Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
armulik armuli|k (-o-) g -ku hajusalt S L KPõ, Trv Hls hajusalt T V, -gu Rei Trv hajusalt T V; `armulikku VNg
1. heatahtlik, halastav; lahke, vastutulelik sie one `armulikku ken südamest ja kääst, `andest ja `kombest `elde ja üvä VNg; mul armulikud (helded) poisid Aud; jumal ole mulle armulik; irmulik läheb armuliku `juure `kośsa pika piibuga ja laia kaabuga Tor; äste armulik, ää inimene, annab sellele ja tollele Ran; ta‿m `vaeste `vasta armulik ta‿i põle `vaesit Nõo; mi `pernanõ om `vaesilõ inemisile `väega armulik Krl; kõ̭iḱ inemise omma minnu `vasta armuliku, õks `andõva piimä hämmekest ja leevä palla Har || meeldiv, meelepärane `täämbä‿m säne armolik ilmakõnõ. ei ḱülm ei lämmi Se
2. van austusepiteet härrasrahva kohta `enne oli palutu `armulikku `erra VNg;
armulik ärra, roua Tõs Vrd armuline