[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
ebe ebe g -me R Mär Vig Kse Var Tõs Tor Saa hajusalt KPõ, I Plt KJn TLä Kan; pl ebemed PJg SJn, -mmed Lüg; n, g ebe Vai; ebem g -e Lüg Ris Hls; hepeḿ g hebemä Urv; hepem, pl hebemeʔ Rõu; eben g -e Hls Hel; pl ebened Saa
1. midagi väikest või õhukest a. peenike puru, praht; peenike karv, lõng, kiud; kübe, helves, ude, laastuke, killuke linad liu `laśkijalle, ebemed eest vedajalle, `tutrad takka `tõukajalle Hlj; `Neljä, `viietõist `aastaselt tulevad esimesed ebemmed `poisile mokka `päälä Lüg; `Irmus kuhe, kus `tuulades on `paksu tomu ja ebemeid IisR; tuleebemed oo `valged ja `kerged Tor; `kanga ebemed on sui `liiga ea varvaste vahel `panna; ebem poeob `kanga `teĺlide `alla; ku paned kadaka oks tules, siis ebem linnub piima patta Ris; `enne `jõulu põld mitte [lume] ebet tuld Juu; `juuksed on nii ebemes (laiali, kohevil) JJn; taku ebemed (peened takud) Koe; linad mis takused siis nied on nagu ebemed, ega neist iad `lõnga sua; puust tuleb nõnna [lume] ebemeid maha. ebemes lund vahest teene pää saeab VMr; ebemed (õhukesed tohulibled) Trm; `juuksed tulid kaks kõrd maha. nii paĺjas pia, et mite üks ebe ei õllud Kod; kui lumi uidendab `tulla nat́ikene siis `ööldasse, ebemed tulevad Plt; [linakülvi algul külvaja] `viskab kolm `korda `käega üle õla ja `ütleb selle juures: ebemed (takud), tudrad, näĺgeenäd; raua ebemed (raualaastukesed sepikojas) KJn; udu`suĺgede `kohta üeldasse ebemed hrv SJn; siiä om maha pudenu ebemit, kasusit, ristikaena lehe ebemit; pudsu ebemit om maha lännu [kangastelgede alla kudumisel] Ran; õre abe kui üit́s ebe Puh; Pudsu sulõ˽naa˽`lindlõsõ, no om hebemiid kõ̭iḱ ilm täüś Urv; Võta˽naa˽linahebeme˽maast üless Rõu b. õhuke kord, kirme; õhuke või läbipaistev asi; kulunud riie kas seda `kuue ebet `maksa `kanda VNg; `riie nagu ebe juo, `killendab `vaide, jääb `arvast, juo `lõimed ja kued `tunnevad Lüg; [linnariie] nigu üks ebe - - mis see peäb töö `juures; piimäl ~ leemel oo õhoke apo ebe peäl Vig; `rõiva õreda kui ebeme Puh
2. hrl pl ehted; naisterahva (õhukesed) paremad riided kui sät́tib `ennast `uhkest `riide, siis `üeĺdi, nüüd on oma ebemed keik `ümber pand Hlj; küll tämäl one neid `riide ebemi vähä, ei mul ebemist `puudu ole VNg; ei tää, kas [naine] lähäb `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes - - pane üks ebe `küĺgi ja on asi tahe Saa; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas, `pit́sis, `laaris ja `tortis. no on `endalle ebemid `ümmer ajand SJn; mul om `endä ilbu, mia tõese ebemidega`uhkust ei aa Nõo
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|