Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
aoline `aoli|ne V(ao- Vas Se Kra, ajo- Vas Räp Se; -lene, -leni Krl; -linõ Rõu Plv Se), g -se Krl Räp, -tse Har Vas Rõu, -tsõ Rõu Se, -dse Urv Vas Räp Se Lut Kra, -dsõ Krl Se
1. aegne na‿mma˽mu `aolitse˽`ti̬i̬ńdri;
esäesä `aolitseʔ `rõivaʔ;
tu̬u̬ `aolitseʔ inemiseʔ Har;
jaanipäävä ajoline Vas;
śjooaoline rahvaśs kõhn, vanal `aiga oĺ kõva rahvaśs;
kotaajolitsõ (
vanaaegsed)
inemisõ `rõipõʔ halv Se;
üte aolidsõʔ ~ iälidsõʔ Kra || teatud aega kestev Vanast oĺl piḱä`aoline kroonu, mõ̭ni viiś `aastat vai mis tuĺl `ti̬i̬ńiʔ Urv Vrd ajelinõ,
aonõ 2. õigeaegne [
laps]
is olõ enne`aigu, `aoline oĺl Har;
noorõʔ koolõssõʔ inne `aigo - - vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp;
olõ õs `aoline lat́s, inne`aigo lagož ar ~ inne `aigu läts `nulka Se;
ei `aoline lat́s oĺl Lut 3. paras, kõlbulik; valmis `sumpõn `peetäss [linad] kat́s vai kolm nädälit, sõ̭ss umma `aolitseʔ; ummaʔ `aolitsõ˽jo linaʔ, hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu; vili um jo ajoline Vas
4. (jutust) ”asjalik, õige, täpne” mi‿sa hola juttu ajat, sul olõ õi jutuʔ `aolitsõʔ õiʔ Se