Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
lõmastama lõmastama Vig Kse Var Tõs Aud Nis Rak Pil SJn, -em(e) Pst Hls Krk
1. purustama, lömastama oo need kapetad ää lõmastand Vig; lõmastas masina vahel kää ää Kse; mis sa lõmastad sest toidust nii ära - - ära sodi Var; siga lõmastas meil ulga karduld ja kaapsid ää Aud; loom, kis närib kõik puruks, üstkui lõmastab ää kõik Nis; lõmastand ää, mis sellega veel teha Pil
2. raiskama, pillama peerastes ja lõmastes, ei mõista oida; üte kõrrage ei või är lõmaste kikke puha Hls; sellel ei pisu kedägi ette, si̬i̬ lõmastess `varsti läbi Krk
3. a. ahnelt, toitu raisates räpakalt sööma mis sa lõmasted ärä tõiste i̬i̬st Pst; küll ta lõmasteb söögi man Hls; siga ka ku manu saa, lükkäss levätonni ümmer, akkass lõmestem mud́u Krk b. ülepeakaela töötama küll ta lõmasteb sedä tü̬ü̬d tetä; ega sa selle i̬i̬st midagi ei saa, et sa nõnda lõmasted Hls
kaela|pidi1. kaelakuti kaelapidi koos Khk2. turjapidi vanames võt́tis [kala] `kaelapidi `kinni ja `viskas `kaldale Vig ||
fig vägisi viis aga mehe `kaelapidi oma `usku Muh Vrd kaalapidi3. ülepeakaela; millegi vahele, kusagilt alla Kes teab kus `kohta öhekorra `kaelapidi `alla jääb (joodikust) Pöi;
mis sa (laps) ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär Vrd kaulapite4. otsapidi leevakot́t ja `lähker olid `kaelapidi öhös, need olid tal õlal, kot́t oli ees, `lähker oli taga Juu
kida|kaela uperpalli, ülepeakaela kukkusi kida`kaela maha Khk; Ää laskag sa kööve otsa mette pöust lahti, siis oo teine oort kidakaela maas Kaa
kiisa|kebade `kiisakebade ülepeakaela, kiirustades Jäin `kauaks `pengama,
sain vade `kiisakebade `rannale;
Tuuld `aeva lisäs,
saimme aga `kiisakebade tulema Kuu Vrd kiisakibade,
kiis|kebadi
kiisa|kibade,
kiisa|kibadi kiisakiba|
di Kad VJg,
-de Sim;
`kiisakiba|
di Hlj,
-de Kuu kiirustades, ülepeakaela Läks `kiisakibadi mihele Hlj;
pidin iljast `jääma,
sain aga kiisakibadi minema Kad;
sie on kiisakibadi `tehtud VJg;
si mies läks kiisa kibade,
ruttu ja ruttu Sim Vrd kiisakebade,
kiis|kebadi,
kiis|kibadi,
kisakibadi,
kiistakibadi
kiisa|kibinal kiirustades, ülepeakaela Ei old enam `aega `moelda, sain aga `kiisakibinal tulema Hlj
kiis|kibadi kiiskibadi Koe VMr ülepeakaela, ruttu põld `aega,
sai kiiskibadi teha Koe;
ta tegi tulist ää,
siis oli kiiskibadi sii VMr Vrd kiisakibadi
kiista|kabadi hooletult, ülepeakaela Kui `miski asi on `ninda `kiistakabadi `tehtud,
siis sie on `põlve `õtsas `tehtud Jõh Vrd kiistakibadi
kiista-käästa hooletult, ülepeakaela – IisR
kikas|kaela ülepeakaela Poiss kukkus puu otsast kikaskaela alla Kaa
kisa|kibadi kisakibadi Juu Koe ruttu; ülepeakaela aas kisakibadi nõnna minemä teese Juu;
sie tüö sai kisakibadi `tehtud Koe Vrd kiisa|kibade,
kiisa|kibadi
koera|kaela1. adv <
koerakael Keige vanam nurga `raiumine oli ikka see koera `kaela Kaa;
maja raiutakse koera`kaela ülesse;
ümmargused paĺgid pannakse koera`kaela Kos2. hooletult, kiirustades, ülepeakaela `Tehku ta keda tahes,
`keike tieb `kuera`kaela,
et saaks aga käest ära IisR;
Leib on ju `raske tehä ja egas tedä koera`kaela kah `tehtud KJn ||
põld on `kuera`kaela (söötis) Jõh
kugeldi-kageldi deskr kugeldi-kageldi Hlj VNg,
-e Kuu uisapäisa, ülepeakaela ei old `aiga,
sain menemä kugelde-kagelde;
`Üösel tuld `irmus torm ida`pohjast `pääle,
nämäd saand küll kudagi kugelde-kagelde `vergud `paati Kuu;
see tegi kugeldi-kageldi `vaĺmis Hlj;
`lähme nüüd kugeldi-kageldi VNg Vrd kukkeldi-kakkeldi
kuper|pallu ülepeakaela, uppi sie kävi kuber`pallu VNg
kõri|pidi1. kõrist kinni (hoides); kaelapidi `Õldi sõnudega,
`sõimeti ja `õldi kõripidi kuas ka Jõh; [poonu] Ripub kõripidi puu õksa külles Trm Vrd kõripite2. ülepeakaela Tie,
tie `ninda`kaua kui tuled kõripidi `alle Jõh
käkas|kaela käkas- S(-
ss- Muh)
Kse Han PJg Kos VJg Iis Trm Pal1. a. uperkuuti, ülepeakaela kukkus käkas`kaela puu otsast Vll;
tuli laudilt käkas`kaela `alla Jaa;
`Voata ede,
et sa‿b liha siit käkas`kaela `alla,
sii on nii järsk Pöi;
kukkus käkas`kaela üle aa Kse;
ta läks käkas`kaela vette,
pea `allapidi,
jalad ülessepidi VJg;
ajasin käkas`kaela (?kukerpalli) Iis;
käkas`kaela läks maha,
kui aas `vankri `vasta väravad Pal b. kägarasse, kõveraks Vikat aeti ääsi pial punasest,
siis keerati ta käkas`kaela kokku;
Mees võtnud ja murinud need rauad käkas`kaela katki Trm ||
fig lehm aand ennast käkas`kaela sõime `alla Kos Vrd käkaskaala,
käkerkaela2. kiiresti, tormakalt, ülepeakaela käkas`kaela teeb ühe töö ära,
sellel pole ette nägu magu midagid Jäm;
ma joosi käkas`kaela `sönna,
pole midagid Jaa;
See minemine oli ju nii käkas`kaela,
et seal es olnd aru peal;
üks käkas`kaela `tehtud asi Pöi;
nee tulavad ühe rasamaga kõik,
nee tulevad käkass`kaela kõik (viljad valmivad korraga) Muh Vrd kakas|kaela,
kägas|kaela,
käkaskili,
käkeskaela
paristama2 parist|ama Kuu Lüg Jäm Kaa Muh Käi Rei Mär Kse Han Tõs Khn Aud PJg Saa Koe hajusalt TaPõ/-ss- Kod/, Pil KJn Trv TLä, -amma Plv, -eme Krk, -õmmõ Krl
1. parinat tekitama `perse auk paristab `ühte `puhku Lüg; kui kõht `lahti oo, siss peeretab ja paristab Tõs; tüö riistad paristavad Iis; voki `värten paristab KJn; ei tiiä, mis ta `hindäle `sisse `aie, inne paristass (kõhulahtisusest) Plv
2. ägedalt, kiirustades kõnelema paristas juttu nii pailu Jäm; Paristab kui kuuli`pilduja, räägi `selgeld, ära parista Rei; ta paristas `jälle naa, et sõna vahet ei `olngi Aud; mis‿si naine sääl paristab, suu keeb kui pudru pada Saa; ni̬i̬d‿o riiun, küll ni̬i̬d nüid parissavad siäl Kod; parist́ ärä ruttu, es saa arugi, mis ta kõneĺ Trv; tõene om piḱä vihaga - - aga tõene paristab ärä, om viha `mü̬ü̬dä Ran
3. kiiruga, ülepeakaela midagi tegema Ää parista üht, aega oo Kaa; Igat tööd ei saa paristades tiha Han; `paerga nisudki paristatasse maha, ei saa tihagi, nagu vaja Pal; paristas, tegi ruttu ära, aga töö põld ilus Lai; Rukki pidi `saama ikki `kombes `tehtud, siäl ei `tohtind paristada KJn
pilla-palla 1. segamini, korratus olekus või sellisesse olekusse Kole `pilla-`palla neil sie talupidamine IisR; älä `pilla `asjo `pilla-`palla `laiali Vai; tuba oli sihest pilla-palla, sönnik oli kasund ukse `alla Vll; Su asjad on keik mööda tuba pilla-palla laiali Emm; tä pillub kõik pilla-palla laiali Tõs; mõtted on ka teinekord pilla-palla pääs piltl Saa; laste `riided on pilla palla visatud JMd; kõik on toas pilla-palla Plt; nigu ossendanu sedä tü̬ü̬d - - pilla palla kõik segi Ran; pill kõ̭iḱ uma tsuua ja `rõiva pilla-palla Har; kõik om pilla-palla, ei olõʔ määnestki `kõrda Plv
2. lohakalt, ülepeakaela Pia `tehtud `pilla-`palla, `illuka tüö on ilusa Kuu; ma äi salli sehantsed pilla-palla `tehtud tööd Khk; ää tee naa pilla-palla Muh; pia tehasse pilla-palla, kaua tehasse `kaunisti Mar; pakilt tetäss pilla-palla Krk; `aiga `mü̬ü̬dä asja käevä, pia tettü pilla-palla Nõo
piradi-paradi (kiirustajast, ülepeakaela tegijast) kui inime on `liiga kiire, nii piradi-paradi, see on räpäkäs Juu
pirra-parra lohakalt, ülepeakaela niid (mardisandid) on ju - - `söuksed `moekad, siis es ole midad pirra-parra Ans; üks pirra-parra tegimene Hää; see töö on `tehtud pirra-parra Saa; mis sa sii `pööräd, kõik pirra-parra laiali Juu
pirsa-pärsa hooletult, ülepeakaela teeb kui ärg, ärg teeb koa pikalt [tööd], ega see väga pirsa-pärsa põle ka Mär Vrd pirsa-parsa
pragistama pragist|ama Kuu Lüg IisR Mar Mär Kse Tõs Khn Aud Tor Ris Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Puh, -amma Har Plv, -eme San
1. praginat tekitama, ragistama ära pragista sääl, ma tahan salaja `linnu ligi `menna Lüg; `Metsas pragistasse kõvaste, karu ikke on IisR; kis seal `metses pragistab, loomad või tuul või Mär; `kiegi pragistas põesastes Ris; pragistan neid puid maha võtta, et oleks talvest võtta VJg; tuli pragistab põleda Iis; lu̬u̬m pragistab metsäs KJn; ärä pragista noid sarap̀uid `katski, kui sa `pähknit otsit Puh; ei saa sa mõtsan `kuigi `mu̬u̬du ilma pragistamalda `astuʔ, ossa õks pragisasõ `jalgu alh Har || rabistama, ülepeakaela tegema Tüö `juures ei tohi `ilmaski pragistama akkada IisR
2. riidlema, kärkima; purelema Kus vihastas ja akkas pragistama, nuo kus `laudis sõnu üks`teise `piale IisR; pragistab teisega naa riielda et Kse; mehed ette kiruvad ja pragistavad Tõs; küll koerad sii pragistasid Aud; pojana jäe pragissama Kod
3. onomat `koslad pragistavad, kui lennäväd, präek, präek Khn
puesa|paesa puesapaesa uisapäisa, ülepeakaela – Khn
päi|päädi 1. ülepeakaela üt́s [lind] `kapsta lehe `vaihhõlõ oĺl sadanu päipäädi ja tä‿s jõvva˽säält `väĺlä tullaʔ Plv; viimätsel aol inemiseʔ oĺlivaʔ päipäädi jumala `ańdide siseh, mis viga elläʔ oĺl piltl Räp; [läks] säält rutto päipäädi tarõ ala kõ̭õ̭ nahaga Se
2. tagurpidi raamat um päipäädi käeh Plv
riba-roba ülepeakaela, hooletult riba-roba `jooksis, kas või teisele `otsa; alb töö, riba-roba `tehtud Lai
ropa-rapa rabistades, ülepeakaela `väega ropa-rapa tege tü̬ü̬d Räp; ropa-rapa˽kot́ikõsõ˽`säĺgä ja mineḱ Se
rupa-rapa rupa-rapa Võn Räp ülepeakaela, hooletult rupa-rapa ei või midägi tetä Võn
räpakas1 räpa|kas g -ka Muh Mär Kse Ris Juu(räpä-) JMd Koe Kad VJg Iis Trm Pal Plt Pil, -ga Jäm Khk(räpa|k); räppak|as Hlj Lüg, räppäk|as Jõh, g -a; räpäk|äs Vig Juu Kod KJn, räppäk|äs Lüg, g -ä; räbä|gäs g -kä Kuu; räpä|k g -ku, -gu hajusalt T V(-ko Räp), -kä Kod; n räbäka VNg
1. tormakas,
äkiline,
rutakas,
kärsitu Ärä ole nii räbägäs, lohud `tassi `korvad `pessess ärä Kuu;
sie on täis räbäka, siu-säu, ei midagi tule `vällä VNg;
Tüöd tehasse `nõuga, mitte `jõuga, ei tõhi `õlla `ninda räppäkas Jõh;
räpaga `käitumisega inimene Khk;
va räpakas obu, võta pidu mitte Muh;
sa oled `liiga räpakas, sa lõhud enese ää sedasi Mär;
va pire obone ja räpäkäs, tä läheb väga vaĺluste Vig;
inime on `liiga `kiire, nii piradi-paradi [
teeb]
, räpäkäs Juu;
ega tema tie midagi korralikult, on kohe nisuke räpakas luom Kad;
oled üks igavene räpakas, sinu kääs lähäb ikke kõik uisa-päisa VJg;
Kes räpakas õli, tahtis ruttu-ruttu, suaks aga tehtud ja käest ära Trm;
räpäk obene ike ruomad rikub vns Kod;
räpakas - - ruttu `tahtis teha Pal;
ää nii räpakas ole, `pillad veel maha Plt;
Räpaka obusega pehmes soos saadu ei vea Pil;
räpäkäl inemesel lääb kõik tegemine ülepääkaala Puh;
tu̬u̬ mi̬i̬ss om serände räpäk, ega ta kõrralist tü̬ü̬d ei ti̬i̬ Nõo;
temä om ää usuga obene, kes räpäk ei ole, ei peruta Kam;
ta om tü̬ü̬d tegime räpäk San;
olgu ei˽nii räpäk Kan;
tu̬u̬ om räpäku vihagõ Har;
inemine piät iks ete˽`kaema, ei või ollaʔ nii räpäk Rõu;
ta sääne räpäk, ega˽ta ette ei kaeʔ Plv || lohakas, ülepeakaela tehtud Sie räbägäs tüö ole nüüd midägi väärd Kuu;
tieb räppakast tüöd Hlj Vrd rapakas2 2. räpane, määrdunud laps oli nönda räpakas, `rääkis sönu, mida ep `tohtind `rääkida piltl Khk; `riided‿o räbäläsed ja räpäkäd Kod
röbistämä röbist|ämä Kuu, -eme Hel rabistama, ülepeakaela tegema
rössämmä `rössämmä rahmeldama, ülepeakaela tööd tegema mis sa `rössäd Plv
veebiliides
@ veebihaldur