[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

arin1 arin(a) g -a RId kiviiste reheahju koldeesise kõrval, koldekivi üks kova `istumise ase, paekivest `tehtu ehk munakivest. `ahju lie `juures arina VNg; `välläspuol lie `kõrval õli suur sile kivi, sie õli arin. arinal `issuti vai `pandi kääst pann vai pott; `mõisides õlivad `pitkad arinad, võis inimine magada sääl Lüg Vrd arina|kivi || võlvitud müüritis ümber reheahju esikülje; kumm kahel puol lied pae`sambad ja üläval `ahju `kõrge `paasine, kõik kokko õli arin. redent `müödä sai ronida arinalle ja kauss tua maha arinalt vai pott vai pann, midä vaja õli Lüg||? pliidikumm `pliita pääl `kõrge `liede on arin Jõh