Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
aurutama auru|tama (auro-) uus Khk, Hi(ou- Emm Rei) Mar Var Tor Hää Ris Juu Kos/aaru-/ JMd VMr Trm Kod/aaru-/ Äks Plt KJn uus Hls(-teme), `aurutama Lüg
1. aurus pidama v keetma; auruga töötlema obosed õlivad `kärnäs, siis `aurudetti Aa `mõisas, `pandi ahi küdemä ja `sauna `tehti Lüg;
et siis seal kaane all aurotasse neid (
kalu)
tehässe `pehmeks;
mõned `riided `jälle aurotasse üle kui oo tõbi olnd ja Mar;
jalased aurutase ära – siss läheb paremini kõberase;
aurutud look Tor;
aurutamese kaśt (
laudade aurutamiseks)
– neĺlast lauast `tehtud, `keskel pada Ris;
liha `aśtjad tuleb koa aorutada, `enne kui liha soab `sisse `panna Kos;
akand `aita aurutama `koidest, pand aeda põlema JMd;
kesanend puud tulid auritata vai kievas vies `aurtata vai `kieta [
puunõude tegemisel]
Trm;
imijä lapsele `üeldi üvä õlema kui aarutad pada piäl Kod;
sõniku pääl aurute või tossute [
linu, et nad saaksid läike]
, kas üles lauda lakke või sõniku `pääle maha [
pandi linad]
Hls Vrd aulutama,
auritama,
äurutama,
öüritamma 2. auruks muutma; auru levitama auruta vesi `välja Khk; masin aurutab kõik kohad täis Plt || täna si̬i̬ ilm tossotab ja aarutab (on aurune), täna ei sua `lu̬u̬gu Kod
3. ”tuulutama” mesilane kui täma aurutab `õhku, tiivad uluvat `ühte `inge. seisab [mesipuu] augu pial Var