[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

nelja `nelja RId/-ä Lüg/ Jäm Khk Jaa Pöi Muh Vig, `neĺj|a Trm Lai, -ä Kod; `neĺla Pha Mar(-ll-) Mär Saa Juu Koe Sim Plt, `nellä Mar Har, `neĺlä Rid Ris Juu KJn Hls Krk Hel ülejala, kapates obone `juokseb `neljä Lüg; Obused panid `juoksuga `nelja IisR; se oli kut obu oleks `nelja `jooskend Khk; Obu läks siit `nelja karates `mööda Pöi; läks aga tulist `nelja Muh; sõidab obosega `neĺlä Mar; Mehed akasid oostega nelja ajama Vig; obene `kartis midagi, akas `neĺla kihutama Saa; kui obune jooseb sedäsi kaks `jalga korraga, sis on `neĺlä joosmene Juu; obune läks `neĺla Koe; ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku kudas ta siss lidus `neĺla Sim; ja ike `neĺjä kihuta, et kelläd üväss eliseväd Kod; joodikud ikke tikkusid `neĺja ajama, `tahtsid nigu `uhkust näidata Lai; obene ju̬u̬sk `raavelt, obene ju̬u̬sk `neĺlä ka, lõhk i̬i̬st ja taga üless Krk; mia panni `neĺlä tuleme Hel; obõst `aie üle jala `nellä Har Vrd neljüisi, nellu

nelja- nelja- suur `nelja`kandine pann õli liha ja munasi täis; sie paber on siin `neljä`nurkaline Lüg; Siit on üks `nelja`jalgane läbi mend Jõh; `palkist oli `salvatu `nelja `kantiline `uone Vai; `meitel oli kevade - - neĺla nailaline siig Khk; Ma äi taha neljanurgalist lauda Pha; Suur nelja süllane paĺk oli, vana ajas üksi seina `peale Pöi; se oli `neoke neĺlaaralene puu ang, kellega `pöördi rehalse parandal `villa Mar; oli neoke puust `tehtud neĺla`jalgne tulejalg Vig; koerakutsikad said eile neljänädälist Tõs; `niukene neĺlakandilene kaśt oli ja kaaś oli pial (võimasinast) Kei; `poldreid on laevas neli tükki, need on neljakandilised puu tükid JõeK; niie pakk on neila kańdiline puu, neli `pulka on tal VMr; mul ei õle neĺjä`jalgiss (hobust) , kellegä ma tulen; köis on kolme ja neĺjä`keine Kod; vaka‿pält `võeti üks neĺlakańdilene mat́t (jahvatustasust) Äks; undruk oli lai, nelja `laidne Lai; me oleme neĺla ingene pere Plt; mia tei - - neĺla `laidse kördi Hls; aken `enne `oĺli `siuke `neĺlä `nurkne tiĺlike KJn; kõla olliva serätse nelläkandilise `väikese, mulgu olliva nukke sehen; lehmä kell `oĺli nisuke nellä nukeline Nõo; ma˽teie henele neĺläkańdilitse laua Har; kõ̭iḱ eläjä omma nelä jalalitsõʔ Se

*neljak neĺjä|k g -kä Kod; neĺla|k Trv, nellä|k Mar, g -ku; `nelja|ko g -go Vai; pl `neljakud VNg nelik `neljagod `lapsed Vai; neĺjäk tütär õli si̬i̬ Kod; ei ole vi̬i̬l mia kuulu, et kellelgi oless neĺlaku ollu Trv

neljas nelja|s (-ĺ-) Pöi Iis, g -nda Jäm Khk Vll Kse, -ndama Khk Muh Käi Rei Ris, -nde Kär Ann; `nelja|s g -nda Jõe(-ndama) VNg Vai, -nde Lüg; neĺla|s Rid Kul Aud PJg HMd Tür Koe VMr, g -nda Saa Ris JMd Plt SJn Trv/-ss/, -ndama LNg Lih Tor Hää Ris, -nde Amb, -ndema Mär Amb; neĺjä|s g -ndä Khn(g -ndämä) Kod, -nde Tõs Kod; `neljä|s g -nde Lüg Jõh, -ne Kuu; neĺlä|s Rid, g -ndä Mär Vig Juu KJn, -nde Mar/-ll-/; neĺlä|ss (-ll-) Trv Hls San Lei, g -ndä TLä(-ndämä Ran), -nte Krk, -de San Har, -dõ Krl; neĺä|ss (-l-) Kra, g -ndä Rõu Plv, -dä Rõu Vas Räp Se Lut; neila|s VJg, -ndama Sim, -nde VMr; p neljat Jäm Pha Muh, `neljat Jõe Lüg IisR, neĺjast Kse, neĺlat Mär Aud Hää Ris Juu/-ät/ JMd JJn, neĺlast JõeK, neĺlate HJn, neĺjät Khn Kod, `neljät Kuu(-st) Lüg, nelät Rõu, nelläst Puh Krl

1. (järgarv:) neljas `muotur `paadid tulid sin tuhande ühüksämäsaja kahe`kümme `neljänel `aestal Kuu; `kolmat `neljat `kõrda tuled `lauva `juurde Lüg; taadi sünipεε on neljandamal `leikuse kuu pääval Khk; läks neljandeks `seltsi Kär; Täna on see juba neljas viht ää kerida Pöi; mina võta neljandama osa Muh; sai neljandama lapse Rei; kolmandel või nelländel pääväl tuli tagasi Mar; käis neĺlat `korda juba `linnas Mär; kolm kutsikad oo kadun, aga neĺjände sain käde Tõs; neĺlas sõŕm on nimetsisõŕm Saa; isa suri neljandamal jaanuaril ära Ris; vanames akka viel neĺlast naist `võtma JõeK; eks ta ole kolm nädalad ja tükk neĺlat juba JJn; sie on juba neilas kord, kui üleopilased siin VJg; kolm `sarve õli `aśplil, neĺjät es õle Kod; Juba neĺlandad `korda mõedan, ikki lähab käest `vaĺtsi SJn; neĺlänte kõrrag sai su ometik kätte Krk; si̬i̬ om ju neĺläss tu̬u̬p maasikit Puh; neĺläss voonake `olli nii võemetu Nõo; nelläss nätäĺ om joba säänest `kuiva olnu San; no˽piat vi̬i̬l neĺläss kõrd ka minemä `karja kuu˽`kutsma Har; tan um pu̬u̬ĺ nelät (kolm ja pool) `nakla vai nii Rõu; kuvve`kümne nelädäl, ku talo ostõti ja kińnitedi, sõ̭ss käve `mõisahe pu̬u̬lt `reńti tegemä Räp; tütär u̬u̬t́ üte päävä, u̬u̬t́ tõõsõ päävä, u̬u̬t́ jo kolmada, nelädä; neĺäss osa `aastaga paastuʔ Lut

2. van arvud vahemikus 31–39 kaheksa neljat (38) Pha; kuus neĺlät kümmet (36) Juu; üks neĺlate, kaks neĺlate, ühiksa neĺlate (31, 32, 39)- - kui me `lõnga `asveldasime ja `kehrasime, siis lugesime sedasi HJn