[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kula1 kula Kuu S L(kola Hää) Ris Iis Hls, kuĺa Kam
1. (puu)kulp Kus sen subi kula oled `jällegi toppind Kuu; `töstand suurde kuladega `soola Khk; Ma `ostasi poest uie kula Kaa; mis poest tuuakse, need on kulad Vll; kulal on vars labaga `vinklis, kulaga soab `tündri põhjast soolvett tõstetud Pöi; kulaga tõstetse vett nõude `sisse allikast Muh; kula oli vanaste piima `kernos LNg; tõstab kulaga sia `söömist Mär; kula oli järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; suured piima kirnud olid, sialt tõsteti seda `paksu `piima kulaga Tõs; sia söögil kola siis Hää; tösta kulaga `piima Ris; võtan kulaga vett Iis; kulaga ei süvvä, paĺt tõstetse `sü̬ü̬ki pajast Hls
2. puulusikas Eks kulaje tegemise jäuks olid vanal ajal igä toist`muodised nuad, neh `uuristamise jauks; `Kuogi `ruoga on neh hüä kulaga segada Kuu
3. koodinui koodil olli kuĺa otsan, muĺgel olli kuĺa, meil `rohkõmp kurik Kam
1. (puu)kulp Kus sen subi kula oled `jällegi toppind Kuu; `töstand suurde kuladega `soola Khk; Ma `ostasi poest uie kula Kaa; mis poest tuuakse, need on kulad Vll; kulal on vars labaga `vinklis, kulaga soab `tündri põhjast soolvett tõstetud Pöi; kulaga tõstetse vett nõude `sisse allikast Muh; kula oli vanaste piima `kernos LNg; tõstab kulaga sia `söömist Mär; kula oli järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; suured piima kirnud olid, sialt tõsteti seda `paksu `piima kulaga Tõs; sia söögil kola siis Hää; tösta kulaga `piima Ris; võtan kulaga vett Iis; kulaga ei süvvä, paĺt tõstetse `sü̬ü̬ki pajast Hls
2. puulusikas Eks kulaje tegemise jäuks olid vanal ajal igä toist`muodised nuad, neh `uuristamise jauks; `Kuogi `ruoga on neh hüä kulaga segada Kuu
3. koodinui koodil olli kuĺa otsan, muĺgel olli kuĺa, meil `rohkõmp kurik Kam
kust1 kust R spor Sa, Muh Rei L K Iis, u Krk Puh Rõu
I. küsiv-siduv sõna
1. (otseses küsimuses) missugusest kohast kust külast ja kust `vallast sa õled Lüg; kust sedä subi magu saab Vai; Kust sehest sa niid see eluka käde said Kaa; kust sa võtad selle Muh; kust sa pärit oled Mär; Kust madaru `suadaga Khn; kust perest sa tulid nüid Ris; kust küljest sa nüid tulid Juu; kust aśjast seda tunneks, et jumala laps Amb; kust sa seda tiad JMd; kust ta on tuld, seda ei tea Tür; kust ma süüa saan Iis; kust sa `tuĺlid KJn; kust sa ni̬i̬d vitsad leegasid, mis kivi pääl on Vil; kust sa tullid Puh; kust kohast Kust kuhast sa tuled Jäm; kust kohast ta `tuĺli Tor; kust kohast sa nüid tuled Ris
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) kala kusimus, kust ta `marja laseb Jõh; igä `uomikko `katsosivad ja imestäsiväd, et kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu Vai; kusimus o see, kust lest kuseb Mus; vanntoes oo piibul all, kust eli `välja kallati Muh; [rohtu] pannasse `sinna `kohta koa `peale, kust `ummes `aige oo Mär; `maandisi vanal aal ei olnd, see üksi oli, kust post `sõitis Kse; mina põle küsind koa, kust tema seda juttu `kuulis Juu; nied pesu`riided nied `tehti labased, kust pesu õmmeldi KuuK; see puuais oli ies - - kust sai siis seda (lapse)`vankrit lükatud JJn; kust tuul, sealt meel Plt; kust nemäd oĺlid niipaelu sinnä tulnd, seda ei tiä KJn; avidi˽ńä˽hobõsõ `taĺli `pandaʔ, kust hopõń är oĺl `kiutu lännüʔ Rõu
Vrd kusast
3. (osutab ebamäärast kohta) täl oli mundüö̀risi kust `kaugeld - - `iidlased ja kust VNg; Ma vei tulla kust tahes Kaa; Teab kust ilmakaarest `sõuke päralt on Pöi
II. (rõhuadverbina) Tä süttüs, siis sain kust küll (tugevasti tõrelda) Kuu; ei `niiskusi `kelkusi old `jusku nüüd on pue`kelgud, oh kust seda, eks kodu ise isad tegivad VNg; kust ma tea seda `otsi; kust ne sead saavad pahurad `olla Muh; Inimene pidi oma eluga rahul olema, kust ta parata sai Amb
Vrd kohest, kost3, kustas, kustasse
I. küsiv-siduv sõna
1. (otseses küsimuses) missugusest kohast kust külast ja kust `vallast sa õled Lüg; kust sedä subi magu saab Vai; Kust sehest sa niid see eluka käde said Kaa; kust sa võtad selle Muh; kust sa pärit oled Mär; Kust madaru `suadaga Khn; kust perest sa tulid nüid Ris; kust küljest sa nüid tulid Juu; kust aśjast seda tunneks, et jumala laps Amb; kust sa seda tiad JMd; kust ta on tuld, seda ei tea Tür; kust ma süüa saan Iis; kust sa `tuĺlid KJn; kust sa ni̬i̬d vitsad leegasid, mis kivi pääl on Vil; kust sa tullid Puh; kust kohast Kust kuhast sa tuled Jäm; kust kohast ta `tuĺli Tor; kust kohast sa nüid tuled Ris
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) kala kusimus, kust ta `marja laseb Jõh; igä `uomikko `katsosivad ja imestäsiväd, et kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu Vai; kusimus o see, kust lest kuseb Mus; vanntoes oo piibul all, kust eli `välja kallati Muh; [rohtu] pannasse `sinna `kohta koa `peale, kust `ummes `aige oo Mär; `maandisi vanal aal ei olnd, see üksi oli, kust post `sõitis Kse; mina põle küsind koa, kust tema seda juttu `kuulis Juu; nied pesu`riided nied `tehti labased, kust pesu õmmeldi KuuK; see puuais oli ies - - kust sai siis seda (lapse)`vankrit lükatud JJn; kust tuul, sealt meel Plt; kust nemäd oĺlid niipaelu sinnä tulnd, seda ei tiä KJn; avidi˽ńä˽hobõsõ `taĺli `pandaʔ, kust hopõń är oĺl `kiutu lännüʔ Rõu
Vrd kusast
3. (osutab ebamäärast kohta) täl oli mundüö̀risi kust `kaugeld - - `iidlased ja kust VNg; Ma vei tulla kust tahes Kaa; Teab kust ilmakaarest `sõuke päralt on Pöi
II. (rõhuadverbina) Tä süttüs, siis sain kust küll (tugevasti tõrelda) Kuu; ei `niiskusi `kelkusi old `jusku nüüd on pue`kelgud, oh kust seda, eks kodu ise isad tegivad VNg; kust ma tea seda `otsi; kust ne sead saavad pahurad `olla Muh; Inimene pidi oma eluga rahul olema, kust ta parata sai Amb
Vrd kohest, kost3, kustas, kustasse
laamima `laamima, (ta) `laamib Kuu Lüg riisuma Mies üttäl, et `kanna sa `eini, küll ma `laamin Lüg || Subi siest on lihatügüd kaik ärä `laamitud Kuu
lanks lanks lurr Ega sie subi lanks sis kohuss `seisu, vähä aja peräst on koht tühi Kuu
lääge `lääge Kuu Vai Pöi L(-iä- Khn) Ris JMd JJn VMr, `leäge Juu, `leage Kos Tür Plt, `liage Kad
1. ebameeldiv a. mage, imal (maitse) Panid `oite `palju sukkurd subi sise, on kohe `lääge Kuu; `lääge `ongi sie läbästünd, paha magu, vesi voib `olla `lääge Vai; leem oo üsna `lääge puhas, tal põle `miskit mekki sees Mar; `lääge toit, vastik Tõs; `toomat́ on minu meelest nihuke `leäge Juu; keedetud piim ilma soolata, sis ta on `leage ja tülbakas Kos; kui porgandid ja `kaali kiedad `puhta vie sies, siis ta on ka läila, läila ja `lääge JJn b. lahja, tuhm (värvus) `päike lähäb lamedaste `looja, tä karv on `lääge, lame, vilets väŕv Kul; lepä koordega tehti nisukest va `lääget punast, `neoke `tunkle karvaga oli; `ordeni `kolne, üks `neoke va `lääge oli Vig
2. leige `lääge soe õhk Vig; vesi on `lääge Hää
3. libe tigu, muidu niesuke `lääge elajas, libe teine; libe või `lääge, sie tähendab `ühte VMr
nätsik1 nät́si|k Kad VJg, nätsi|k Vig JõeK Kad, g -ku; `nätsi|k Kuu Vai, g -ku, -gu VNg vitsik Tuo oma `nätsik `siie, ma panen `sulle subi `piima Kuu; `tosteti keik pisikesed `nätsigud [toitu] täis VNg; Või nätsik oli laua peal Vig; kõik pagana nät́sikuid ta `seie tassib, kuhu ma nad panen; nätsikud olivad `enne küll `süia Kad Vrd natsik1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|