Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arjakas2 arja|kas, -ka Hää KJn SJn; arja|k Hls, -ku Saa
1. (taim) jusshein Neid arjaki on irm`raske `niita;
Arjakas on siaarjas, si̬i̬ mis põntsaku `otsas kasvab, `valge, vahe ja kõva `jusku sia arjakas - - vikati i̬i̬s maha ei lähe Hää;
arjak on peenike ja lühike - - nagu arjas põndaku pääl - - ta oĺli nõnda vali, vana loom es söö seda `ültse Saa || arjak einamaa, kõva `niitä ja `mõtline, arjus kasvas pääl Hls Vrd harjas|hein