[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
ahastama ahastama Hlj Vai Khk Pöi Muh Emm Mär Vig Aud Tor Hää Ris Jür JMd VJg I/-ss- Kod/ Trv Ran Puh ahastuses olema; ahastust väljendama äga see ahastamine midad äi `aita Khk; ahastab seda `asja nüid takka Muh; inimene ahastab - - tal põle `ühti ea Mär; küll me siis - - ahastasime - - et nüid on kurjad vaemud eede kallal Jür; mis‿sin änam nutta ja ahastada JMd; mis sa nüid ahastad sellesama tühja aśja pärast Lai; ahast ja ikk küll, mes tu̬u̬ enämb avit Puh Vrd ahastuma
kaas|tundlik osavõtlik kaas`tundlik süda sehes, kui sa teist `aitad Khk; `kaasa`tundlik inime Kse; ta niske ia kaas`tuńdlik inimene Lai; kaas`tundlik inime alastab teese `piäle KJn Vrd kaasalelik
kanastama1 kanastama eP
1. hallitama a. (vedelikust) hallituskorraga kattuma ja halba maitset omandama abu piim, kanastand kord pεεl Khk; leem läin kanastama Muh; vesi, tä o kanastand korra üle võtnd Mar; läbiaetud piim, kui sa tätä akad vanutama, siss ta ike võtab kanastand korra `peäle Vig; supil võtab kanastan korra `peale Kse; piimal kanastan kord pial Ris; kanastand kord lööb õlle `peale, `niuke aĺl kord Juu; piimale ja apu mańdile tuleb kanastand kord `peale Jür; kaĺla `aśtja pialt lähäb kanastama - - kui ei pane kadakaid või `aśju `piale Amb b. (odra- või nisuleivast) see sai on nii kanastand, see‿p `aita änam Jäm; leib akab kanastama. sur sańt ais soeb taa. nönda venib kui leigad Khk; saial on kanastand mekk; kui kanastand oli, siis vöttas `valgeks sihest Mus; Sepik läheb kaua seistes kanastama, aga leib akab alletama Kaa; See leib on ju päris kanastand, vörk tesel sihes Pha; nende saia levad `ollid kõik kanastama läin Muh; leib on vähä kanastand Mär; lebad akkavad kanastama Kse; leib natuke kanastama läin oo vahel Tõs; kanastan leib ei sünni `süia Tor; leib on ää kanastand Sim; leib pealt kanastama läind SJnc. (muudest toitudest, ka pesemata nõudest) `tuhlid kanastavad ka `soojas seistes εε Khk; kalad lähvad kanastama, ais taga Muh; puu nõud `lähtväd koa seest kanastama, kui näd `niisked oo Mar; kaĺla aśti on kanastand, ei see süńni änam `kuśkille Ann; (hapukapsale) kanastand kord tuleb `peale. ta tuleb moosi purgile ka `peale Pee; kaĺla raba läind kõik pialt kanastama Koe; toit on pialt ära kanastand Ksi || väga hapuks minema (leivatainast) leib on juba kanastand, maha vaond. on `tarbis `sõtkuma akata Nis
2. pehastama kase puu kanastand, väab sedasi `ot́ja `valge abraja `näuga. isi veel puu niha (näha), aga nii murus, lihab katti; riie on kanastand Jäm; puu kanastab ära (kui koorimata seisab) Ans; kanastet puu Tõs
Vrd kamastama, kõnastama
1. hallitama a. (vedelikust) hallituskorraga kattuma ja halba maitset omandama abu piim, kanastand kord pεεl Khk; leem läin kanastama Muh; vesi, tä o kanastand korra üle võtnd Mar; läbiaetud piim, kui sa tätä akad vanutama, siss ta ike võtab kanastand korra `peäle Vig; supil võtab kanastan korra `peale Kse; piimal kanastan kord pial Ris; kanastand kord lööb õlle `peale, `niuke aĺl kord Juu; piimale ja apu mańdile tuleb kanastand kord `peale Jür; kaĺla `aśtja pialt lähäb kanastama - - kui ei pane kadakaid või `aśju `piale Amb b. (odra- või nisuleivast) see sai on nii kanastand, see‿p `aita änam Jäm; leib akab kanastama. sur sańt ais soeb taa. nönda venib kui leigad Khk; saial on kanastand mekk; kui kanastand oli, siis vöttas `valgeks sihest Mus; Sepik läheb kaua seistes kanastama, aga leib akab alletama Kaa; See leib on ju päris kanastand, vörk tesel sihes Pha; nende saia levad `ollid kõik kanastama läin Muh; leib on vähä kanastand Mär; lebad akkavad kanastama Kse; leib natuke kanastama läin oo vahel Tõs; kanastan leib ei sünni `süia Tor; leib on ää kanastand Sim; leib pealt kanastama läind SJnc. (muudest toitudest, ka pesemata nõudest) `tuhlid kanastavad ka `soojas seistes εε Khk; kalad lähvad kanastama, ais taga Muh; puu nõud `lähtväd koa seest kanastama, kui näd `niisked oo Mar; kaĺla aśti on kanastand, ei see süńni änam `kuśkille Ann; (hapukapsale) kanastand kord tuleb `peale. ta tuleb moosi purgile ka `peale Pee; kaĺla raba läind kõik pialt kanastama Koe; toit on pialt ära kanastand Ksi || väga hapuks minema (leivatainast) leib on juba kanastand, maha vaond. on `tarbis `sõtkuma akata Nis
2. pehastama kase puu kanastand, väab sedasi `ot́ja `valge abraja `näuga. isi veel puu niha (näha), aga nii murus, lihab katti; riie on kanastand Jäm; puu kanastab ära (kui koorimata seisab) Ans; kanastet puu Tõs
Vrd kamastama, kõnastama
kanastama2 kanastama SaId kangastuma, terendama sui Luulupe küla kanastab üle metsa Krj; kanastab üles, kui ilmad teiseks lähvad. vee seest kanastab Vätta maa puhas üles Pha; kergu toŕn kanastab vahel; Ruhnu suar kanastas käde Vll; see kanastab ehk `tempab üles Pöi || ühe värvuse mõju teise värvusega kahandama Nii kena kärts lilla kampsun, aga kanastab selle eledama lilla oma `körvas kohe ära Khk
kanastama3 kanastama Pöi PJg a. parandama, kohendama ma kanasta seda natukse; tahab natukse kanasta Pöi b. viisu tallaalust risti läbi põimima viisa tegemene. viimane kord `öeldakse `viisku kanastada; viisa kanastamine, `risti `põiki talla alt läbi PJg Vrd kannastama c. tarretama, kallerdama see (sült) kanastab äe küll Pöi
kurvastus kurvastus g -e spor eP; kurvastu|ss Krk Krl, g -se Puh San, -sõ Rõu Plv; `kurvastu|s g -se Hlj VNg Vai, -kse Kuu; kurbastus Vas kurbus, meelehärm midä senest `kurvastusest abi on Vai; kurvastuse käde ära `löpma Jäm; `kange kurvastus `tömbas jala sooned `aigeks Khk; ta löpeb päris ära kurvastuse kääs Rei; ahastab suure kurvastusega Tor; sie kurvastus vöttis teda ää Ris; vanemate kurvastus on küll suur old, et jäid pojast ilma JMd; süda `lõhkeb, on suuŕ kurvastus Pal; kes meist kurvastust tunneb ku ää sureme Plt || Kui keegi „nokastama“ või tukkuma jääb, öeldakse:jäi kuke kurvastusse Kad
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|