Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
hapik(as) api|k g -ge Khk; (h)api|k, ape|k g -gu, -go, -ge, -ga Hi; api|kas g -ka Pöi sag pl = hapu|oblikas apiged, neid `kasvab mönes kohas kivese kolu sehes ning, tiheli üheteise `juures, ühes `kännas Khk; Nälja `aegu oli apikatest koa suppi keedetud, möni laps näris mo `aegu veel neid Pöi; laste eest on apigad ikka εεd Käi; apigu `putkid nad söövad Rei Vrd hapukas
heik1 (h)eik g `(h)eigu Kuu; `eiko Vai `Nuoreld oli `heigu (viletsa, nõrga) `tervisegä Kuu; `eiko (pirtsakas) `piiga Vai
heik2 heik g heigu Urv(ei-) Har Rõu edev; vallatu; kergats eik (erk) opõń Urv; ujoo tu̬u̬ om vana heik [tüdruk]. vana kergät́s Har; vana heik um. tu̬u̬ um säänä hetev, naard alati Rõu Vrd haik2, heiku
epik epi|
k g -ku Hää Plt KJn,
-gu Jäm Khk epakas kui tüdrugud tipitavad siis `eetasse: nee nii epigud;
kui erk obu on, lambib `jalgadega, siis `eetasse epik obu Khk;
säeb `uhkest `rõõviss, va epik teene Hää;
va epik, tahab palumest KJn Vrd epikus
lepik1 lepi|
k Pöi, g -ku Kaa Vll Muh spor L,
Ris Juu Amb JMd Koe VJg IisK I KLõ M T Vas,
-gu Jäm Khk Rei Rõu(-
ṕ-),
`leṕku spor T;
leppi|
k Hlj, g -ku Lüg Jõh;
lebi|
k g -gu Kuu; n, g lebiku VNg;
lebigo,
lebi|
kö g -gö Vai;
lepe|
k g -go Käi lepamets siin oli nii paks leppik,
et rohu`lipsu ei old Hlj;
kus `paĺlo leppi `kasva,
sie on lebikö Vai;
`löugene leerib lepigus Jäm;
Kena lepik oli,
ööpikud `laultsid sihes Pöi;
sial põĺlu aja `ääres oleks tahtnd lepik maha `juurida Mär;
lepikuks õegatakse `rohkem `veiksed lepad,
kus suuremad lepad,
se on ikke lepamets Vän;
nemad käesid ikke lepikus,
siis viimaks ehitasid peĺdiku Juu;
üebikud elavad lepikus. kus ikke lepikud põle,
sial ei kuule nende `laulu kua Amb;
sai `põldu `tehtud ja lepikud `juurida ja Koe;
külä eenamaad enamast lepiku all Pal;
lepad nii `õitsesivad,
`urbe täis,
et ei nähnud läbi lepiku `minna Äks;
lepikus on iki suuremad puud. meiegi toome lepikust puid ja agu Plt;
miul tuleb lepik `aknas `sissi (maja ümbrus on võssa kasvanud) Pst;
lepiklilli kasvav lepikide all Krk;
toda es ole,
et mõtsan makkale jäid,
`kõndsit pääle lepikut `mü̬ü̬dä ja `otsit `karja takan Ran;
temä laśk tulist `kuuma `leṕkut pidi edesi;
vanaesä lännu lepikude,
õeganu sutt,
susi lasnu voonakõsõ `valla Nõo;
meil om lepikit paĺlu. ma ragusi lepikust aku Kam;
leṕiku veerehn oĺl üt́s tsopanõ kotuss Rõu Vrd lepastik,
lepist,
lepistik,
lepistü
lepik2 leṕik (väike hall lind) leṕigu oĺli,
noil oĺ [pesa] `maaha tett;
leṕik jah,
tu̬u̬ oĺ üts sääne haĺl `väikene linnukõnõ Plv Vrd lepalind,
lepikene
lepik3 lepik Ote;
leppi|
k g -ku Lüg; pl lepikud IisK (seen) leppikud - - nied on nisikesed õhukesed `siened Lüg;
lepikud on punakad,
aĺlid siened,
`rohkemb ikke just ku lepiku all kasvavad IisK Vrd lepikseen
lepik4 lepi|
k Nõo, g -ku Pst Hel =
lepikkala Sorioja om nii ahtake,
et kõnden astu ojast üle,
aga sellen ojan om õige ulka lepikit Nõo
sepik1 sepi|k Ans Krj Pha PJg, g -ku Vll Pöi Muh Lä hajusalt K, IPõ Hls, -gu Jäm Khk Hi Saa, -ke Kad; seppi|k g -ku Jõh IisR; sebi|k g -ge Kuu; sebi|ku g -gu VNg Vai/-ko g -go/; sepik|as Kaa, g -a Kir; sepik|es g -e Pha Ris
1. jämedast jahust valmistatud nisu- või odraleib peres on ige sebike ja `saia Kuu;
meil one sebigud `ahjus VNg;
mie süön sebiko Vai;
Pühadeks sai ikka sepigud tehtud Jäm;
sepiked sai `kaapsa lehe pial küpsetud Pha;
Sepik küpsetati `leibade `seltsis ahju suul Pöi;
iga `laupa `tehti sepikud Muh;
sepik, vesi `tehta `leigeks, `panta `töömes `sisse, jähu ka Emm;
Äi tema kääs lähe ükskid töö, jüst kut sooja sepiguga oleks piha saand Rei;
jõulu ja `nääris, siis `tehti sõelutud sepikud Mar;
ilus `valge püil, aga sepik põlegi nii ilus Mär;
ema teeb sepikast, ma nägi, et ta pani pärmi `kerkima Kir;
odraleib oli sepik PJg;
kel põln nisu mette, see pidi odrajahu sepiked tegema Ris;
sepik `seĺgas, kui sa kõber oled piltl Nis;
sepik, mis pärmiga `tehtav on, olgu ohr või olgu nisu Kei;
ia sue sepik Koe;
supid kiedeti, ei `tehtud sepikud ega `saia VMr;
jõulu aal `tehti naelased sepikud, vahepalukeseks `süia Kad;
sepik tehasse päŕmiga Lai;
tehässe iki üsnä `tihti sepikud KJn Vrd seping 2. pärm ti̬i̬ mul sepiguga õlut Saa
sepik2 sepi|k g -ku sepikoda isä on sepikus KJn
veebiliides
@ veebihaldur