[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

kaela|pidi
1. kaelakuti kaelapidi koos Khk
2. turjapidi vanames võt́tis [kala] `kaelapidi `kinni ja `viskas `kaldale Vig || fig vägisi viis aga mehe `kaelapidi oma `usku Muh Vrd kaalapidi
3. ülepeakaela; millegi vahele, kusagilt alla Kes teab kus `kohta öhekorra `kaelapidi `alla jääb (joodikust) Pöi; mis sa (laps) ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär Vrd kaulapite
4. otsapidi leevakot́t ja `lähker olid `kaelapidi öhös, need olid tal õlal, kot́t oli ees, `lähker oli taga Juu
kaula|pite uperkuuti, ülepeakaela kukkus kravi `kaula pitte Lüg Vrd kaalapite, kaelapidi
kida|kaela uperpalli, ülepeakaela kukkusi kida`kaela maha Khk; Ää laskag sa kööve otsa mette pöust lahti, siis oo teine oort kidakaela maas Kaa
kiisa|kebade `kiisakebade ülepeakaela, kiirustades Jäin `kauaks `pengama, sain vade `kiisakebade `rannale; Tuuld `aeva lisäs, saimme aga `kiisakebade tulema Kuu Vrd kiisakibade, kiis|kebadi
kiisa|kibade, kiisa|kibadi kiisakiba|di Kad VJg, -de Sim; `kiisakiba|di Hlj, -de Kuu kiirustades, ülepeakaela Läks `kiisakibadi mihele Hlj; pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad; sie on kiisakibadi `tehtud VJg; si mies läks kiisa kibade, ruttu ja ruttu Sim Vrd kiisakebade, kiis|kebadi, kiis|kibadi, kisakibadi, kiistakibadi
kiisa|kibinal kiirustades, ülepeakaela Ei old enam `aega `moelda, sain aga `kiisakibinal tulema Hlj
kiis|kibadi kiiskibadi Koe VMr ülepeakaela, ruttu põld `aega, sai kiiskibadi teha Koe; ta tegi tulist ää, siis oli kiiskibadi sii VMr Vrd kiisakibadi
kiista|kabadi hooletult, ülepeakaela Kui `miski asi on `ninda `kiistakabadi `tehtud, siis sie on `põlve `õtsas `tehtud Jõh Vrd kiistakibadi
kiista|kibadi hooletult, ülepeakaela kiista kibadi tehtod Jõh Vrd kiisakibadi, kiistakabadi
kiista-käästa hooletult, ülepeakaela – IisR
kikas|kaela ülepeakaela Poiss kukkus puu otsast kikaskaela alla Kaa
kisa|kibadi kisakibadi Juu Koe ruttu; ülepeakaela aas kisakibadi nõnna minemä teese Juu; sie tüö sai kisakibadi `tehtud Koe Vrd kiisa|kibade, kiisa|kibadi
koera|kaela
1. adv < koerakael Keige vanam nurga `raiumine oli ikka see koera `kaela Kaa; maja raiutakse koera`kaela ülesse; ümmargused paĺgid pannakse koera`kaela Kos
2. hooletult, kiirustades, ülepeakaela `Tehku ta keda tahes, `keike tieb `kuera`kaela, et saaks aga käest ära IisR; Leib on ju `raske tehä ja egas tedä koera`kaela kah `tehtud KJn || põld on `kuera`kaela (söötis) Jõh
kugeldi-kageldi deskr kugeldi-kageldi Hlj VNg, -e Kuu uisapäisa, ülepeakaela ei old `aiga, sain menemä kugelde-kagelde; `Üösel tuld `irmus torm ida`pohjast `pääle, nämäd saand küll kudagi kugelde-kagelde `vergud `paati Kuu; see tegi kugeldi-kageldi `vaĺmis Hlj; `lähme nüüd kugeldi-kageldi VNg Vrd kukkeldi-kakkeldi
kuper|pallu ülepeakaela, uppi sie kävi kuber`pallu VNg
kõri|pidi
1. kõrist kinni (hoides); kaelapidi `Õldi sõnudega, `sõimeti ja `õldi kõripidi kuas ka Jõh; [poonu] Ripub kõripidi puu õksa külles Trm Vrd kõripite
2. ülepeakaela Tie, tie `ninda`kaua kui tuled kõripidi `alle Jõh
käkas|kaela käkas- S(-ss- Muh) Kse Han PJg Kos VJg Iis Trm Pal
1. a. uperkuuti, ülepeakaela kukkus käkas`kaela puu otsast Vll; tuli laudilt käkas`kaela `alla Jaa; `Voata ede, et sa‿b liha siit käkas`kaela `alla, sii on nii järsk Pöi; kukkus käkas`kaela üle aa Kse; ta läks käkas`kaela vette, pea `allapidi, jalad ülessepidi VJg; ajasin käkas`kaela (?kukerpalli) Iis; käkas`kaela läks maha, kui aas `vankri `vasta väravad Pal b. kägarasse, kõveraks Vikat aeti ääsi pial punasest, siis keerati ta käkas`kaela kokku; Mees võtnud ja murinud need rauad käkas`kaela katki Trm || fig lehm aand ennast käkas`kaela sõime `alla Kos Vrd käkaskaala, käkerkaela
2. kiiresti, tormakalt, ülepeakaela käkas`kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu magu midagid Jäm; ma joosi käkas`kaela `sönna, pole midagid Jaa; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal; üks käkas`kaela `tehtud asi Pöi; nee tulavad ühe rasamaga kõik, nee tulevad käkass`kaela kõik (viljad valmivad korraga) Muh
Vrd kakas|kaela, kägas|kaela, käkaskili, käkeskaela
lõmastama lõmastama Vig Kse Var Tõs Aud Nis Rak Pil SJn, -em(e) Pst Hls Krk
1. purustama, lömastama oo need kapetad ää lõmastand Vig; lõmastas masina vahel kää ää Kse; mis sa lõmastad sest toidust nii ära - - ära sodi Var; siga lõmastas meil ulga karduld ja kaapsid ää Aud; loom, kis närib kõik puruks, üstkui lõmastab ää kõik Nis; lõmastand ää, mis sellega veel teha Pil
2. raiskama, pillama peerastes ja lõmastes, ei mõista oida; üte kõrrage ei või är lõmaste kikke puha Hls; sellel ei pisu kedägi ette, si̬i̬ lõmastess `varsti läbi Krk
3. a. ahnelt, toitu raisates räpakalt sööma mis sa lõmasted ära tõiste i̬i̬st Pst; küll ta lõmasteb söögi man Hls; siga ka ku manu saa, lükkäss levätonni ümmer, akkass lõmestem mud́u Krk b. ülepeakaela töötama küll ta lõmasteb sedä tü̬ü̬d tetä; ega sa selle i̬i̬st midagi ei saa, et sa nõnda lõmasted Hls

paristama2 parist|ama Kuu Lüg Jäm Kaa Muh Käi Rei Mär Kse Han Tõs Khn Aud PJg Saa Koe hajusalt TaPõ/-ss- Kod/, Pil KJn Trv TLä, -amma Plv, -eme Krk, -õmmõ Krl

1. parinat tekitama `perse auk paristab `ühte `puhku Lüg; kui kõht `lahti oo, siss peeretab ja paristab Tõs; tüö riistad paristavad Iis; voki `värten paristab KJn; ei tiiä, mis ta `hindäle `sisse `aie, inne paristass (kõhulahtisusest) Plv
2. ägedalt, kiirustades kõnelema paristas juttu nii pailu Jäm; Paristab kui kuuli`pilduja, räägi `selgeld, ära parista Rei; ta paristas `jälle naa, et sõna vahet ei `olngi Aud; mis‿si naine sääl paristab, suu keeb kui pudru pada Saa; ni̬i̬d‿o riiun, küll ni̬i̬d nüid parissavad siäl Kod; parist́ ärä ruttu, es saa arugi, mis ta kõneĺ Trv; tõene om piḱä vihaga - - aga tõene paristab ärä, om viha `mü̬ü̬dä Ran
3. kiiruga, ülepeakaela midagi tegema Ää parista üht, aega oo Kaa; Igat tööd ei saa paristades tiha Han; `paerga nisudki paristatasse maha, ei saa tihagi, nagu vaja Pal; paristas, tegi ruttu ära, aga töö põld ilus Lai; Rukki pidi `saama ikki `kombes `tehtud, siäl ei `tohtind paristada KJn

pilla-palla 1. segamini, korratus olekus või sellisesse olekusse Kole `pilla-`palla neil sie talupidamine IisR; älä `pilla `asjo `pilla-`palla `laiali Vai; tuba oli sihest pilla-palla, sönnik oli kasund ukse `alla Vll; Su asjad on keik mööda tuba pilla-palla laiali Emm; tä pillub kõik pilla-palla laiali Tõs; mõtted on ka teinekord pilla-palla pääs piltl Saa; laste `riided on pilla palla visatud JMd; kõik on toas pilla-palla Plt; nigu ossendanu sedä tü̬ü̬d - - pilla palla kõik segi Ran; pill kõ̭iḱ uma tsuua ja `rõiva pilla-palla Har; kõik om pilla-palla, ei olõʔ määnestki `kõrda Plv

2. lohakalt, ülepeakaela Pia `tehtud `pilla-`palla, `illuka tüö on ilusa Kuu; ma äi salli sehantsed pilla-palla `tehtud tööd Khk; ää tee naa pilla-palla Muh; pia tehasse pilla-palla, kaua tehasse `kaunisti Mar; pakilt tetäss pilla-palla Krk; `aiga `mü̬ü̬dä asja käevä, pia tettü pilla-palla Nõo

piradi-paradi (kiirustajast, ülepeakaela tegijast) kui inime on `liiga kiire, nii piradi-paradi, see on räpäkäs Juu

pirra-parra lohakalt, ülepeakaela niid (mardisandid) on ju - - `söuksed `moekad, siis es ole midad pirra-parra Ans; üks pirra-parra tegimene Hää; see töö on `tehtud pirra-parra Saa; mis sa sii `pööräd, kõik pirra-parra laiali Juu

pirsa-pärsa hooletult, ülepeakaela teeb kui ärg, ärg teeb koa pikalt [tööd], ega see väga pirsa-pärsa põle ka Mär Vrd pirsa-parsa

pragistama pragist|ama Kuu Lüg IisR Mar Mär Kse Tõs Khn Aud Tor Ris Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Puh, -amma Har Plv, -eme San

1. praginat tekitama, ragistama ära pragista sääl, ma tahan salaja `linnu ligi `menna Lüg; `Metsas pragistasse kõvaste, karu ikke on IisR; kis seal `metses pragistab, loomad või tuul või Mär; `kiegi pragistas põesastes Ris; pragistan neid puid maha võtta, et oleks talvest võtta VJg; tuli pragistab põleda Iis; lu̬u̬m pragistab metsäs KJn; ärä pragista noid sarap̀uid `katski, kui sa `pähknit otsit Puh; ei saa sa mõtsan `kuigi `mu̬u̬du ilma pragistamalda `astuʔ, ossa õks pragisasõ `jalgu alh Har || rabistama, ülepeakaela tegema Tüö `juures ei tohi `ilmaski pragistama akkada IisR
2. riidlema, kärkima; purelema Kus vihastas ja akkas pragistama, nuo kus `laudis sõnu üks`teise `piale IisR; pragistab teisega naa riielda et Kse; mehed ette kiruvad ja pragistavad Tõs; küll koerad sii pragistasid Aud; pojana jäe pragissama Kod
3. onomat `koslad pragistavad, kui lennäväd, präek, präek Khn

puesa|paesa puesapaesa uisapäisa, ülepeakaela – Khn

päi|päädi 1. ülepeakaela üt́s [lind] `kapsta lehe `vaihhõlõ oĺl sadanu päipäädi ja tä‿s jõvva˽säält `väĺlä tullaʔ Plv; viimätsel aol inemiseʔ oĺlivaʔ päipäädi jumala `ańdide siseh, mis viga elläʔ oĺl piltl Räp; [läks] säält rutto päipäädi tarõ ala kõ̭õ̭ nahaga Se

2. tagurpidi raamat um päipäädi käeh Plv

riba-roba ülepeakaela, hooletult riba-roba `jooksis, kas või teisele `otsa; alb töö, riba-roba `tehtud Lai

ropa-rapa rabistades, ülepeakaela `väega ropa-rapa tege tü̬ü̬d Räp; ropa-rapa˽kot́ikõsõ˽`säĺgä ja mineḱ Se

rupa-rapa rupa-rapa Võn Räp ülepeakaela, hooletult rupa-rapa ei või midägi tetä Võn

räpakas1 räpa|kas g -ka Muh Mär Kse Ris Juu(räpä-) JMd Koe Kad VJg Iis Trm Pal Plt Pil, -ga Jäm Khk(räpa|k); räppak|as Hlj Lüg, räppäk|as Jõh, g -a; räpäk|äs Vig Juu Kod KJn, räppäk|äs Lüg, g -ä; räbä|gäs g -kä Kuu; räpä|k g -ku, -gu hajusalt T V(-ko Räp), -kä Kod; n räbäka VNg

1. tormakas, äkiline, rutakas, kärsitu Ärä ole nii räbägäs, lohud `tassi `korvad `pessess ärä Kuu; sie on täis räbäka, siu-säu, ei midagi tule `vällä VNg; Tüöd tehasse `nõuga, mitte `jõuga, ei tõhi `õlla `ninda räppäkas Jõh; räpaga `käitumisega inimene Khk; va räpakas obu, võta pidu mitte Muh; sa oled `liiga räpakas, sa lõhud enese ää sedasi Mär; va pire obone ja räpäkäs, tä läheb väga vaĺluste Vig; inime on `liiga `kiire, nii piradi-paradi [teeb], räpäkäs Juu; ega tema tie midagi korralikult, on kohe nisuke räpakas luom Kad; oled üks igavene räpakas, sinu kääs lähäb ikke kõik uisa-päisa VJg; Kes räpakas õli, tahtis ruttu-ruttu, suaks aga tehtud ja käest ära Trm; räpäk obene ike ruomad rikub vns Kod; räpakas - - ruttu `tahtis teha Pal; ää nii räpakas ole, `pillad veel maha Plt; Räpaka obusega pehmes soos saadu ei vea Pil; räpäkäl inemesel lääb kõik tegemine ülepääkaala Puh; tu̬u̬ mi̬i̬ss om serände räpäk, ega ta kõrralist tü̬ü̬d ei ti̬i̬ Nõo; temä om ää usuga obene, kes räpäk ei ole, ei peruta Kam; ta om tü̬ü̬d tegime räpäk San; olgu ei˽nii räpäk Kan; tu̬u̬ om räpäku vihagõ Har; inemine piät iks ete˽`kaema, ei või ollaʔ nii räpäk Rõu; ta sääne räpäk, ega˽ta ette ei kaeʔ Plv || lohakas, ülepeakaela tehtud Sie räbägäs tüö ole nüüd midägi väärd Kuu; tieb räppakast tüöd Hlj Vrd rapakas2
2. räpane, määrdunud laps oli nönda räpakas, `rääkis sönu, mida ep `tohtind `rääkida piltl Khk; `riided‿o räbäläsed ja räpäkäd Kod

röbistämä röbist|ämä Kuu, -eme Hel rabistama, ülepeakaela tegema

rössämmä `rössämmä rahmeldama, ülepeakaela tööd tegema mis sa `rössäd Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur