahutada ei saand Pee; mitu nädalad ei suand paegastki ää VMr; ei suand leigatud, siis tuli meid paluma Kad; mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; ei saa me `kumbki `lauldud Pil; kudass ta saap rõõmuss olla Krk; kel pruunid silmäd, [see] saana `nõidu; õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran; mõni, ku ta naarab, ei saana kust `kinni pidädä Puh; sest om ää, et ma vi̬i̬l `jalgu pääl saa tokerdada Nõo; peräkõrd ommete saanuva sää (säga) ärä udida ja `vi̬i̬rde tõmmata Võn; mi̬i̬ss `naksi `ju̬u̬ma, ei saava üten elädä Rõn; ma ei˽saa timä `tahtmist `mü̬ü̬dä tetäʔ Har; `sõŕmi peräst ma saa vi̬i̬l kutaʔ Rõu; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ Vas b. võimalust omama ega `palju `rääkidä `saaned Kuu; `niisukesed `auskarid, `nendega saab `panna kalad Hlj; `saiksin mie ka mogomaist üvä `toito `süvvä Vai; me saame ikka omal abi ka vötta Khk; Saad sa korra mulle abi tulla Kaa; said sa koa `niita Muh; ma küll ei saa `sõnna `minna, vihm akkas sadama Mar; kas sa saad `moole seda maast kätte `anda Mär; ei saan magada Lih; ei saade neist mud́u `lahti, kui pidade mõnele edasi `anma (ussisõnadest) Aud; mina olen alvatud inimest saan `tösta küll Ris; ma ei sua näidata, mul vokk lakas Amb; kui ilm läheks ilusaks, siis inimesed saaks `eina tiha Ann; `oinad muksivad kohe, kui suavad VJg; nävad tuleksivad, kui suaksivad Trm; kas sa suasid nüid `õõrdu mu `selgä; tänä `ü̬ü̬si ei suand magada Kod; meil siin on kaunis suured eenamaad, me saeme `einu müia küll Äks; ma ikke ei saa `anda KJn; temäl ei ole magamist seeni, ku ta oma südäme päält tõesele inimesele saap ärä kõnelda Puh; ei ole ma konagi vedeldä saanu; tu̬u̬ vana emä, ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä (emamesilastest) Nõo; es saa `kolme `tuńnigi magada Võn; oless ma nüid ao ärä saassi raguda Ote; es lase [lastel] `karja minnä, läits esi, kui `saie Rõn; ku˽ma˽saa tullaʔ, siss olõ ma˽pühi `aigu siihn Har; olõ õi˽palangut tu̬u̬ aśagaʔ, saadadõ˽sõ̭ss, ku `saadõʔ Rõu c. võimalik olema; tohtima tia, ehk saab nüüd siit juo `Pieterburi `mennä Lüg; ei saa `ilma `ernitä lient `keitä Vai; nii `kange tuulega‿p saa merele `minnagid Khk; `küine panemisega `saagi alla kolme inimese Vig; `lammaliha - - sellega ei saa elada Han; aenult rõõsa piimägä `saaje kustutada, mis kõue põlema lööb Var; nüüd oo juba `soosid kuevatatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; Sua‿mtõ `märge `puudõga tuld põlõma Khn; kasetohi on `sitke, soab teha torbikuid HJn; Minu aal sai kõhu ike täis `süia Amb; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; paremasse `kohta nendega (kulunud riietega) enam ei sua `minna Lai; kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru, et saad kedrada ja kõik, mis sa tahad Plt; `rü̬ü̬pline ja `vintskline ti̬i̬, egä sääl `sõita ei `saagi; ilma kaalpuieta ei saa - - kaalpuu piävä iki olema Ran; mia `mõtli, et kui ta saass kudagi pakku `minnä Puh; ta‿m üits virk `tüt́rik, ega tedä `laita ei saa Nõo; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ei˽`saabõv nii ruttu maia müvväʔ, paĺlu `aigu minnev Krl; kas miʔ no˽piirätust palutaʔ saa Har; saa ai˽taad `pessäʔ, ta nakass jo inne `pesmist `ikma Vas

9. a. (toime tulemisest, hakkama saamisest) saan akkama küll Lüg; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksivad `kohtu; küll miä saan oma `tüöga `kerda Vai; inime, kes keige `tööga `valmis saab Jäm; nee `siandused asjad, millega sa‿p saa `toime mette; oli massina `järges, äi es saa akkama üht; ma küll `seukse alatu `teuga akkama äi saaks; saa köige `tööga `korda veel mette, lapse sugune Khk; leeva kooruksed sii, ma‿p saa osa (ei saa jagu) Kär; `möistlik inimene poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus; ma‿p soa lüpsiga `ühtid `öigeks Vll; `keikidel mo söbradel `anti maad, et nad oma eluga ka `aina saaks; peaks ta ometi kodu tulema, ma‿p saa jo änam `lehmdega `üksi `korda Käi; küll me selle aśsaga koa `õiges saame Kir; `purjus inimene ei saa köimaga `õigest, nöögerdab aga Han; mina tat kasvatasin, ema ei saand taga `õigesse `ühti, ta ei võtnd imeda Mih; Kas meie piäks üksi akkama `suama Khn; vanemad ei saan `õigese, köisi tükati `aitamas Aud; ma soan omaga `toime, mul põle abi `tarviski Juu; piab ika abiks karjatsel olema, karjane üksi ei saa `eśtiks nendega (loomadega) `toime Amb; millega `nüitse aa inimesed kõik akkama ei soa Tür; mis `muodi ta küll oma vanaduse `päävadel akkama suab Koe; inimesega suaks ikke akkama, aga no mis sa luomaga tied VMr; suur karjatüdruk `eeste es sua `kõrda Kod; `enne oli puru `vaene inimene, põld tal `süia ega riiet `seĺga `panna, aga pärast sai jalad `alla (sai järje peale) Plt; ma‿i saa lastega `randa KJn; lugemiseg ei saa ta mitti valmiss Krk; saada tedä kohe taht, igäge saa ta valmiss Hel; kudass meie siss siin `kõrda saame, ku sina ärä lähät; temä loodab oma jõu pääle, `mõtleb, et ta oma `jõuga `toime saab; päiv i̬i̬n ehk tõene takan, küll me `õigess saame Nõo; ei saaʔ ma neide eläjeidega `kõrda, na omma nii hulluʔ; vana `pernanõ ei˽saa taa `tü̬ü̬ga `toimõ Har b. (suheldes toime tulemisest, läbi saamisest) ma‿p saa taga `aina; `suiline‿p saa peremihega `korda; va riiakas inimene, äi saa ühegagi `valmis Khk; nendel pole ead `toime `saamist, teine‿p vöi teist kannata Vll; nüid ep soa kaks naist koa εnam `õigeks Muh; ööl inimene - - temaga on väga `raske `korda `saada Käi; nad pöle vanaga `äste `aina saand Rei; kes ei saand `õigeks, olid ise `leibas Mar; läks ää, saand ämmäeedega `õiges `ühti Vig; va sańt inimene, enese `õega `õigesse ei saand Mih; miks te `toimi ei soa, mis teil on Rap; perenaine nisukene tõre, ei soa kellegiga `korda Amb; ni̬i̬ es saa suguki `kõrda Krk; mõni om serände toorak inimene, ei saa tõste inimestega nakamist Puh; ta on külh `tihkõ inemine, `taaga ei˽saa `kiäki `toimõ Har

10. piisama, aitama, jätkuma `Jusku säde, tämäst saab igäle `puole Kuu; `sellest `leivast saab küll Lüg; Ju sest magamisest akkab juba saama Kaa; Sest [pärmist] soab küll - - korra `saia teha Pöi; äi ma `rohkem taha, sest saab küll Emm; ega ühest kahest lebast saa Kse; pooless päebass saab veel tööd Mih; sest soa kedägi Tõs; `sõimab nii, et küll saab Ris; kas neist `ektaa·ridest saab juba või tahad viel Pee; ańnin tälle üvä kasuka (keretäie), nõnna et täl suab mäletätä Kod; Ei tää, kas sest [söögist] saab Trv; pańd `vasta päälage, nii et sai Ran; kavvass tast puuriidakesest palutada saab Puh; Kül˽tiä om vi̬i̬l ilman välle, tedä saa egäle poolõʔ Urv; võt́t sei tõõsõ saia, et imäle saa ütest saiast Vas

11. (ma-infinitiiviga) a. esineb tulevikku väljendavates liitvormides ei saa `mahtuma; mei `saamme üöd olema Kuu; ei saa ia suvi õlemaie, [pööripäeval] tuul pahas kõhas Lüg; Saagu siis arm aitama Kaa; `söukest `aega - - saa niid vist änam tulema Pha; sedä räägitasse, et see [haigus] akkab, aga mena küll sedä `uskoma ei saa Mar; egä õllenõud `ilmas saa rauast olema, nee peäväd ike puu nõud olema Vig; minu mies `suaja `pitkä tied `käümä Khn; siis te ära `eksima ei saa Kad; kui lühike si̬i̬ suvi tänävuade suab õlema; no mes te ulgotata vanainimesess, a ku teie lapsed suavad teid kua ulgotama Kod; saan sedä tarvitama KJn; sedä ei saa ilmangi `kennigi nägeme Krk; sa saat siĺmävett `rohkemb valama, ku‿sa `leibä saat `sü̬ü̬mä, ämm om `väega alb inimene Nõo; üteldi, et ratass saap `käimä ilma obeseda Rõn; jummal ti̬i̬d külh, mis siihn saa tulõma Har; ma saa ei˽sinnu alasi `sisse `laskma, tü̬ü̬h vai koh `kuagi˽kõrd olõ Vas; `iälgi saa‿i inäp `sü̬ü̬mä säänest `sü̬ü̬ki Se || (sajatades) saagu sa kurdiks ja keeletumaks `jääma Mär; saagu tede kari kaduma Hää; saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo b. (väljendab oletust) no sie sai üks `lollukane olema; Mes sa `potkid `pehme save pääl, `saisid vajuma nabani sise kohe Kuu; täl vist sai niäru`aigus õlema; tä suab tõsi õlema Kod; ta sai papp olema Äks; see (Sõõra) saab üks vana nimi olema, aga milla ta `tehti, seda ei tia Lai; no kost timä `ti̬i̬dse, et sedäsi kõneldi, ta sai iki vaim olema Ran; täl iki mõni alb asi südäme pääl sai olema Puh; rot́t sai `võtma lavva pääld tolle leevänukakese, suur urg `sisse `sü̬ü̬du; tu̬u̬ sai tälle midägi kõnelema; ta‿s käi enämb, täl sai midagi viga olema (kellast); kaśs sai penede kätte sadama, täl `oĺli jalg verine; ta sai ike pruudi man `käimä, kos ta mual `oĺli Nõo; sääl Kańdsi kõŕdsin sai iks midägi esierälikku `asja olema, inimese es saa sääl elädä Võn c. (minema-funktsioonis) mittu kord saab `lambaid monel kaduma Jõe; korv `saigi pärast kaduma Kuu; `rohkem ei saand küll sojass kaduma kui - - `keige vanemb vend VNg; Ku sa meil `viimati `käisid, siis sai meil `aidavõtti kaduma Lüg d. sattuma, juhtuma timä oĺl `istnu˽pińgi pääl, a inemise˽sai˽näǵemä; ma sai `kuulma, ku‿tu vanainemine tänit́ Rõu; sai siss näǵemä, siss ütel Se

12. esineb sisult 1. isikut (või impersonaali) esindavates passiivilausetes a. (tulevikus) ärä mureta, küläp saap tettuss kõ̭ik Nõo; mine˽mine, kõ̭iḱ saa tettüss Urv b. (olevikus) `lahtise `viega saab [võrke] `paadist `lastud Jõe; mere äärest saab adru `toodud, see‿o ka ee lihudis Mus; makile soab liha koa `sisse `pandud Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; üks vähigene kitsas asi saab tireks kutsut Emm; siit saab `pühked `väĺla `aetud Mar; lõnga tups saab sõrme peal keritud Mär; uiaga saab pistetud kõlasid `ümmer Kir; `saapapoisiga saab `saapad jalast tõmmatud Aud; `pärgi saab punutud Tor; labidatäit soab koa `loetud, labidatäis on koa justkui mõeduriist Kos; `tu̬u̬rit kapustit ka saap `sü̬ü̬duss Puh; ku sügisepu̬u̬ld rasu jääb `veitiss, siis saab `elli `tu̬u̬duss Ote c. (lihtminevikus) sai `vatsalla siel madala kive pääl `oldud Kuu; kived sai [võrgule] `alle `pandust, ku sai mere `viedust VNg; sai laps selite `pandud `kiiku; sai `ärjäp̀äd vedada ja sai palavas `õlla Lüg; pätid, keik sai `riidest `tehtud Jäm; pühade vahel sai rüsa`lönga `ketrama akatud Khk; sai külas mardiks `keidud Mus; küll seal sai `pohmida, `ühtegid `jälge pole ees olnd Jaa; tugevast sai `rihmdega kinni `pandud Muh; sai `karjas `keidud Rid; kui rukit sai lõigatud, siis olime `terbe perega põllal Mar; laadalt sai ostetud, laadal oli jälle odavam Lih; luna`eina sai `tehtud Han; sai öö `otsa ülal `oldud; `lampi ei `ondki, `küünla`valgusel sai õppida Mih; `einsat́s sai `riidele vahele `pandud Aud; sai kehratud keik linad ja takud HMd; loadalt sai ostetud sõelad ja külimitud Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; `kät́kis sai `tihti vahetada `õĺgi HJn; `tahvle all - - sai kepiga näedatud, mis kool`meister küsis Ann; omingu kella kolme neĺla aaks oli rehi `vaĺmis, sai koedu und `tehtud veel Pee; `eśti viel ligunes kaks kolm `pääva pialt `audumist vańnis, siis sai `väĺla tõmmatud (linadest); lepa kuortega sai küll `värvida, tuli neesuke elepruun VMr; `enne päävä `tõusu sae jo üles tõessa Kod; kevadi sai istutud [õunapuid] kaksteist tükki Vil; sai [tööd] lõhut, ku pää olli like otsan Krk; sai kate nädäliga ain tettuss Nõo; kõ̭ik sai iluste massetuss Rõn; sai raha koŕatuss Urv; innembide sai mõtsah `käüdüśs Plv; märäst hätä sai nättüss sõ̭a `aigu Räp

13. (püsiühendites:) väljendab kinnitust, möönmist (ka eitavalt) Kala ujus `kiiremine `nuoda iest läbi, ei saand perässe `saamagi Kuu; `saagu midä saab, nüüd pian menemäie Lüg; mõni laps ei `saandki `tervest `saama Jõh; `Katsusid ramu, täma ei saand `jalgu maha `saamagi IisR; Saagu mis saab, Juula ma naiseks ää vötan Kaa; nii kava ikka soab, kut ma ela, saaga siis kuidas tahes Muh; ei viisi isi [tubakat] maha teha, änam ei anna, saagu või saamata Mih; saagu mis soab, tulgu mis tuleb, ma tee ikke selle tüki läbi Tõs; mia jäi [tormiga] üksi `laeva, suagu mes suab, kus on lae, siäl olõ mia kua Khn; mis vili sie on - - tema ei sua tugevast `suamagi Kad; Ahnitseja tahtmine ei sua suamaski täis Trm; ma akan `vastu, suagu mes tahes; talvel ep sua `suamangi keriku Kod; õlle põhja `siadmine oli suur kuńst, kes ei osand, ei saand `õiged `aśja saamaski Lai; nii`viisi sa ei saa saamaski `vaĺmis Plt; ei saa `saamagi sedä `tarkust kätte Krk; parembat aena `ilma ei saa `saamagi Ran; mea lammast tallitada ei jõvva, saagu mes saab Nõo; saagu mis saa, ma˽jätä minemäldä Har

14. (muud juhud) nahk poll old ies [uppunul], et kalur sai `olla (tõenäoliselt oli kalur) Kuu; aeas jala kaila taha, siis es taha εε `saaja mette Khk; seda peab igä `aasta tegema, ei sest tagasi ei saa (sellest pole pääsu) Mar; nüüd olen vana, ei jõua änam elada `saada Hää; ma ilma kepita ei taha `käidud `saada Ris; peerud olid, mis puust said `kistud Kos; is saa˽`siĺmä (ei hakanud silma) taa põllõkõnõ ja˽jaḱk Har; siĺmäst `saiõ, är jäi tõbitsõst (kaetamisest) Lut

15. aru saama mõistma, taipama tei `saate küll `asjast aru Kuu; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; nönda kaksiti `rääkis, ken sest aru sai Khk; mitte‿i saa aru, kuidas ta kojotud oo Muh; jähi pimeks, äi tema saa aru, `millas öö ehk `millas pεε on Käi; ma saand arugi, mes tä `rääkis Kir; soab kõigest aru, see on tark inime Juu; ei mina suand aru, mis kiel sie oli VMr; inimesed saed `arvo, et tämä ei tehnd `õiguss, `untso ti̬i̬b Kod; temä kõneless iki mõistujuttu, sa piat esi aru `saame Krk; `tõmbab tõesel nii naha üle `kõrvu, et arugi ei saa Nõo; külärahvass kuuluva toda `rü̬ü̬ḱmist ja saanuva aru, et poosil om ädä käen Võn; mi‿sa mullõ tast nii˽paĺlu oppat, ma˽saa joʔ `eśki aru Har; kõ̭iḱ eläjä˽saava aru, ku kuŕastõ `ütledeʔ Rõu; jagu saama 1. võitu saama, millestki üle saama pöörane laps, sest ep saa ka jägu änam Khk; ei ma saand tast jagu Mär; ma saa jagu küll Var; ei soa jagu, tä oo moost tugevam Tõs; leivakanikas on kappis nii ää `kuivand, et soa `noaga jagugi Tür; `oidja sai siis neist [lastest] jägu Pee; ma‿i saa omagi tü̬ü̬st jagu Hel; suured tugevad mehed ja kolmest soest jagu es saava Ran; tõi mõtsast `ulka `kärbläse `si̬i̬ni, aga `kärblästest iks jagu es `saame; villane [lõng] lääb `vassi küll, aga villatsest saab jagu Nõo; sa rabelat nigu pää like, ei saa tü̬ü̬st jagu Rõn; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ, et naist ei saa inämb jako Vas 2. aru saama, taipama sa saad aśjast jagu Ksi; neid `kirjasi sial piad `mõtlema, `enne kui jägu saad (kampsunimustrist) Plt; seletäb küll, aga mitte jagu ei saa Nõo; ma‿i saa taast jutust jaku Har; järgi ~ järele saama järele jõudma Me peame `katsuma teistele `järge `soada Pöi; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran; tu̬u̬ läits `ulka `aiga ärä `enne, ei tiiä, kas mia saa `järgi Nõo; ma joosõ sul takah - - niikavva ku `jäŕgi saa Se; kokku saama 1. kokku koguma, kokku panema on `vihmane aig, [heina] kokko`saamine on vilets Lüg; `meite ein saab `varsti kogu Khk; Oled sa oma eina kogu soand Pöi; kui vili kokko sae, veid karja eenämule Kod 2. kohtuma ehk `saama viel elos kokko ühe `kõrra Lüg; inimene saab ikka inimesega kogu, aga kalm äi saa änam kalmuga Vll; kui naised kogu soavad, siis oo kohe nii `kange poarutamine `lahti Pöi; `tahtsin taga kokku `saada Mär; kolm sõbert sai üle ulga aja kokku Tür; emä püiś ike minuga kokko suada Kod; ei õle näind õde egä `õega kokko saand KJn; mi̬i̬s mehega saab kokku, aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran; ää, kes `ääga kokku saab Nõo; Mägi ei˽saa˽mäe manuʔ, a inemine saa iks inemisega˽kokku Urv; tu̬u̬ om üt́sik inemine, ei˽saa kingagi kokku Har; Viimäte saivaʔ kahrogaʔ kokko Räp 3. kaubas kokkuleppele jõudma nemad ei ole kaubaga kokku saand KuuK 4. määrduma pääva läbi `rehtes `mültand ning tolmuga kogu saand Mus; kätte saama 1. endale, valdusse, kasutusse või osaks saama luog on maas, `vihma sadab, ei `saagi kätte Lüg; süöb kaik, midä kätte saab Vai; ma sai oma kepi `jälle käde Khk; Ta oli ikka oma kalad käde soand, `mütmel olid ää `võetud Pöi; tohi piiksatadagi, kui nahatäie kätte saab Mär; vahel oo vili maas, nii et ei saa kättegi Vig; Käde `suadud palk kõik raesatud Khn; Sai oma koseri kätte ja läks Hää; ma ei saand änam kaevust vett kätte Pee; katsu sa kuerte kääst viel midagi kätte `suada VMr; tämä sedä tüdrikud kätte ei sua Kod; mea tahas oma raha kätte `saia Vil; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu Hel; `varda toess `võeti üitskõik mes puutüḱk kätte `saadi Ran; odavaste sai maja kätte, `kalliste müib ärä Nõo; ku ma olõ hobõsõ ja ratta˽kätte saanuʔ, sõ̭ss ma inäp `kohtohe lähä eiʔ Rõu; söögitegijät täl ei olõʔ, toda sööse, mia kätte saasõ Plv 2. kinni püüdma, tabama eks sie tagumine pia ikke `jalgule `rohkemb valu `andamaie, et saab `tõise kättä Lüg; kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle Vai; poisid olid `metsast jänese käde saand; ma sai ta üsna kergu lisidal käde Khk; läksin järele, sain ta metsavahel kätte Mär; Mia läksi `sioksõ valuga - - `tahtsi `teisi viel rannast käde `suaja Khn; kui kätte soan, siis tukkan teda VJg; uuritasse ja `suatse kätte Kod; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; jäĺe om maha jäänu, mugu mine jäli `perrä, siss saap kätte; lähme nüid, saame ta kotust kätte Nõo; pake mis sa paket, küll su üitskõrd kätte saiass Ote; vasik `päśsi laudast `ussõ, ju̬u̬śk `mõtsa - - is `saaki kätte Har; timä `tahtsõ ärä˽`paedaʔ üle jõ̭õ̭, aga sai näile kätte Vas 3. üles leidma õli kadund ulk `aiga, nüüd `viimastki - - sain kättä Lüg; `ot́sisin küll, aga ei ma saand `kuśkilt kätte Mär; ei saa kätte, mõni `rõivatüḱk vai nõu, `kaotside jäänu Ran; ku˽tal medägi vällä˽kaoss ja˽nii˽ruttu kätte ei˽saa ku˽taht, siss pand kõ̭gõ maja `pü̬ü̬rä Har; kätte sai vikahti lastu - - ma˽`tsuśksi puuriida `sisse Rõu 4. omandama, selgeks saama Neid `küpsädetti tules juo mittu `aastat ja seda`muodi siis `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; ma oleksi `röömus, kui sa viis pεεtükki käde `saaksid Khk; ta on visa `peaga, ei saa kätte Mär; teene on kaniste kõva `peaga, ei soa kedagi kätte Juu; me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska ära seletada) Kod; ku raamat (lugemine) kätte sai Krk; ku tu̬u̬ kuństi kätte sai, siss püüse joba kah [kala] Plv 5. saabuma, kätte jõudma peaks ma niikoua elama, kut vanama venna pulmad käde saa Ans; kui nelipühi päe kätte sai Amb; lahti saama 1. vabanema, vabaks pääsema `meie tahama `tõine`tõisest `lahti `saada Lüg; äi sest laste kisast saa ka `lahti mette; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui kevade meri `lahti sai jääst, akati `peale `püidma Vll; Ta oli nüid ikka suurest valust `lahti soand Pöi; ma sai ikke `eese kaubast `lahti Mar; ma tahas ka `lahti `saaja teesest (seast), ega sest siapedamisest kedagi ei tule Tõs; olid mul tüliks `kaelas, sain neist nüid ometi `lahti Juu; sai suurest murest `lahti Pee; ma‿i tia, kuda ma neist inimestest `lahti suan VMr; suan kaabass `laśti, suan ärä müüdä Kod 2. kuskilt vabaks saama; lahti pääsema suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; poeg sai minev`aasta roonust `lahti Vll; ema sai ammetist `lahti Emm; ku saime leerist `lahti, siis läksime lauakirikusse Kir; kõneldi, et tä poeg oo linnast igast kohast `lahti saand Mih; soad viimaks mõesa pealt `lahti, siis sul `paĺlalt kepp ja kot́t Juu; poosid saed kruanu piält `laśti Kod 3. vabastama, irrutama `ovves lumesado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti Vai; äi saa seda `sölmi `lahti, nönda kövasti Khk; müristab mitu `päeva, enne kui soab vihma `lahti HJn; läbi saama 1. läbi ajama, toime tulema `jõulus `saate saan lihaga läbi Lüg; Peavad sellega `oasta läbi `soama Pöi; kas eindega saab läbi Mar; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; oleme seni ikke omaga läbi soan, põle `puudus oln Tõs; poar `puuda oli neid teri - - pidime sellega läbi `soama Kei; pead oolakas olema, muidu `talve ei sua `loomadega läbi, kui `eina ei ole Pai; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd ega `võlga ka kellegiga ei ole Rak; saime kavva läbi kapsastega Pal; suurelt ei saa elada, vaevalt läbi saap Krk; läbi olen saanu, esi ennäst ole nüid arbeldanu Ran; koolin ei saa jo ilma raamatida läbi Puh; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole, vanainime saagu läbi nigu jummal avitab Nõo; ku - - vähäki läbi saat, siss ärä `rühmä nii paĺlu Rõn; no˽nii˽paĺlu `leibä õ̭ks `saie, et tõsõ `uutsõni läbi saat Har 2. suhtlemises toime tulema `meie `saama kahekeiste iast läbi Lüg; möned inimesed `liikivad `εεsti, teised saa läbi üht Khk; mõni saab ämmägä paremini läbi kui oma emägä Vig; riiaka inimesega `raske läbi `soaja Tõs; me oleme `easte läbi soand Juu; ei tema oma `nauga läbi suand sugugi, kohe läksivad `kiskuma Kad; üväss suavad läbi Kod; me oleme `äśti läbi saand, paremeni ei või `keńnigi `saia Vil; väegä osseline inimene, ei saa tõestega läbi Ran; mina sai neede koradilistega `kõ̭ikiga läbi Nõo; eĺlikuga om rasse läbi saia Kam; tu̬u̬ om vi̬i̬l üts inemiselu̬u̬m, tu̬u̬ saa õi ilmahn ütegagi läbi Rõu 3. läbi pääsema sεεld äi saa läbigid, tee `kangesti sańt Khk; lähme `ümbert, siit rädist ep `saagid läbi Mus; Ikka kudagi oli [eksamil] läbi soand Pöi; nüid - - sild peäl, nüid saab seält läbi Vig; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand Mih; mets oo nii tihe, et sealt uńt ka läbi ei saa Tor; `talve soab läbi, sui ei pease Rap; serätse suure lumeange olli, et mõnikõrd es saa obesega ka läbi Puh; tuul saap kõ̭ige pilutsembast paegast läbi, üits `väike piluke om, ta tükib `sisse Nõo 4. lõpetama, lõpule saama [ta] sai nüid kooli läbi Khk; saand see laul läbi saand, siis `lasti pulmarahvas `sisse Kaa; soand need päävad läbi soand, siis läks `teise taluse jälle [karja] kord Pöi; sai see (rahakorjamine) läbi, siis saadik hakkas `pruuti tantsidama Phl; nüid sai tuńn läbi Hel; maha saama sünnitama, ilmale tooma `naine old maha `saamas, peris `viimase `vierändi pääl juo Kuu; täma sai pojaga maha Khk; sünnitamese aeg tuleb ligidale, akab maha `saama PJg; on juba maha soand Juu; naene suab vaŕsi maha, lähäb nukka Kod; sai katõ latsõga `häśte `maahha, a kolmanda `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; otsa saama 1. hukkuma, ära surema õli mul sie äppärdus, et obone - - kevädel sai `õtsa Lüg; `Nuored mehed `saivad sõjas `otsa IisR; mees oli εε uppund, jooma läbi sai `otsa Khk; see obene sai mul `otsa Vän; üks siga oli, kui `siegi `otsa soab, no mis sest tuleb Jür; ta on õnnetumal `kombel `otsa suand VMr; ärg sai `otsa rei all Kad; keväde sae siga `õtsa, juanipääväl sae talleke `õtsa Kod; täo `aaste oo `kitsi puha `otsa saanu Krk; na sääl siss `võitliva katekes̀ti ja saeva mõlemba `otsa Ran; nigu lehm tolle jihvti `sisse sei, nii `saie `otsa kah; tu̬u̬jagu rahvast om `otsa saanu, kes kajo om tennuva Nõo; nüid neid inemiisi saap masindega `otsa ja kõ̭gõ moodu pääle Rõn; lehem om ahhõr, tõõnõ sai `otsa Räp 2. lõppema kui puud `otsa `saavate Jõe; üva õli, aga `õtsa sai; `saunaahi saab `õtsa juo (hakkab ära küdema) Lüg; Pühad said kole ruttu `otsa IisR; jänükse `irmu sai ka `otsa Vai; jutt `otsa saand Khk; pääva poolt saab [katus] ennem `otsa (kulub läbi), `päike keerab roo otsad ülese, vihm saeab `sisse Pha; silmad akkavad `otsa `saama (nägemine jääb viletsaks) Vll; töö sai kääst `otsa Mär; tuli akab `otsa `saama, vähä `iilgab veel Ris; tulin kojo, oli jo eha`valge `otsa `suamas Kad; emä taht kala, kalad saed `õtsa Kod; omast naesest saab imu `otsa Plt; leib sai `otsa Trv; ku sa iki makat, siss saab ü̬ü̬ ruttu `otsa Puh; päiv lähäb päevä `perrä, ei meie tü̬ü̬ saa `otsa Nõo; `varsti saa si̬i̬ `ketruss `otsa, kaits `nakla om vi̬i̬l linnu Kam; ku vana leib `otsa sai, `pańti jäl˽kohetuss ja küdseti Krl; ala`laotuss sai keväjä `varra joʔ `otsa Vas; peale saama 1. sõidukile pääsema Sa katsu kellegi `peale `soada, ma tule jala `järge Pöi; omingu `sõitsin pussiga, tagasi `tulles sain `jälle piimamehe `peale Mih; oĺl virgastõ `ju̬u̬skunu˽siss `saie rońgi pääle Har 2. peale sattuma kaits `aastat tagasi, ku ma siin mõtsan näele `pääle sai Kam; perrä saama järele jõudma mia rabeli iki `irmsade, et ma tõestele `perrä saa Puh; varass om käenu, nüid aava `jälgi, kas saava `perrä vai ei saa Nõo; sisse saama 1. sisse pääsema `lehmä sitta`unnikuid `õue `ninda täis, et ei saa `sisse Lüg; uks `kinni, äi saa `sisse Khk; Sa katsu tuule eest `sisse `soada Pöi; küll ma koperdi, enne ku ma `sisse sai Nõo; ma˽pia ti˽Miina poolõ `sisse `saama Har 2. (hoo, toimimise vms saavutamisest) p‿saa piibule elu `sisse; ma‿p saa obusele `inge `sisse (ei saa hobust korralikult tööle) Khk; valla(le) saama 1. vabanema, vabaks pääsema om siit ädäorust ja vaevast `valla saanu Krk; miul ää mi̬i̬l, et nüid saan mina `onte süist `valla Ran; siss saanu onde `valla pisuannast, pisuand lännu `plehku Puh; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada Nõo; ei tiiä - - konass tu̬u̬ päiv piass olõma, ku siist ilma käräst ja müräst vallalõ saat Har; Kõ̭igil oĺl hüä mi̬i̬ĺ, et hullust vallalõ sai Rõu; midägi es avidaʔ, hirmust `valla saa as Vas 2. kuskilt vabaks saama; lahti pääsema sai ammatist `valla Hls; nigu ta sõ̭aväest `valla sai, nii võt́t naese ka `õkva; poiss lei iks `saiba kõvaste maa `sisse, et ärjä `valla es saava; vanakurat olna vaest ahilin, ei saana ahilist `valla Nõo; vastu saama 1. võrreldav või võrdne olema mina sinu `vasta ei saa menegi `asjaga, ei `juoksoga ei `tüögä, ei rahaga ei `leivägä Lüg; Nii `kange inimene, kus sa selle `vastu soad Pöi; tä oo tugev mees, ma soa tä `vastu mette Tõs; mes meie jumala `vassa õlema ja `suama Kod; siu oben ei saa miu obese `vastu Krk 2. toime tulema, hakkama saama paiste lähäb `körgeks ning arstid es saa `vastu, ussi sönadega ariti Khk; mina ei sua selle `tü̬ü̬le `vasta Kod; mul olli paĺlu tegemist, nüid sai iki `vastu Krk; mul `oĺli lehm, kutsuti Päädik, sina es saa tälle `vasta (oli ringihulkuv) Nõo; välja saama 1. välja pääsema siis `poiga sai oma `sorme `vällä säält vahelt Vai; ei ma saa kottu `väĺla Kse; ta oo `aige, pole täna `väĺla saand Mih; jäi teesekski päävaks, kis nii ruttu `väĺla sai, ulga sõńnikud Pee; laoda uiss om alati `poikveli, et kana `väĺlä saava Ran; ulk `aiga `ulksi, enne ku ma mõtst `väĺlä sai Nõo; mõtsa˽`paĺliʔ ja inemise es saaʔ `üt́segi `vällä Rõu; inne es saa˽`vällä, ku aig tuĺl ja imä päśt Plv; Jätiväʔ raha kõ̭ik sinnäʔ `paika ja `kaivaʔ ku esi `vällä `saivaʔ Räp 2. välja ajama, välja tooma vms nii vähä riiet - - et sellest küll `vällä ei saa Mar; `tahtsin tekist `tolmu `välja `suada, aga ma siis ut́sitasin teist mehe `muodi Kad; suurd `ku̬u̬rmat es saa `väĺlä tuvva Ran; `uńdrikul om pleki sihen, ega noid `mõskmisega `väĺlä ei `saakine Ote 3. välja jõudma nüid piame kipeste `põimma, et me `lõuness `tõisi `vi̬i̬rde `väĺlä saame Puh; ei tiiä, kas ma saa nüid `õigede `paika `väĺlä Nõo 4. läbi ajama, toime tulema ma sai selle asjaga tänäkond `vällä Mar; olen siia`maale omaga `väĺla saand, mool põle `tarbis laenata Mih; kas ma soan päävaga `väĺla Juu; üheksa kuud piab ike `kanma, ega vähemaga `välja saa Ksi; sai vana leväge `vällä Hls; ära saama 1. (millegi lõpetamisest) Nad olid ikka `eesel täna [heina] ää soand Pöi; kabivad naa `loogu, `tahtvad enne `vihma ää `suaja Var; Kedrand `mitmekeśti - - sedas suand ää Amb; kui midägi ti̬i̬b, aga ei saa äste ärä, siss nakab `vanma Ran; siss kui tu̬u̬ laul sai ärä, siss nakassiva `laulma‿t, oh sa rügä rüüdu`säĺgä, kes so `kündse küüdu`säĺgä TMr 2. vabanema veri on `paotund lapi ja oava `külge, kis seda ära soab Jür; ku mul söödik kaalast ärä saab, mes mul viga siss elädä; kõ̭ik om ülepääkaala tettu, pääasi, et ruttu käest ärä saap Nõo; täl olli latse `väega `vindse ärä saia, täl om ristluu `kitsa Rõn 3. endale saama `viidugi pruut `mõisde, ärrä tullu siss oma jagu ärä `saama (esimese öö õigusest) Nõo; üle saama 1. üle pääsema mädä sild, siält üle ei sua Kod; ei tää, kudass selle sillast üle saa Krk; ku sa tollest loosust üle saad, siss om jälle kõvemb ti̬i̬ sul `kõndi Puh; tüḱk `aiga läits `sõita, enne ku jõest üle sai Nõo; külh oĺl si̬i̬ sild piḱk, no˽nakat joʔ üle `saama Har 2. võitu, jagu saama `lähmä `võitlemaie, ma sinust üle ei saa Lüg; ma ei soa täst üle, tä oo moost tugevam Tõs; kõigist on ühiste jõupingutustega üle saadud Rak; kumb üle suab. tõene suab ike viimäte üle Kod; mea panni ta maha, mea sai tast üle maadelten Krk; no˽kas mi˽poisist kiä üle saa Har 3. läbi saama, üle elama kudas me selle `talve üle saame; kas sa said nii palju `vilja, et sa `aasta üle saad Khk; jagos jah, meto nädälid üle saand Mar; teine sui piab ikka nii `paĺlu `vaĺmis tegema neid (vihtasid), et saab `talve üle Ris; ta kaess, kuiss päiv üle saa Har