[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

-aintse Ls üksi|aintse

hetserhektar
hints hints Räp Se varsa meelitusnimi Vrd hindso
hitse itse g `itsme Kaa spor , Sim spor TaPõ(n `itse Ksi Lai), VlPõ M(n idse Krk), `itskme Sim Lai, `itskma San; pl `itsmed hv Lüg Khk, Pai Koe spor I, `itsed Pär Rap, `itsked Lai, `itskeʔ Võn; itseʔ g `it́skme Krl; itsa g `itsme, `itskma, -e M(n idsa Hel), `itsma San; idsa g `itskme T(g -a Kam Ote, Ran Võn, `it́skme Ran TMr Kam, `it́sme Kam), `itsme Krk; (h)idsa g `(h)itskma, `(h)itskmõ V(g `itsmõ Lei, `h- Lut, `itskme Lei; pl `itsmäʔ Lei; n `hitskma Kan); `itskm|ass g -a San
1. hitse a. hrl pl külvirinna äärjoon `Enne `külvamist `vääti `itsmed `põllu `pääle Khk; tõmmati üks itse - - enne kui `viĺla küliti Vän; Mõned panevad ka `itsme `mäŕkimise jaos puu oksad püśti Tor; sa ei `oska `itsmeid vedada, `itsmed väga kõverad Koe; küĺvi rind on kahe `itskme vahel Sim; neli veikest `sammu oli kahe `itsme vahet Plt; Mõni ajas aŕkadraga `itsmed `sisse KJn; üits `itsme `veetev ta (õletuust või taskurätt kepi otsas) olli noh, selle `järgi itsat `veeti Pst; veets õle `itsmit sinna (mulla) pääle - - poodets `õlgi peost tükikse `kaupa maha Krk; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit Nõo; Es ole `tõisi `itskmevedäjit käeperäst, siss tõmmaśs külija esi jalanõnaga `itskme Rõn; `hitskmaʔ ommaʔ jo `aeduʔ Har; `hitskmide `vaihhõlõ külvetäss Plv; Minneh vidi hidsand, tagase tullõh küĺv Räp Vrd ite3, its3 || (jutiliselt külvatud viljast) vaada et [külv] `itsmen ei tule Pst; vili om `itsmen - - üits tüḱk om paksult, tõine om ere; si̬i̬ külväp `itsmes, vahe vahel Krk; külvetäss `itskmile (kahelt poolt hitsme peale) vili. vili om `itskmade (keskelt tihedaks) lännu Hel; peĺlässi et, ma ei mõesta [külvata], külvä peräkõrd `itskmede Nõo; kesü om `itskmade külvetü San b. fig (lonkurist) Tulõ joʔ vana hitskmõvitäi Vas; Ku hitskmõajaja Räp; hot́ `hitskmõ vitäigiʔ, a õks miiśs Se
2. külviesi Kui külimees oma itsmega pöllusörva jöudas ja - - tagasi läks, löi ta jalaga itsme äärde mulla sisse märgid, nende järge pidas ta siis teise itsme vahet Kaa; olen külinu mitu itsed Hää; mind `käśti põllupääl `itsme vahet `käima minna - - miu jäĺled oĺlid siss kahe `itsme vahel. itse oĺli ütelda `mi̬i̬ter lai. ät́t külis korraga kahe `itsmel; kui `itsme `käijad es ole, siss `aeti obesega `itsme jut́id ette Saa; viis `sammu on `itsme `laius Äks; Üits itse maad jäi tühjäss Hls; `olli tu̬u̬ idsa ärä külvetu, siss nakass jälle tõist idsat külimä Nõo; üte peo idsa olli pu̬u̬l `ahtamp, vaśt kat́s pu̬u̬l `sammu laǵa; enämbide külveti iks kate peo `itskma `viisi - - idsa olli viis `sammu laǵa; `itskma piir ~ jut́t `veeti jalaga, ehk kongsiga Kam; Üts peotäiś visati iks veedike korale `poole ja tõne `hääle `poole `itskmede Rõn; ku `pääle `siimne `külvmist paĺlo `vihma tulõ, sõ̭ss lääväʔ `siimnekese `hitskmin piimäle Kan; `itskmõ ots om jäänü `külvmäldä Krl; küĺvi perämist hidsand; vi̬i̬l om vaia ütele `itskmõlle seemet Har; pu̬u̬l `hitskmõt um tühäss jäänüʔ; ka siiä hidsa (külvivahe) jäänüʔ – kiä koolõss; nigu `küĺbjä, nii hidsa Se; katõ `hitskmõga ~ kattõ hidsand ḱulbma - - gu pand sammu ni lask `siemend; üte `hitskmega `ḱulbma - - katõ sammu pääle hiit üte pio siemend Lut || ?lõikusesi ku˽kolm keśväpääd `leüdse `hitskmõ päält, `laśti `ümbre koŕataʔ Vas
3. tähis, märk `Läksin isäle `itsmeid panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna Lüg; `Leike seemes on pisike ning ilma `itsmeid (rookõrsi, vitsaraage) panemata külirind äi paista Kaa; itse (pikk latt, mille järele aeti mõisapõllul vagu) Plt
kinterkinner
lihtser `lihtser Krj(-är) Kad VJg Iis, `lihtsäär Jõe Mär Tor Nis Ksi, g -i küünlakäärid `lihtsääriga `voeti `küündla `tahti ära Jõe; anna `molle `lihtsäärid, põlend `tahti ää võtta Nis; `lihtser on nagu kiarid, aga ühes otsas on plekk kaŕp ja teises otsas plekk kuaś, kui nüid kokku vajutata, siis süsi jääb kuane ja kaŕbi sõrva vahele ja kukub kaŕbi `sisse Kad; `lihtsäärid olid plekist `tehtud Ksi
linterklinker

muntser `munts|er Ris, g -ri Lüg(g `muntseri) Muh Vig Han JMd VJg, -re Tor Hää/`munss-/ Nis Kei Juu Koe KJn Krk/`mü-/; `munst|er Jõh, g -ri Kuu/`mü-/ Vai; n, g `munstri Krl

1. lõige, šabloon ma akkan `riide `lahti `lõikama `muntsri järel; `muntser - - sene järele `lõigeta `vällä, kas majale sarika `õtsad tehässe ühe sugused Lüg; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Mool meeste püksi `muntsrisi ei oln, siis `lainasi Han; `muntsrede `jäŕgi tehasse kuued ja jakid Tor; `enne olid ikke `muntsred, nüid on nit́id Juu; rätsepal on paeĺu `muntsrid JMd; `muntser ees, selle järele teeb KJn || joonis temä ti̬i̬p sirbi `müntsre kiḱk üless Krk Vrd munstükk
2. muster `kangale `kuutasse ikke kuda `kiegi tahab `muntserid `sisse Lüg; pöiä `muntser KJn Vrd munstrik

müntser muntser

pentser `pentser g -i pihik vanast `kannedi `pentserisi Vai

pintsel1 `pintsel g `pintsl|i Kuu RId hajusalt Sa, Muh Emm Mar Vig Kse Han Tõs Tür VMr VJg Iis Trm Kod Plt Pil KJn Puh Nõo, -e Mär PJg Tor Hää Saa Ris Juu JMd KJn Hls Krk Ran, `pintseli Koe; `pinsel g `pinsli Jäm Rei San; n, g `pińtsli Krl Har Plv Vas; `pentsel Rid Mar; sisseü `pińts|lihe Rõu, -lehe Vas Räp; g `pinseli Lei

1. vahend mingi vedela aine pinnale kandmiseks obose sava `jõhvedest tehässe `pintslisi Lüg; Igavene must `pintsel oli (räpasest inimesest) Kär; See üks igavene vana `pintsel - - ma `viska liida `alla Pöi; maja lubjada `pinsliga Rei; `peened sääred ja ise peenike kui `pentsel Rid; `pintsel oo `karbest `tehtud Mar; Keedeti linaseemendest eli, `võeti seda `pintsliga ja lihiti lõimed ää Han; `pintslile pannasse puu vaŕs taha Tõs; `lupjavad `seinu `pintsle ja lubjaga Hää; obesel leigati änd ära ja sellest `tehti `pintsel Saa; abe meäritakse koa `pintslegä Juu; iga `maaldrel on `pintsled JMd; sia arjastest `tehti abeme ajamese `pintslid VMr; `pintsligä miärivad `vastu (vahtu) lõvva `õtsa Kod; õle tustist tetäss `pintsel, visats vett `pääle linadele; ei ole ütte pintseltigi änäp Krk; tõru olli paan keemän `venne man, säält `panti `pintslega `pääle Ran; ta `pińtsli piat sa `välläʔ `mõskma, ku˽sul väŕmitüss saa Har; ta‿m peenikene kui `pińtsli Plv; ammuti sou (suu) `ussõ obõsal un `pinseliga `puaš́ti (puhastas) Lei
2.  pintsli(sse) panema ~ pistma 1. ära sööma või jooma üks `viidetoist varest `kieris siel ja siis `pistid `pintslisse sen `auli Kuu; `Pistas `üksi `kirssid `pintsli IisR; See pütitääve piima ma püsta küll pintsli Kaa; Pistis keik sööma pintsli Emm; Ei ta maasikat kaua näpu vahel oia `ühti, muku pistab `pintslesse Hää; Pista see võileib pintslisse Tür; `veike vasik paneb tä (piima) `pintsli Kod; Ta om nigu peni, paneb pintselide kõik mes kätte saab Nõo; Tu̬u̬ (kass) ot́s ka˽jänesepoja˽`perrä ja˽pand `pińtslihe Rõu 2. ära rikkuma, raiskama või hävitama, hakkama panema Said `alles raha, kas sie jo `pintsli `pandud; Nied `veiked `kruuvid `jälle `pintsli `pissetud IisR; Pojad-`tütrid panid isa kohjad `pintsli Han; Üt́s põlv koko varra, tõõnõ põlv om hoolõh `pińtslehe `pandma Vas

pintsel2 pinsol

pitser `pitser VNg/-si·er/ Lüg Muh Mär Tor VJg Plt, `pitsar Khk Rei Tõs Hää Ris Juu/-är/ Koe, petser Hls Krk Hel, petsar Mar, `petsär KJn pitsatijäljend, pitsat `puole `tuobine [viinapudel], sie oli `pitsi·eriga punane VNg; kirjad olid `mitme `pitsariga `kinni `pandud; `pitsar on kirja lakist suladatud Khk; kirjal on `pitsarid pääl Rei; raamat oli `pitsariga `kinni Tõs; `pitsari mäŕk Ris; ennemuśte `löödi `kirjadelle `pitsärid `peäle Juu; tal on oma `pitser kohe VJg; kiri [on] punase `petsärigä `kińni KJn; `kohtu petserd ei tohi murda Hls; ka petser `mõnda pidä Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur