Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
att1 att g atu Sa LNg/ato/ Kul Mär Kse(pl atad) Var Khn/ata Juu/; atu Mar/ato/ Juu Jür
1. sag pl üleshõõrdunud puu v riide osa; lömaks v katki taotud ots; kaba [langetatud puul] atul riie, suured atud ning villad ülal Jäm;
ööra liiva `papriga kepi atud peelt ää Krj;
suurd atod jääbäd `külgi [
langetatud puule]
Mar;
pulgal att `otsas, ega ta nüid otst ää ei tule;
`kirve varrel atud ees;
atud ette tagun Var;
atu on [
mutrile]
`otsa läind, ots on `nässu `taotud Juu || kiilu sisselõige Kui kiilulõ aa sisse `lõikad, siis mitte mõtõt ei põlõ, et `välla tulõb Khn Vrd atta,
attu(s),
hatul(e) 2. murdlaine, terava harjaga laine atud `peksavad `vastu kivisid Mus Vrd att|laine 3. pilverünk suurt attu akkab aeama. köva paks, üksigud pilve tükid Khk; Aas loode poolt atu üles Pöi