[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kavaler kava|le(e)r (-lier) Kuu RId spor S, Var/kaba-/ Tõs Tor Juu Kos KuuK JMd Pee Koe VJg Trm Ksi San/-ŕ/ Lut, -ĺee·ŕ Se, -liiŕ Hää, g -i /-`lie·ri R/; kava|li̬i̬ŕ (-liiŕ) KJn Hls Krk(kama-) Nõo/-r/ Krl, g -leeri
1. peigmees, austaja rikka `kavalie·ri saad Kuu; tagapuol olivad `kaasigod omi kavaleriga Vai; tal ju ka juba oma kavaler Khk; Tüdruk tee midagi, liperdab poistega, ega õhta uus kavaler Pöi; `löidis uie kavaleeri, nutab taga `endist `kavalee·ri Tõs; nüüd o kavaliirid petised, täna laalatadass, oome lahutadass Hää; tüdruk ootab oma `kavalee·ri tulevad Juu; tal tore kavaler küll Trm; naisterahvast kutsutasse armukene, meesterahvast kavaler Ksi; tal mitu kavaleri, tea‿ńd misuke se `õige on Plt; ennempist ütelti nu̬u̬ŕmi̬i̬s, `pirle ütelts kavali̬i̬ŕ Hls; no kos sinu kavali̬i̬r om? Nõo; su kavaĺee·ŕ sai `pessäʔ Se
2. sõjaväelase aunimetus enneste `ollid kavalerid `mõisniku au sees Tor; ma ole Märt `Kangur, kavali̬i̬ŕ ja undervitsi ohvitsi̬i̬ŕ, suur auväärt kavaliiŕ Krk; ma oli kavaleeri teenistusen San

kulli|petis linnupeletis kuĺli petissed one `väĺjä pandud, vanu `vihtu panevad kuĺlipetissess Kod Vrd kullivaht

peesits peesits g -e Saa Hls Krk õllest (ja piimast) keedetud toit peesits `tehtse taarist ja apu leväst Saa; peesits tetti õllest ja piimäst, leibä või `saia olli sehen; kui õlut tetäs, sis mõni ti̬i̬b - - peesitsed, sis nagu sü̬ü̬ḱ kuangi, leib sehen, ää `pehme li̬i̬ḿ juvva Hls; pulma aig tetti peesitset, si̬i̬ olli naiste toit, õlu `aeti kuumass, tetti peenikse leväst pudi `sisse; peesits õlle ja piimäge Krk

petis pet́i|s g -se Mär Tor Saa Kei Juu Koe Plt, -sse JMd Iis Trm; petis hajusalt S Pä, Ris Amb VJg Plt Puh, petiss Lüg/-tt-/ Trv/g -a/ Hls Hel hajusalt T, Krl, pet́iss Kod Lai Plt KJn, petüss Plv Lut, g -e; pedi|s g -kse VNg Vai

1. petja, kelm nie one kaik ühesugused pediksed VNg; pettisse `kombel võttas minu käest `sellegi `vällä Lüg; nii suurd pedist ei ole viel `kengi nähand Vai; kaupmehed oo igavesed petised Khk; küll seda petist tiab `passida Vll; ta `sõuke petis oo Muh; sa oled pet́is inime, sa mind ennegi petnd, ma sind änam ei usu Mär; see üks tüdriku `narrija ja `naerja oo, üks - - petis Tõs; pidi mullõ `v́ellu `anma, ei anna‿s kedägi, olid ühed petised inimesed Khn; ei maksa ära, täis petis Hää; eks pet́is pea olema üks `kangesti kabal Kei; pet́isel `kombel võt́tis mo kääst ää Juu; petis sa oled ja pettusega sa `leiba tienid Amb; sie on üks kaval ja petis mies, teda ei või sugugi `uskuda VJg; `vaata, kos on `vargad ja pet́issed; kägo one petiss lind Kod; pet́iss `püidis teise kääst `väĺla petta vale teel Lai; kui naerab, lööb lohud `põskedesse - - see pidi edev inimene olema ja pet́iss Plt; si̬i̬ om üits petiss ja keĺm Trv; mia ei saa petistege akkame Hls; petiss petäb `tõisi, kas libedä keelega vai ta võldsib ja meelitäb Ran; kuis sa onde nõnda suur petis olet Puh; `peigmist es tulegi, `olli petiss Nõo; taad ei massaʔ `usku, ta um üt́s suur petüss Plv

2. linnupete kägo on nisuke lind, tahab, et veta pet́iss Kod