[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

bakk baḱk g baḱi kronu – Lut

hekk1 ekk Pöi Rei hrv L K I, eḱk M hrv T, g eki; sisseü egi `sisse Vän; hekk g heki Phl; heḱk g heḱi Se; jekk g jeki Nõo; ekt g -i Lüg uus elavtara, hekk `linnud `läksivad `ekti `sisse Lüg; Naistenasibu oo ekis ühna ilus Han; sirina ekk Kos; mõisa rohu˛a `ümber oli ekk Amb; ekk one ümmer, kuusedess või mõness puuss, egä ennevanass ei õllud ekki Kod; sireli ekk oli lume sees Pal; ekide i̬i̬st om neid (läätspuid) Krk; kabelin om ka läädsäpuu, eki `ümbre `plat́se Nõo || ”istutatud puude salk väljal” – Phl

hekk2 ekk g eki Emm Hää ahtri veepealne väljaulatuv osa Ekid aa laevdel ahtrisoleva rooli kaitseks ja kinam on laeva vaata kinel ekk taga. Ekiga laevas saa ahtris änam ruumi Emm; tekk on täävist saadik, ekk on väĺlabul `täävi, sääl kus ru̬u̬l on Hää

jekk → hekk1

kekk kekk Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lut; keḱk LäEd Lei, g keki
1. a. s alp, eputis, hellik Kekid `kartvad valu, ei söö igat `toitu, ei või `mustust näha, kekutavad pial Han; `oĺli kekk ja kergats Tor; keä uea hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle, śjoo um kekk Lut || edevus kost määne krośs saa, kõik keki pääle ä˽pańd; suur kekk hüvvä tii ei Lut b. a kerglane, edev, peps Keḱka inimesi oo kõige änam rumalate sias Han; sa oled ike õrn ja keḱk koa, eit oo so kodo naa ää kekitand Mih; oo va kekk laps, ei taha `süia egä kedägi Tõs; Ää naa kekk ole, see supp sünnib süia küll; see on üks kekk loom, see ei söö PJg; Sa oled ka nii kekiks läinu Hää; mis ta piäks nüid nii kekk inimene olema, ise juba vana Juu
2. a. s ilus, tore, ehitud Kõik said mukid ja kõik said kekid, ma sain musta ja rumala rhvl PJg; muud said kekid, muud said mukid Plt b. a kena, uhke Kubja Miina õli kekk ja kenä ku tüd́rik õli; ise nõnna kekk ja kenä, aga mes vana si̬i̬ vana; emä ütelnu `tütrele: kui sa lähäd poisse `ulka, - - õle siäl kekk ja mukk Kod; ost omale keki obose Pil Vrd kekijas, kekkadi, keku
3. a. nali, kelmus teiss-pidi naerab ää `jälle, aeab kekiks Khk; Vaada kus kekk, niid kass ronind kaju argi otsa Kaa b. naljakas, veider vana inime akab kekki juttu `rääkima Khk; sis ta oleks veel kekim olnt kui metsavaht `meite `järge [oleks] tulnd Pöi

lekk1 lekk Kuu, g leki Khk Pöi Emm Khn Hää, lekki Hlj auk või avaus paadi keres Lekiga ei saa `jälle `sõita, sõidu laev piab viśs olema Hää; lekiks vett läbilaskvaks, lekkivaks akkas vett `juoksema `sisse, vana laev, porutas lekkiks Hlj; lae läheb mere pεεl lekiks Khk; Laeva voib mütut moodi lekiks aeda. Kui rasked koupa laeva otstesse lasta laadida, siis murrab see puust laeva lekiks. Keige änam on aga nii puust kui ka rouast purjulaevu lekiks aedut purjurammuga Emm; `Peksis `lainõga laõva lekiks; Laõ läks kivi `otsa ning võt́tis lekiks Khn; lü̬ü̬b laeva lekiks, muud ku `pumpa Hää || köht on lekk (lahti) Emm || Öhe lekiga (hooga) laseb Pöi

lekk2 lekk Hlj Khn Hää, g leki Jõe Emm, lekki Kuu lõtv, pingutamata `vandid on `liiga lekkid Kuu; kui [ainapael] on `liiga lekk, ei ole ia, `liiga `trammil `jälle ei ole ia, ta piab olema sedasi nagu paju leht - - siis ta vottab kala iast Hlj; Kärdpaõl [on] lekk, vää `kangõmalõ Khn; ket́t on lekk, `tõmma `strammi Hää Vrd lekke

lekk3 lekk g legu Kuu; lekko g lego Vai; n, g lekku VNg
1. tuleleek `Tehti `rannale suur `jaanituli, `ninda et lekk kävi kohe kui `korgele; Kase haud ku `suojaks `saavad, polevad kohe leguga Kuu; `ehta `tehti `reie `ahju lekku; tie vähe `katlale lekku `alle, et sa liem `suojast VNg Vrd lekku
2. torm Ei sen leguga lähä kuhugille; Purekkari `otsas `saimme `oige lekku Kuu

mekk mekk g meki Sa Hi Lä Tõs Tor Ha Jä Kad VJg I Äks KJn SJn hrv TMr Ote Rõn, mekki Jõe Lüg Jõh IisR, megi Kuu VNg(n mekki) Vai/n mekki/; meḱk Muh Mar VMr Iis Ksi Se, g meki Han Saa Kad Trm KJn Krk T Har Vas, meḱi Juu San Rõu maik, (kõrval)maitse Mes mekk sel subil nüd tänä on, ei mina küll aru saa Kuu; kajaka munal on vähä `vängam mekk kui kanamunal VNg; `Piimapüttid - - õlivad kadakast ja `kuusest, siis ei `tehned `piima paha mekki Jõh; kuivaga [kartulid] kibed ka, pole mekk εε `ühtid Khk; kivinoĺk - - täma on sööma kala küll, aga ma pole mette maida saand, mis mekki ta on Krj; piimal on murratand mekk sehes Vll; Pipar teeb süldile kena ergu meki; Kiha mekk on [õllel] `juures Pöi; viina meḱk peab üht`aegu suus olema (joodikust) Muh; tema (püssirohi) on oma meki poolest säsogene sama nago `salpee·tär Käi; soolakas mekk veel, ei ole ea mekiga vesi Mar; kadagast pannakse õlle `sesse, see teeb ea meki Kul; pisut nagu oleks olevat tilgastand mekki sees Mär; ea mekiga suetsu liha Tor; leib on ää `tahkun, ega tal änam mekki ole Ris; Küll see pudru oli ia, see mekk veel `paergaltki suus Kei; pange tuores koaĺ `vasta suolast nõu, kohe suolane mekk `juures Jür; ounapabalatel pole midagi mekki, nied on oige pisikesed JõeK; täna on supil ia mekk Ann; muda mekki olid nied kalad VMr; kodu`aetud viinal on tülgas mekk juures; sie mere vesi on aga nisuke imelik rohekas, ei tia, mis mekki ta võib `olla Kad; `kõrbend mekk supil Iis; meil one üvä vesi - - kruusamua kedägi tõiss mekki ei anna; vangi leib läks mõruss, siis õli õma leib saia mekin; jahu lähnud koi mekile Kod; enamast olid ikke aava puust ni̬i̬d rakked, ni̬i̬d ei anna kuuse mekki Pal; [kõrbenud] pudrul on põhja mekk Äks; topatsi om kah ää `kartuli, aga nigu apu meḱk man Ran; temäst ei saa aru, kellest ta‿m tettu, aga `väega ää meḱk om (veinist) Puh; verikäḱk tahab sibulat, siss om ää meḱk; ku sa `süvvä tahat, siss om söögil meḱk Nõo; `Tu̬u̬ride leppiga om kõge paremp küttä, nu̬u̬ annava äste `suitsu ja ei anna `alba mekki lihale Rõn; tunnõ õs ma joht mürähhünüt meḱki; [sai] lätt umast meḱist ärʔ Rõu || piltl Sie jo `tiedä, mes mekk mihel on (kooselamisest) Kuu; `Terve `päivä `istund, tagumik puu mekki juba Jõh; Nüüd said tunda, mis mekk sellel tööl (kündmisel) oli Mar

pekk1 pekk g peki hajusalt eP, pekki Lüg Jõh VNg/n pekki/, pegi Kuu Vai/n pekki/; peḱk g peki Trm M T, peḱi V

1. rasvkude; rasvane liha toiduainena pegist saab `rasva `praadimiseks Kuu; sel [seal] on paks pekk, `tõine on `rammus siga küll, aga pekki ei õle, õhukene pekk on Lüg; `kolmetoist`kümme `puudane siga, senel on ikke pekki küll Vai; `sakslased `tahtsid `kangesti pekki `saaja Khk; virutab kohe sula pekki `süia Mär; taru leha oo all, pekk oo kõege peal Kir; arst ei luba ka naa pekki `süia Aud; pekki praen, tuleb `rasva Hää; on `kat́kine aav, pannaks `sönna peal `üĺgi pekki Ris; seäl pekki küll Juu; anna `mulle ruasuke pekki JMd; rähn sõi peki ära, mis ma tihastelle panin VMr; mina tahan taid, tõene tahab pekki Kod; ei mina põllusta kedagi, ei pekki ega tai liha Äks; siga nõnna söödetud, et paks pekk - - kohe vaksaga `mõeta Lai; pekki lõegutasse vorsti pudru `sisse KJn; küĺlelape om peḱk ja lahjat kah Pst; puhass peḱk pidi olema, kui `lahja `küĺge jäi, siss rasu es saesa Puh; `lahja liha ei saa süvvä, ei ole `ambit, aga pekki keerutad nii sama keelega, lähäp `alla `lõnksti Nõo; tsiga ni˽vägeväss toidõt, läbi ja läbi periss peḱk Har; `sakslasõʔ `aeli˽siin peḱki takahn, peḱki ja munnõ Rõu; tigasõʔ omma `maḱjaʔ peḱi pääle Plv; pahrul ka nätäʔ nisama `valgõ peḱk ku iḿmissel, a iks om tõõsõsugunõ magu Vas; `valgõ kõrgaśs om ku tsia peḱk `valgõ Räp

2. pehmem puit koore ja puusüdame vahel alu süda lüiasse eest εε, pekist saab `piirgu Khk; Pεεlt vaada, puu ette mühuke, aga nää, paljas peki jurakas teine, südant pole ollagid Kaa; sellel tammel nii paks pekk Jaa; peki pool oo see, mis koore pool, kus koor piäl oo Var; lõmmu süä jäi `alla, pekist `kisti `pirde Hel

3. (seente osadest) Vanasti korjati `käsnu, keedeti tuha `leeltse sihes ää, kolgiti `pehmeks - - paŕk tegi selle peki nii `pehmeks kutt vill Pöi; seenel ja tatikal oo koa pekki, seene pekk süiäse ää ja taru visatse maha Tõs; pessol kaks liha, pekigä `lüätse tuld, taig visatasse minemä Kod; puraveki om ää seene, aga tu̬u̬ `võetass sääld alt ärä‿tu peḱk; tagla lahi visati maha, peḱk `mõsti `puhtass, `aeti nööri `perrä ja `panti tuule kätte kujuma Nõo

pekk2 pekk g peki Khk Han Tõs Jür Hls; peḱk g peki Saa Krk Nõo Har Rõu Vas, peḱi Har Plv korjanduskarp kirikus kirgu pekid, peki `peele pannasse raha Khk; Kirikus olid - - pekid Han; peḱk oĺli lekist ümarik kaŕp, pääl on pilu, nõnda et raha `sisse paraviisi mahub Saa; Pane aga kiriku pekki ka mõni kopikas Jür; peki säets kiriku usse ette Hls; kirikun `panti peki `vällä, läve `kõrva, ku raha korjati Krk; siss ku keŕk `lü̬ü̬di `väĺlä, siss sais vü̬ü̬l`möĺdre pekiga `keŕku `värjä pääl, kel `olli, tu̬u̬ pańd raha peki `pääle Nõo; hü̬ü̬ĺ`möĺdri läävä peḱiga keriguläve pääle raha `koŕjamma `vaesilõ abi `andmisess Har; peḱk sai `õkva raha täüs Plv

pekk3 pekk g peka kivitöötlemise haamer kibi küna raiuti, `talvadega puuriti augud `sisse, pekaga raiuti küna seest `suuri tükka LNg Vrd pikk2

pekk4 → päkk1

rekk1 rekk g reki Emm Phl Mar Kul Mär Vig Han Var PäLo Tor Rap Koe Pil SJn (väntsutamise tagajärjel) lohakas, räpane (hrl kassist) lapsed kassi`poega muditavad ja soolitavad, lähäb jo rekiks Mar; Meie kaśs oo rekk, teeb tuppa; Vanad mehed `lähtvad rekis Han; rekk kaśs nagu soolikas, situb tuppa Mih; aned mud́u toredad loomad, aga rekid, kõik kohad sõnikud täis Tõs; Ku `kassi paelu `kistase ja süles `veetase, siis lähäb kass rekise Tor; kui lapsed veel kaśsi`poega venitavad, siis läheb nii rekiks teene Rap; Kui tüdruk rekiks läheb, ei siis ole tal äbi ega au tunnet Pil; Va rekk kaśs, kõik kohad tema `paska täis SJn || peru rekiks läind naa `kangesti mei obu Emm

rekk2 → treek1