Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
keedav `keedav g -a Rei Mar(-
b)
Mär Vig Han Kse Tõs Plt;
`keedäv g -ä Vig Tõs KJn,
-i̬i̬- Krk;
`kied|
av Ris,
-äv g -ävä Khn;
`keed|
ev Käi, g -va Plt;
`ki̬i̬d|
ev Äks, g -va,
-vä Kod rabane, allikane (pinnas) Se va mee eer aeb vett ülesse ja on `keedev kui ermus Käi;
`Keedaval põllul jäi rukkikülv sügisel tegemata Mar;
eks sii ike ole mõnes `kohtes,
ole koa raba laud,
nee ei külmetä kinni,
nee o `soojad,
`keedäväd koehad Vig;
`kiedav koht on netsoke koht,
kus maa siest kiedab vett üles Ris;
tõesil one `ki̬i̬dväd kõhad põllu siden,
kos `ki̬i̬dev mua one,
kiädäb ülesi,
`kerkib ülesi ja jälle vajob `alla Kod;
põllu pial on madalad `keedvad maad,
liiva maa `tõmmab vee `sisse,
see ei ole `keedev Plt;
mõness kottel om `ki̬i̬däv kotuss,
kun allik all om,
kurt like alati Krk Vrd keebjas,
keede,
keev
kirasseer kirass|eer (-er) IisR(-ir) Tor Hää(-ar) Saa/-s-/ Ris/-s-/ Koe, -ier Koe VMr VJg, g -i
1. ratsaväelane (tsaariajal) Kirassirisi `kruonus olen nähend küll IisR; kirasseerid oo vene soldatid Tor; kiraseerid on obuse vägi vene valitsuse ajal Ris; kirasseri polgud Koe
2. fig (suurekasvulisest olendist) üks ilusa kasuga asi olgu luum või inime on kirasseer Hää; si mi̬i̬s on suur ku kiraser Saa; küll on jo suur kirassier poissi Koe; pikk nagu kirassier VJg
komandör (variante) komandör, kom(m)ander, kamandör, kamander, kamandir g -i; komand|eer, kamand|eer g -eeri; komand|ier, kamand|ier g -ieri; komand|iir, kamand|iir g -iiri; `komand|ü̬ü̬r g -ööri väeüksuse ülem pattaljoni ka·mandiir õli üle `nelja `ruodu Lüg; mei kamander. peräst sai `kindralist Vai; krepaśti kamandir Kad; polgu kamandie·ŕ VJg; sõal om ka·mandiir Se || fig kamandaja Ku mina isi `äśti `tü̬ü̬tan, mis komanderi mul änam vaja on Hää
korkenseen `korkens|een Jäm, g -eeni Muh; `korkensien Jõh, -ń Hlj; kom `korkenseeniga Kuu; `korkens|eer Jäm, -ier g -i Jõh; `korkinsien Vai; `korkensen, -on IisR, `korketsin Khk, `korkissuon Lüg, g -i; korkessiin Kaa korgitser Kisu vai `korkenseeniga sano suust (vähese jutuga inimesest) Kuu; Votta pudeli kori `pihku ja `tomba `korkensoniga IisR; kahe `korketsiniga nuga Khk