Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
aeguma `aeguma Khk Juu Kos VMr; `aigu|ma Lüg V(-mma; `aigo-), -me Pst Hls Krk
1. a. valmima, küpsema (viljast) viĺäʔ omma ärʔ `aigunuʔ Rõu;
rügä jovva as ar `aigudaʔ, põud pälgäśs arʔ;
vihmaʔ lasõ õi tõul ar `aigudaʔ Se b. ilmastiku toimel valmima, valmida laskma (linadest) lina `aiguve pääle `leotamist väĺlä pääl Pst;
lina `aiguv mahan, saava `päevä ja `vihma;
sääl na (
linad)
kuivass ja `aiguss, lääve `pehmepess `aigapidi;
las na `aigude vi̬i̬l, luu ei ole vi̬i̬l `valla lina küĺlest;
ku ilusti ärä ei ole `aigunu, siis om kardluu küĺlen Krk;
Ku lina - - laḱka `laotõdi, sõ̭ss `laśti näil sääl seeni˽lajahn olla˽ku nimä˽`pehmess `aigu Rõu;
nüüd na (
linad)
omaʔ `aigonuʔ, vaja üless võttaʔ Räp;
mine kae, kas lina ar om `aigunuʔ läpüh́;
linaʔ `aigusõ vi̬i̬h ni normõ pääl `aigusõʔ, maaha `laotõduʔ;
lina om jo ar `aigunuʔ, hińneh om jo säläh Se Vrd aeduma1 2. a. vananema; kõlbmatuks muutuma see riist akab εε `aeguma Khk;
üsna ää `aegund, see‿p `kõlba kusagile Juu;
`Kohtu ássad võevad `aeguda Kos;
vabadikud `aeguvad (
kaovad)
ää VMr;
Tu̬u̬ `vargusõ asi um joʔ `aaśtiidõga ärʔ `aigunuʔ Rõu b. tilgastama piim om ärä `aigunu Hls Vrd aigauma 3. kaua kestma, pikale venima sie `aigus `tuurib, sie `aigub `pitkäle Lüg