Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
atuss atu|ss g -sse Hel T, -sõ V(-se Lei Lut, -ssõ Urv; aduss, atuśs Se)
1. =
ahus kui atuss kuiv, `võeti maha, `panti jälle uus atuss üless atussele Ran;
tõene atuss oli parsil ülevän, toda nakati `pesmä Puh;
viglaga ateti atuss üless;
Kui atuss om atetu, siss pańti tuli kõrraga ahju, et atuss kuevas rutembide Nõo;
pidit ärä `oitma, et tule kibena es lää atussede Kam;
Olliva kait́s pusipuud - - nigu aidsaiba, noidega pusiti atus läbi mulke täüs, et vili parembide kuivas Ote;
Malõ `sääńtsit atussit kah `atnuʔ et perän `paŕsi pite `pandsõ vett mahaʔ ńigu laṕin inne Urv;
viglaga tougati parrõ edesi, siss ju̬u̬śk tu̬̬ atuss mahaʔ;
`laugu `kaupa lastass atuss maha Har;
Ku riih kuivas sai, sõ̭ss `aet́e atus `vällä Räp;
`mih́kli pääväst lastass aduss maalõ Se;
ku kuiv atuss, kuivass `tõõsõ uomigu. ku ämm, zõss üĺe katõ uomugu;
pallav täre ziss `saie kuiu atuss, muiduž́i is tapa teŕri Lei;
atuss um reheh, kõik arvatass `laugusõʔ, tuu um atuss Lut Vrd ahe1,
ate1 2. partepealne ruum Atussen om peris hää magada Ran; siss `tu̬u̬di `ku̬u̬rma ja siss `pańti sinna ülesse atussele vi̬i̬l Puh; tu̬u̬ om korõmb atuss, lätt enämb `viĺlä üless Har
3. ahne inimene tam nii ahnõ `süümäde niu vana atuss; att `sisse niu vana atuss; tamm ahnõ niu atuss, püünd pääle kokku Har