[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

astja n, g `aśtja (`astja) Hlj VNg Lüg Käi Mar Kul Lih PäLo Kos KuuK/astja/ HJn Amb JMd Koe Kad hajusalt KLõ, Ran; `aśtjas (`astjas) Var, g `aśtja (`astja) Kos Kse KJn, `aste Vai; pl `aśtjad Vig Khn HljK; aśtjas Ksi, g `astja Vig/n ast-/; g aśtja Pai; aśtas g `aśta Lä(aśta Mär) Vän Tür Pil SJn, `aśtja Tor; n aśta Ksi, `aśja Kad, asjas Kul; aśti (as-) Kul Amb VJg, g `aśtja (`aśta) hajusalt KPõ, Iis Trm, aśti Ris HMd, `asti Rei; `aśti VJg Sim; `asti g `astja R, `asti Hlj Jõh IisR; aśte g aśte Hää, `aśta HMd, seesü aśtjes KuuK; aste g `aste Var, `astje Rei, `astija Phl; n, g `aste Vai Emm Rei JMd/-ś-/; aestas g aesta Vig, `asta SJn; alalü aestal Mär; aistas, seesü `aistas SJn astja, ümmarguse või ovaalse põhjaga puunõu `Astjas `kasvand, `prundi`august `hingend (teistega sobimatu inimene) Kuu; kolm orikat `pańdi `ühte `aśtjasse Hlj; `astja `sisse `tehti `õlgine põhi, puud alle, `ambad sies `vasta `astja põranda Lüg; kui `leivad ei akkaned appanemma, siis õli `pergel sittund `astja Jõh; sooled `aedi täis ja siis `aste Emm; aśtas sai turrotud, nüid on päris viss LNg; küll oli paĺlu `suuri `aśtud laadal Mär; taari `auded `panni `aśtjasse Tor; ma taan villa `astjas `panna; uuemal ajal akati `aśtaid tegema laudest, `enni oli `umpse puust küna Ris; `aśtja sees tehäkse `leiba; meil ei ole aśtid, meil on künä Juu; üks `ämbrine veke aśti oli Amb; `leibi `aśtjast `väĺja võtma Iis; leevä juur o `aśtjan Kod; koabid `astja ära, paned jahu `põhja ja tiid riśti `piale Pal Vrd asten, astik