[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

atuss atu|ss g -sse Hel T, -sõ V(-se Lei Lut, -ssõ Urv; aduss, atuśs Se)

1. = ahus kui atuss kuiv, `võeti maha, `panti jälle uus atuss üless atussele Ran; tõene atuss oli parsil ülevän, toda nakati `pesmä Puh; viglaga ateti atuss üless; Kui atuss om atetu, siss pańti tuli kõrraga ahju, et atuss kuevas rutembide Nõo; pidit ärä `oitma, et tule kibena es lää atussede Kam; Olliva kait́s pusipuud - - nigu aidsaiba, noidega pusiti atus läbi mulke täüs, et vili parembide kuivas Ote; Malõ `sääńtsit atussit kah `atnuʔ et perän `paŕsi pite `pandsõ vett mahaʔ ńigu laṕin inne Urv; viglaga tougati parrõ edesi, siss ju̬u̬śk tu̬̬ atuss mahaʔ; `laugu `kaupa lastass atuss maha Har; Ku riih kuivas sai, sõ̭ss `aet́e atus `vällä Räp; `mih́kli pääväst lastass aduss maalõ Se; ku kuiv atuss, kuivass `tõõsõ uomigu. ku ämm, zõss üĺe katõ uomugu; pallav täre ziss `saie kuiu atuss, muiduž́i is tapa teŕri Lei; atuss um reheh, kõik arvatass `laugusõʔ, tuu um atuss Lut Vrd ahe1, ate1

2. partepealne ruum Atussen om peris hää magada Ran; siss `tu̬u̬di `ku̬u̬rma ja siss `pańti sinna ülesse atussele vi̬i̬l Puh; tu̬u̬ om korõmb atuss, lätt enämb `viĺlä üless Har

3. ahne inimene tam nii ahnõ `süümäde niu vana atuss; att `sisse niu vana atuss; tamm ahnõ niu atuss, püünd pääle kokku Har