Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
apsat apsa|t Muh Rei L K(-t́ Hag KJn; n -ti Juu) Hls, absa|t uus Hi, hajusalt L, KPõ Iis Lai, absa|t́ Rei Hää Hag Sim Plt, aapsa|t Hi(g -di) Mar Kse Han Ris Kad, g -ti; pl aapsadid Mus; g aabsati Tor; `apsa|t(i) g -ti R(g -di Vai, pl absatid VNg), -tim(m)e VNg Lüg; `apsadi g -m(m)e, p -nd Jõe Kuu; apsak, pl absagad Khk; aapsa|k g -ki Vig
1. (jalanõu) konts –
R eP Hls mene, mene `tantsi `apsatimed alt `vällä, ken sie pane `uued `apsatimed `alle `jälle;
suss `keŋŋad olivad, sel ei old `apsati `eiga midagi VNg;
vanadel mustjala raadiga `kingadel olid puust aapsadid, nee `üiti `korked Mus;
Aapsat on εε kulund, kinga kand päris `klεεpas Emm;
absatid oo saabastel ja `kingadel ka ikka Mär;
Pani aapsatile uied plekid;
Aapsatiplekid Han;
apsat aab inimese ettepidi kõberaks Ris;
madala apsatiga `soapad Hag;
käib teine loderlikult `suapa apsatid `liapas sissep̀ole Kad Vrd apsel,
apstükk 2. müüri alus, vundament – Kse
3. sälk, pesa (millega sarikas toetub ülemisele seinapalgile) sarika `õtsa on `veikene rant `lõigetud. sie `apsat jääb `servä `pääle, siis tämä enämb edesi ei vaju Lüg