Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arand2 arand g -i Mus Pöi; arand|id PJg, -ad Vän, -ed SJn; arand|as g -a SJn
1. hrl pl painard käesid - - aranda puid `toomas;
ree paenatid ~ arandad van Vän;
`enne vanaste olli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd;
Arandad õõnistasse kahe koha pealt õhukses - - õhuksed kõverad kohad lähvad ümmer kodara kaela SJn Vrd arangas 2. pooleks lõhestatud puu (haaramiseks) arandiga `käändi öun puu otsast maha Mus; Kepi ots `aeti `luhki, pisike pulk vahele. Poisid püütsid arandiga `ussisi; Räimed on kangest soolased, süües jääb suu lahti kut arand Pöi