[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
arutu arutu (arotu, aroto) hajusalt K, Kod uus Krl, g -ma Lüg Khk hrv Emm hajusalt L, Kos Koe, arutu Juu KJn Hls Krk; `arvutu Krl; `arvu|du, pl -tumad Kuu
1. mõistusest puudulik; rumal, mõistmatu, taipamatu arutumad `lapsed, `jusku `ilma `arvota Lüg; see ühnä aroto inimene kellegist aro ei saa Mar; ei tää, kas ta arutus lääp Krk
2. (intensiteedisõnana) a. adj tohutu, (väga) suur, pikk jne `Täüdüss `arvutumad ajad `seisuda `suhkurinouss (suhkrujärjekorras) Kuu; `riisus arutumad ännad põllale Kir; arutumad ennad sai Tor; `loomi oli loadal arutumal ulgal Kos; arutu `kangad olid old HJn b. adv väga, (erakordselt) palju, tohutult `Arvudu rumal Kuu; seal oo aroto seda `valged paberid veel Mar; peal oo pehme maa, seal ta (meteoor) võis `menna arutu sügabase Mih; `kasvavad nihuksed arutu suured õõnad Juu; `linda õli arutu paĺju Kod; `Peipsin olevet arutu kalu Hls
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|