[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

hapik(as) api|k g -ge Khk; (h)api|k, ape|k g -gu, -go, -ge, -ga Hi; api|kas g -ka Pöi sag pl = hapu|oblikas apiged, neid `kasvab mönes kohas kivese kolu sehes ning, tiheli üheteise `juures, ühes `kännas Khk; Nälja `aegu oli apikatest koa suppi keedetud, möni laps näris mo `aegu veel neid Pöi; laste eest on apigad ikka εεd Käi; apigu `putkid nad söövad Rei Vrd hapukas

heik1 (h)eik g `(h)eigu Kuu; `eiko Vai `Nuoreld oli `heigu (viletsa, nõrga) `tervisegä Kuu; `eiko (pirtsakas) `piiga Vai

heik2 heik g heigu Urv(ei-) Har Rõu edev; vallatu; kergats eik (erk) opõń Urv; ujoo tu̬u̬ om vana heik [tüdruk]. vana kergät́s Har; vana heik um. tu̬u̬ um säänä hetev, naard alati Rõu Vrd haik2, heiku

epik epi|k g -ku Hää Plt KJn, -gu Jäm Khk epakas kui tüdrugud tipitavad siis `eetasse: nee nii epigud; kui erk obu on, lambib `jalgadega, siis `eetasse epik obu Khk; säeb `uhkest `rõõviss, va epik teene Hää; va epik, tahab palumest KJn Vrd epikus
lepik1 lepi|k Pöi, g -ku Kaa Vll Muh spor L, Ris Juu Amb JMd Koe VJg IisK I KLõ M T Vas, -gu Jäm Khk Rei Rõu(-ṕ-), `leṕku spor T; leppi|k Hlj, g -ku Lüg Jõh; lebi|k g -gu Kuu; n, g lebiku VNg; lebigo, lebi| g -gö Vai; lepe|k g -go Käi lepamets siin oli nii paks leppik, et rohu`lipsu ei old Hlj; kus `paĺlo leppi `kasva, sie on lebikö Vai; `löugene leerib lepigus Jäm; Kena lepik oli, ööpikud `laultsid sihes Pöi; sial põĺlu aja `ääres oleks tahtnd lepik maha `juurida Mär; lepikuks õegatakse `rohkem `veiksed lepad, kus suuremad lepad, se on ikke lepamets Vän; nemad käesid ikke lepikus, siis viimaks ehitasid peĺdiku Juu; üebikud elavad lepikus. kus ikke lepikud põle, sial ei kuule nende `laulu kua Amb; sai `põldu `tehtud ja lepikud `juurida ja Koe; külä eenamaad enamast lepiku all Pal; lepad nii `õitsesivad, `urbe täis, et ei nähnud läbi lepiku `minna Äks; lepikus on iki suuremad puud. meiegi toome lepikust puid ja agu Plt; miul tuleb lepik `aknas `sissi (maja ümbrus on võssa kasvanud) Pst; lepiklilli kasvav lepikide all Krk; toda es ole, et mõtsan makkale jäid, `kõndsit pääle lepikut `mü̬ü̬dä ja `otsit `karja takan Ran; temä laśk tulist `kuuma `leṕkut pidi edesi; vanaesä lännu lepikude, õeganu sutt, susi lasnu voonakõsõ `valla Nõo; meil om lepikit paĺlu. ma ragusi lepikust aku Kam; leṕiku veerehn oĺl üt́s tsopanõ kotuss Rõu Vrd lepastik, lepist, lepistik, lepistü
lepik2 leṕik (väike hall lind) leṕigu oĺli, noil oĺ [pesa] `maaha tett; leṕik jah, tu̬u̬ oĺ üts sääne haĺl `väikene linnukõnõ Plv Vrd lepalind, lepikene
lepik3 lepik Ote; leppi|k g -ku Lüg; pl lepikud IisK (seen) leppikud - - nied on nisikesed õhukesed `siened Lüg; lepikud on punakad, aĺlid siened, `rohkemb ikke just ku lepiku all kasvavad IisK Vrd lepikseen
lepik4 lepi|k Nõo, g -ku Pst Hel = lepikkala Sorioja om nii ahtake, et kõnden astu ojast üle, aga sellen ojan om õige ulka lepikit Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur