Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arge `arge Sa(h- Khk) Var Tõs
1. arg(lik), kartlik `arge lind Ans; mool `söuke `arge veri, ma‿p `julge `minna; üks va `arge, see pole meremes midaid; `harge loom kardab egad `aśja Khk; `argel süda püksis ja silm mütsis Mus; Arge olemisega poiss Kaa
2. (millegi suhtes) tundlik a. (valu, külma, hapu, valguse jne suhtes) hell, õrn; kartlik, valulik `paĺja jalaga kεid kivide pεεl - - jalad `arged;
`ambad jähid `argeks Jäm;
`päike teeb silmad `argeks; [
kord tugevasti külmunud jalad või käed]
jäävad `argeks, `kartavad `külma `jälle Khk b. külma, põuda kartev (maa) `arge maa, kardab `sooja, kardab `külma Jäm;
see nii `arge pöld - - see kardab `kuiva ning vilud Khk;
Arge põhaga maa, ärjabe taime vettas sääl iga kevade ää Kaa || kehv, kõlbmatu, viljakandmatu (maa) üks sedine `arge maa, ei kasu vili ei kasu rohi, midad. muidu üks `arge maa, kuiv ning kivine Jäm;
`arge moa ei kanna `villa. `arge põllu pealt põle midagi soa˛ea Var