[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kudevite kude|vite Muh, -veti Var, -viti Tõs
1. risti kudet (välja) lõigatud kes lapseldane oo, siis tehasse kudevite `riidest särk; jõkid `tehti koa kudevite `kangast, siis sai napemast `riidest Muh; Näe, sellel kudeviti särk `selgas; Kudeviti körti ei tehtud Tõs
2. see kaŋŋas oo kolme niiega kojotud mis kudevite oo, neljaga oo `toimne ja kahega oo labane Muh
3. kiivas, viltu (nelinurgast, mille diagonaalid pole ühepikkused) – Var

pile n, g pile SaLä Pöi Muh Hi Mar, g pileda Kse

1. ritv, hudi pane [õle] kahl pile `otsa, anna `siia Pöi; pane üks pile ulu`alla, et `riided soab `peale `kuima `panna; ta isa `olli pitk nagu va maadevahe pile Muh; pile on suur pitk sile puu, lükata lootsikud edasi Emm; kuhja pile `pantaks `püsti Käi

2. diagonaalne puu purje pingul hoidmiseks purju pile ja purju poom olid purju juures Khk; jaala esimise masti puri keib pilega ülal; kilu paadi purjud oo ikka pilega Mus; pileks nad `kutsuvad roegast, mis purju `kangel oiab Pöi

3. peenike, sale piledad tüdrekud Kse