Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arvik1 arvi|k g -ku hajusalt S(-gu) L
1. hõre, mittetihe puiestik on sehuke arvik mets Vän; rukis oo õege arvik Tor || harv mets ilusad `sirged puud, kõre arvik Vän
2. üksik, vähene, mõni möni arvik tuhlis on ülal Khk;
Seikse tööga saab keigest meni arvik mees akkama Kaa;
`kärlik sõlg `olli pisike, nee `ollid arvikud, kellel nee `ollid Muh;
need on arvikud talud siin LNg