Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
aina1 aina Jäm Khk Pöi Hi Rid Mar Mär Kse Hää hajusalt Ha, Amb Koe Trm ViK Ksi Plt, `aina Jõe Kuu Lüg Jõh, aena Tõs PJg Nis Kos Jür JMd Sim Kod Äks KJn
1. kogu aeg, muudkui; üha, järjest ega kalamihel ole rahu - - `aina `püia; sai `jälle vähä`aaval `aina `mendud, `aina `mendud Jõe; `aina õlen `üksitässe (üksinda) Lüg; sa aina magad Emm; ta on aina aga seal, enam ta mujal ei seisagi Mär; laps tieb `ühte`puhku aina pahandust Ris; [vanaema] pani pahaks `nüitseid inimesi, et aena virisevad ja `aiged Jür; koań poeb ihu `sisse, temä lähäb aina sügavamale HJn; kaks nädalad rukki`leiku aal mutkui aina `leika, aina `leika KuuK; ega se karjatse ammet́ ia olegi, `sõitle aina nende `luomadega Kad
2. päris, lausa ei õle suur egä pisike, `aina paras Lüg; keib aina tasa Khk; Parand oli märg et aena limmerdas PJg; täna tuleb `vihma aina tihedast HJn; nad elasid aena `äśti, kui `veski `kordas oli JMd; aina ilus tüdruk Kad; piim on apu, aina kihiseb aga Sim; aina noored inimesed tapavad `eńdid Ksi
3. kõigest, ainult aina kolm keelt oli pεεl [
pillil]
, `rohkem es ole Khk;
aina jäljed jäid järel Rei;
teda ei ole pikalt, aena si̬i̬ kitsas `sookene Äks