Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
ammust `ammust R eP(-o-), ammust eP(-o-) eL
1. kaua aega tagasi, ammu oh siel elasitte `ammust ajast `saadik Jõe;
sie pütti vedeles `ammust `aiga varud `kaulas VNg;
`ammust `saate jo, `milla sa akkasid tegemäie tädä, aga et saa `valmis Lüg;
ei ole sinuda jo `ammust `saate jo nähänd Vai;
kouss läks `ammust ajast katti Ans;
see oli ühevahe kut neid `asju oli, nüid pole änam ammust ajast olnd Khk;
Meite poiss oo ammustilma laevade pεεl Kaa;
Seda koppelt polnd seal ammust `aega änam Pöi;
nad pole `ammost ajast Juuliga segamini käind Rei;
meitel ei ole nüid `ammust `aega änam kanepit olnd Vig;
sari, neid oli `ammust aast Mih;
vana talu, see on `ammust saadik juba, `enne mend Aud;
üsna `ammust on ta (
talukoht)
oln PJg;
lakakaer, see oĺli `ammust `ammust Vän;
ammust saanaka sa juba sii;
`ammust `aega on mu poeg merel Hää;
ta juba ammust `aega teeb seda villast kangast, aga `tehtud ei soa;
ta põeb `ammust aast, ei tule surm egä elu;
see käib juba ammust soadik seal;
`ammust põlvest keedeti `körti, mis siis `süia oli Juu;
küll mul on ammust saadik ia tuletegemise praht JJn;
oodenvaĺt on siin ammust `aega Trm;
nad on ammust aeast tuttavad Lai;
vanamel on `ammust saadik `mootor ratas;
me elame ju `ammust aast siin Plt;
meil om ammust saantig `uibu;
Kulla om ammust `aigane nimi Hls;
sedä tää mea joba ammust põlvest Krk;
tu̬u̬ `olli jo ammust `ilma, kui mina naka mäletämä, kuulin iki, et tetti `saia joba Ran;
kraasi om ammust `aiga temä käen, aga ei tu̬u̬ ärä kah;
toda juttu om joba ammust ajast sandik `aetu Nõo;
mina ole joba ammust `aiga kotun;
ammust ajast saadik ei ole änt nännu˽kala`müüjät San;
tütäŕ om ammust `aigu sääl `tiinünüʔ, selle `pernanõ hoit tedä;
taal omma jalaʔ ammust aost saaniʔ `kangõʔ;
päiv jo ammust saani˽jumalan Har;
tä um jo ammust ajost saaniʔ siih Vas;
ammutsõst aost jo sedä tetäss, ammust `aigu joʔ Se Vrd ammudast 2. ammuks Ammust nied karduled tullid - - `enne põld kardulest Kei; ammust sie oli, kui ta linnas käis VJg