Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
hints hints Räp Se varsa meelitusnimi Vrd hindso
hitse itse g `itsme Kaa spor Pä,
Sim spor TaPõ(n `itse Ksi Lai),
VlPõ M(n idse Krk),
`itskme Sim Lai,
`itskma San; pl `itsmed hv Lüg Khk,
Pai Koe spor I,
`itsed Pär Rap,
`itsked Lai,
`itskeʔ Võn;
itseʔ g `it́skme Krl;
itsa g `itsme, `itskma, -e M(n idsa Hel),
`itsma San;
idsa g `itskme T(g -a Kam Ote,
-õ Ran Võn,
`it́skme Ran TMr Kam,
`it́sme Kam),
`itsme Krk; (
h)
idsa g `(
h)
itskma, `(
h)
itskmõ V(g `itsmõ Lei,
`h- Lut,
`itskme Lei; pl `itsmäʔ Lei; n `hitskma Kan);
`itskm|
ass g -a San1. hitse a. hrl pl külvirinna äärjoon `Enne `külvamist `vääti `itsmed `põllu `pääle Khk;
tõmmati üks itse - - enne kui `viĺla küliti Vän;
Mõned panevad ka `itsme `mäŕkimise jaos puu oksad püśti Tor;
sa ei `oska `itsmeid vedada, `itsmed väga kõverad Koe;
küĺvi rind on kahe `itskme vahel Sim;
neli veikest `sammu oli kahe `itsme vahet Plt;
Mõni ajas aŕkadraga `itsmed `sisse KJn;
üits `itsme `veetev ta (õletuust või taskurätt kepi otsas) olli noh, selle `järgi itsat `veeti Pst;
veets õle `itsmit sinna (mulla) pääle - - poodets `õlgi peost tükikse `kaupa maha Krk;
tõene küliss, tõene vedäss `itskmit Nõo;
Es ole `tõisi `itskmevedäjit käeperäst, siss tõmmaśs külija esi jalanõnaga `itskme Rõn;
`hitskmaʔ ommaʔ jo `aeduʔ Har;
`hitskmide `vaihhõlõ külvetäss Plv;
Minneh vidi hidsand, tagase tullõh küĺv Räp Vrd ite3,
its3 || (jutiliselt külvatud viljast) vaada et [külv] `itsmen ei tule Pst;
vili om `itsmen - - üits tüḱk om paksult, tõine om ere;
si̬i̬ külväp `itsmes, vahe vahel Krk;
külvetäss `itskmile (kahelt poolt hitsme peale) vili. vili om `itskmade (keskelt tihedaks) lännu Hel;
peĺlässi et, ma ei mõesta [külvata], külvä peräkõrd `itskmede Nõo;
kesü om `itskmade külvetü San b. fig (lonkurist) Tulõ joʔ vana hitskmõvitäi Vas;
Ku hitskmõajaja Räp;
hot́ `hitskmõ vitäigiʔ, a õks miiśs Se2. külviesi Kui külimees oma itsmega pöllusörva jöudas ja - - tagasi läks, löi ta jalaga itsme äärde mulla sisse märgid, nende järge pidas ta siis teise itsme vahet Kaa;
olen külinu mitu itsed Hää;
mind `käśti põllupääl `itsme vahet `käima minna - - miu jäĺled oĺlid siss kahe `itsme vahel. itse oĺli ütelda `mi̬i̬ter lai. ät́t külis korraga kahe `itsmel;
kui `itsme `käijad es ole, siss `aeti obesega `itsme jut́id ette Saa;
viis `sammu on `itsme `laius Äks;
Üits itse maad jäi tühjäss Hls;
`olli tu̬u̬ idsa ärä külvetu, siss nakass jälle tõist idsat külimä Nõo;
üte peo idsa olli pu̬u̬l `ahtamp, vaśt kat́s pu̬u̬l `sammu laǵa;
enämbide külveti iks kate peo `itskma `viisi - - idsa olli viis `sammu laǵa;
`itskma piir ~ jut́t `veeti jalaga, ehk kongsiga Kam;
Üts peotäiś visati iks veedike korale `poole ja tõne `hääle `poole `itskmede Rõn;
ku `pääle `siimne `külvmist paĺlo `vihma tulõ, sõ̭ss lääväʔ `siimnekese `hitskmin piimäle Kan;
`itskmõ ots om jäänü `külvmäldä Krl;
küĺvi perämist hidsand;
vi̬i̬l om vaia ütele `itskmõlle seemet Har;
pu̬u̬l `hitskmõt um tühäss jäänüʔ;
ka siiä hidsa (külvivahe) jäänüʔ – kiä koolõss;
nigu `küĺbjä, nii hidsa Se;
katõ `hitskmõga ~ kattõ hidsand ḱulbma - - gu pand sammu ni lask `siemend;
üte `hitskmega `ḱulbma - - katõ sammu pääle hiit üte pio siemend Lut ||
?lõikusesi ku˽kolm keśväpääd `leüdse `hitskmõ päält, `laśti `ümbre koŕataʔ Vas3. tähis, märk `Läksin isäle `itsmeid panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna Lüg;
`Leike seemes on pisike ning ilma `itsmeid (rookõrsi, vitsaraage) panemata külirind äi paista Kaa;
itse (pikk latt, mille järele aeti mõisapõllul vagu) Plt
lihtser `lihtser Krj(-är) Kad VJg Iis, `lihtsäär Jõe Mär Tor Nis Ksi, g -i küünlakäärid `lihtsääriga `voeti `küündla `tahti ära Jõe; anna `molle `lihtsäärid, põlend `tahti ää võtta Nis; `lihtser on nagu kiarid, aga ühes otsas on plekk kaŕp ja teises otsas plekk kuaś, kui nüid kokku vajutata, siis süsi jääb kuane ja kaŕbi sõrva vahele ja kukub kaŕbi `sisse Kad; `lihtsäärid olid plekist `tehtud Ksi
muntser `munts|er Ris, g -ri Lüg(g `muntseri) Muh Vig Han JMd VJg, -re Tor Hää/`munss-/ Nis Kei Juu Koe KJn Krk/`mü-/; `munst|er Jõh, g -ri Kuu/`mü-/ Vai; n, g `munstri Krl
1. lõige, šabloon ma akkan `riide `lahti `lõikama `muntsri järel;
`muntser - - sene järele `lõigeta `vällä, kas majale sarika `õtsad tehässe ühe sugused Lüg;
`muntsrite järele lõegatse `riidid Muh;
Mool meeste püksi `muntsrisi ei oln, siis `lainasi Han;
`muntsrede `jäŕgi tehasse kuued ja jakid Tor;
`enne olid ikke `muntsred, nüid on nit́id Juu;
rätsepal on paeĺu `muntsrid JMd;
`muntser ees, selle järele teeb KJn || joonis temä ti̬i̬p sirbi `müntsre kiḱk üless Krk Vrd munstükk 2. muster `kangale `kuutasse ikke kuda `kiegi tahab `muntserid `sisse Lüg;
pöiä `muntser KJn Vrd munstrik
pentser `pentser g -i pihik vanast `kannedi `pentserisi Vai
pintsel1 `pintsel g `pintsl|i Kuu RId hajusalt Sa, Muh Emm Mar Vig Kse Han Tõs Tür VMr VJg Iis Trm Kod Plt Pil KJn Puh Nõo, -e Mär PJg Tor Hää Saa Ris Juu JMd KJn Hls Krk Ran, `pintseli Koe; `pinsel g `pinsli Jäm Rei San; n, g `pińtsli Krl Har Plv Vas; `pentsel Rid Mar; sisseü `pińts|lihe Rõu, -lehe Vas Räp; g `pinseli Lei
1. vahend mingi vedela aine pinnale kandmiseks obose sava `jõhvedest tehässe `pintslisi Lüg; Igavene must `pintsel oli (räpasest inimesest) Kär; See üks igavene vana `pintsel - - ma `viska liida `alla Pöi; maja lubjada `pinsliga Rei; `peened sääred ja ise peenike kui `pentsel Rid; `pintsel oo `karbest `tehtud Mar; Keedeti linaseemendest eli, `võeti seda `pintsliga ja lihiti lõimed ää Han; `pintslile pannasse puu vaŕs taha Tõs; `lupjavad `seinu `pintsle ja lubjaga Hää; obesel leigati änd ära ja sellest `tehti `pintsel Saa; abe meäritakse koa `pintslegä Juu; iga `maaldrel on `pintsled JMd; sia arjastest `tehti abeme ajamese `pintslid VMr; `pintsligä miärivad `vastu (vahtu) lõvva `õtsa Kod; õle tustist tetäss `pintsel, visats vett `pääle linadele; ei ole ütte pintseltigi änäp Krk; tõru olli paan keemän `venne man, säält `panti `pintslega `pääle Ran; ta `pińtsli piat sa `välläʔ `mõskma, ku˽sul väŕmitüss saa Har; ta‿m peenikene kui `pińtsli Plv; ammuti sou (suu) `ussõ obõsal un `pinseliga `puaš́ti (puhastas) Lei
2. pintsli(sse) panema ~ pistma 1. ära sööma või jooma üks `viidetoist varest `kieris siel ja siis `pistid `pintslisse sen `auli Kuu; `Pistas `üksi `kirssid `pintsli IisR; See pütitääve piima ma püsta küll pintsli Kaa; Pistis keik sööma pintsli Emm; Ei ta maasikat kaua näpu vahel oia `ühti, muku pistab `pintslesse Hää; Pista see võileib pintslisse Tür; `veike vasik paneb tä (piima) `pintsli Kod; Ta om nigu peni, paneb pintselide kõik mes kätte saab Nõo; Tu̬u̬ (kass) ot́s ka˽jänesepoja˽`perrä ja˽pand `pińtslihe Rõu 2. ära rikkuma, raiskama või hävitama, hakkama panema Said `alles raha, kas sie jo `pintsli `pandud; Nied `veiked `kruuvid `jälle `pintsli `pissetud IisR; Pojad-`tütrid panid isa kohjad `pintsli Han; Üt́s põlv koko varra, tõõnõ põlv om hoolõh `pińtslehe `pandma Vas
pitser `pitser VNg/-si·er/ Lüg Muh Mär Tor VJg Plt, `pitsar Khk Rei Tõs Hää Ris Juu/-är/ Koe, petser Hls Krk Hel, petsar Mar, `petsär KJn pitsatijäljend, pitsat `puole `tuobine [viinapudel], sie oli `pitsi·eriga punane VNg; kirjad olid `mitme `pitsariga `kinni `pandud; `pitsar on kirja lakist suladatud Khk; kirjal on `pitsarid pääl Rei; raamat oli `pitsariga `kinni Tõs; `pitsari mäŕk Ris; ennemuśte `löödi `kirjadelle `pitsärid `peäle Juu; tal on oma `pitser kohe VJg; kiri [on] punase `petsärigä `kińni KJn; `kohtu petserd ei tohi murda Hls; ka petser `mõnda pidä Krk