[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

korraga korraga S L K Pal Lai, `k- Hlj; kõrraga Trm Kod Äks M(-e) TLä Võn San/-e/ V(-aʔ; -õ Har), `k- Lüg; `kerraga Kuu VNg Vai
1. ühe-, samaaegselt `Seljälised `täüdüs [saadu] `aeva `kerdamiste `panna, et ei `jääned üht`kohta kaks `kerraga Kuu; kuus `võrku `võeti jah `korraga [kaasa] Hlj; Käed `küĺge ja [tõstame] kõik korraga Pöi; tänav`aasta kahe`korne vili, ei sua `valmis korraga Tõs; rass-tvaa korraga (käsklus laeva merreajamisel) Hää; ega siis kahegesti korraga `reakida soa Jür; piima püt́id kooriti mitu tükki korraga ää Ann; `mõisas `külvasid `ulka mehi kõrraga Trm; `pańti neli viis `ku̬u̬rmad [vilja] ülesse korraga Kõp; kaits part pidi kõrrage alt ärä lükkäme [ahte allalaskmisel] Krk; latse kutsuti ütsikuld sinna (tahvli juurde), ega kõrraga es lähä Ran; näet `ku̬u̬li kolm inemist kõrraga välläʔ Har; kat́s [vihku] kõrragaʔ `pańti ilosahe `pistü [rukkirehe ahtmisel] Plv
2. ühe korraga; ühe hooga, ühtejärge kuus nädali jah mei olime `korraga [leeris] Jõe; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; `vaikne elm, aeruga saad eka süld maad korraga [edasi] Rid; ta `eĺpis suure kausitäie korraga ära JMd; egä tämäl ei `piisa `ükski asi ette, kas tä sü̬ü̬b ehk ju̬u̬b kõrraga ärä Kod; `raome üits tüḱk [metsa] kõrraga `puhtass Nõo; `viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrraga Rõu
3. järsku, äkki, ootamatult kui korraga `pistas kisama Ans; korraga keis üks pauk Mar; korraga obune vaos ää [lahvandusse] Ris; magas ja magas, kui korraga akkas `karjuma Lai; üte kõrra sõedive ärrä ja provva suurt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä. ja kõrrage provva `ütless ärräle Hel; kõrraga ilm nii alv, [mees] tulõp kodo tagasi Võn; tuli hińgits, ku kõrraga palama nakaśs Räp
4. kohe, otsemaid, korrapealt aga ikke uśs `minne ennem (pärast inimese nõelamist) kivi `otsa, korraga `panne kivi `juure Tõs; olen kuuld kua seda paju nime metsa `kohta, aga korraga ei tule pähe Amb; mine sa `päivä `sängi - - `kärbläse om man kõrraga Nõo; mul haluti sõŕm nii et. tsõdsõ `mähḱsi huśsi naha sõrmõ `ümbre, kõrraga võt́t halu ärä Har; ei˽`saaki ilma keṕildä˽kohegiʔ, ku `läädeʔ, olõt maah kõrragaʔ Vas
Vrd korralt

otse1 otse hajusalt S L, Ris Juu Jür JMd JJn Ann Koe VMr VJg Sim Äks Plt KJn Trv Hls San, `otse Kuu, otsõ Khn Rõu, õtse Iis Trm Kod

I. adv 1. sirgelt, sirgjooneliselt; mitte viltu, mitte kallakil ei anna teed mitte, tuleb otse `sisse Jäm; [voki ratas tuleb] otse `panna - - et tä otse jooseb Khk; Läbi metsa saab otse `sönna Pha; Oli otse pea `peale kukkund Pöi; mine siit mei `koplist läbi, saad otse Villemil Käi; saarika soegod - - need `oedvad otse Mar; pead `ringi minema, otse ei saa Mär; [ta] `ütles, et sool oo maja naa otse, aga kus ma võin siss ää `lasta laguda Vig; Lähme otsõ üle lagõndiku Khn; Panen silma `järgi otse `sinna Hää; mine siit otse üle raba Juu; `lõika riie otse `lõhki JMd; `Paide kohe otse siit vaadata Ann; laseb otse üle väila VJg; tämä tuli `ümmer kiänu, minä tulin õtse Kod; `ümber`ringi olid vaiad otse - - maa `sisse `lü̬ü̬dud Äks; regi lähäb `viltu edasi, ei ole otse Plt; mine aga otse edesi Trv

2. kohe, otsemaid Ma lähe niid otse töhe Kaa; Ette `kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä; Kui salaja jala `õndla lüed, siis saab teene otsõ põĺvili Khn; muku koriseb, õtse sureb ärä Kod

3. siiralt, otsekoheselt Kui niid otse ööda, siis see pole kena tegu üht Kaa; küll kaardi`vaataja `ütles otse, nii kudas oli Aud; Ütle aga otse väĺja, mis sa mõtled Jür

4. lausa, päris `Vihma otse `kallab `pilvedest ala Kaa; Linad olid vahest [telge] nii täis, et otse kollendasid Pöi; tegu on otse ermus Rei; otse nii pikk Mär; sa oled otse naŕr oma teo ja `tahtmisega Saa

II. adj 1. sirge, otse minev pane kellu seina pεεl otseks Khk; Seal nii madal vesi, sealt läheb `palja jalu läbi, ta ikka tüki otsem Pöi; see sild‿o nii otse nagu püssi raud Muh; akkjalal oo peavihk, see peksetasse `easte otseks Mar; kõige otsem tee oo üle karjamaade Tor; Kust aga otsem `minna, sialt lähen mina läbi Jür

2. otsekohene si̬i̬ one üks õtse inime, ei õle kedägi `tempa täl; õle õtse inimene, ärä aa `niskess juttu Kod

3. kohtlane Meni oo söhuke otse olemisega, aga äga see pole kessegid oma teha, kudas sulle möistust antud oo Kaa; ta oli `seoke otse - - leva pätsiga pähä saan Var

4. parempidine teine oo vikeldet silm, teine otse silm; kava seda va otset kinnast kududa Muh

otse|kohe otse- SaLä Krj Muh Emm Rei LäPõ Kse Tõs Aud Vän Tor Hää hajusalt KPõ, Lai Plt KJn Trv Krk KodT, `otse- Kuu Vai, otsõ- Plv, `õtse- Se; õtsekõhe Lüg/`õ-/ Trm Kod MMg

I. adv 1. kohe, otsemaid tulin `õtsekõhe `metsast `välla, ei `viitsind `ulkuda Lüg; tule otsekohe tagasi Ans; kui ta (siga) kord `väĺla saab, tema läheb otsekohe jõkke Kei; Otsekohe olgu toit laual Jür; ma lähän otsekohe `senna Koe; si̬i̬ (jää) on nõrk, ku lumi `piäle sadab, siis lähäd õtsekõhe summ `sisse Kod; olgu otsekohe vitsad tuppa `toodud (pahandades lapsele) Lai; otsekohe tuli, ku‿ma `kutsusin Plt; mine ti̬i̬ otsekohe ärä Trv; kui sina mino latsõ vi̬i̬l võtatõ sinnäʔ [raskele tööle], et sõ̭ss maʔ võta ärä `õkva otsõkohe [karja valvamast] Plv; `õtsekohe lää Se

2. otsesuunas, -sihis; sirgelt tuul käis `õtsekõhe `sisse `sarja `alle Lüg; siit on `otsekohe Merikülä `mennä kolm `virsta Vai; jänes ep näe otsekohe mitte, ta näeb küliti Muh; mine otsekohe seda teed Emm; see pole otsekohe, see on `tiide`viltu Rei; sa `oskad otsekohe `menna küll Mar; tuliänd tuli `sõudes ületsi alatsi otsekohe `meite `kohta Kse; tuleb ööritada naa, et kaar taha lähäb, aga mette otsekohe `jalge ette; käsi lähäb [kirjutades] otsekohe ja `kergest Aud; vesi jooseb siit otsekohe ala jõkke Vän; kangas sai nii `iasti otsekohe üles `aetud - - äi läin siis änam `lõnksuma Ris; koer - - aas lepikust `väĺla teesed (veised) `lõune aaks, kui pää otsekohe oli; rukki akkjalad pidid otsekohe olema, kohastiku üks rida kohe, et `ükski ei paesta öhöteese takka `väĺla Juu; talitee käib siit otsekohe, siit rabast otse Pai; vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, niikaua kui kukla `auku (juukselahust) Kad; tuli otsekohe üle Nõgese aa Plt; lugatut́t om ehen, ku otsekohe lähät; pange `sindled otsekohe, ärge siivuti pange Trv; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk Vrd otsi|kohe

3. otsesõnu, kavaldamata, otse tämä `rääki `otsekohe kaik oma südäme pääld `vällä Vai; otsekohe ütelda, söńn `kargab lehma ää Krj; armastas enese jutuga peale põigelda, taha otsekohe `rääkida Mär; see `ütleb otsekohe `väĺla, mis ta tahab ja `mõtleb, ei vabanda kedagi `ühti Juu; kui ei taheta otsekohe jänes `üelda, siis `üeldasse litu Kad

4. otseselt mina ei ole küll teda (karu) otsekohe näind VJg

II. adj otsekohene mõnus `õtsekõhe inimine, `räägib täit `õtsekõhe juttu Lüg; tema on üks otsekohe inimene Koe; õtsekõhe mi̬i̬s Trm

Vrd otsa|kohe