Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
eel eel SaLä Rei Phl Mar Mär Vig Kir Tor Ann Tür Trm Lai Plt SJn; iel R hajusalt Ha, Koe VJg Iis; i̬i̬l hrv KJn, Nõo Lei; eel- LNg PJg Kod, iel- Jõh JJn, i̬i̬l- Kam, iil- Plv
I.
adv 1. (ruumiliselt) ees(pool) meri `mustab `tuulega iel Kuu;
lehm jooseb eel ja pullid `joosvad tälle järele Mar;
siis tä (
ajumees)
tuli eel, sis pulmasaea tuli järel `sõites Kir;
ma olin küńnimes, är käis iel KuuK || nahakoi, see ajab naha alutsi eel (
edasi)
`pεεle Khk 2. enne, varem sina `ütled iel, mina pian järel `ütlemä Kuu; üks räägib iel, teene `tõestab takka Ris; mõni nagu osatab teist ja tödistab järele kuda teine iel reagib Hag; sial majast, kus suri, nied vaimud nagu [käisid] iel `ütlemas, kedrasivad tuas Iis
II.
postp 1. (ruumiliselt) ees(pool) `lähteb minu iel Kuu;
mine siä miu iel, ku oled edimine Vai;
ta läks kõige tie meie iel VJg 2. enne, varem kahe vennaga olime merel üks `joulu iel ja Jõe; õli `kiire pühäde iel Lüg; `mustad murelased akkavad `lendo sao, rajo iel Jõh; jaanibe eel saab εεd `rohtu Khk; andrese pää oo jõulu eel Tor; uodet `viidi ühe kella kuue aal `õhta iel Jür; teinekord `pikse `pilvi iel nisike tuul tuleb HJn; külma iel KuuK; `pulmade eel on paĺlu `jooksmist Lai; `lõuna eel Plt; siss ommuku i̬i̬l siss jää magama Nõo
III.
prep enne, varem iel `surma tämä mattas raha maha Lüg;
ikke kudu `algab eel `mihkli`päeva Trm;
`urpaba püäb om i̬i̬l lia˛uttit Lei
eel- esialgne, eelnev ja siis sääl [viinavabriku käigutõrres kartulimassile] `pandi `pärme, iel`pärme käis Jõh; sii nüid `paergus eelleer, `talve, aga seda pole ennem olnd Khk; kui undi ais `juures [tüdrukul], siss oo eelkosjad, eeljutud jo `peetud. oo enese kellegile jo ää luband; kosilane oli `peigme `kaaslane - - sobitas abielu eel`kaupa; kosjad oli abielu eel`kauplus PJg; `kõrduss tetäss sügävämp kui i̬i̬l küńd Kam; iil- ~ iinpühä, (pl) iilpühäʔ (suur neljapäev ja reede; pühapäevale sattunud jõululaupäev või –reede; pühade-eelsed ettevalmistuspäevad, eriti enne jõule) Plv