Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
eestlane `eestla|ne eP Trv Hel Rõu, `ie- R(`iest[i]lai|ne VNg Vai) hajusalt KPõ, `i̬i̬- Kõp Vil, `eestla|nõ San, `eestlä|ne Khn TLä TMr V(-ni Krl; `eesl- Se, -śl- Rõu Vas), `ie- Vai, `estlä|ne Nõo Võn Rõu Räp Se, `eś- Räp Se, g -se; kaasaü `estlasega Vil; pl `estlased Ris
1. eestlane `iestlaised, mis `Tallina kubermaǹgu all. `teised olivad `tartlased Vai;
ma ole ikka vana `eestlane ise (
räägin murret)
Khk; [
Asva linnamäel]
sial oli eland vanad `eestlased eluaa Pöi;
sula `eestlane aga must nagu juut Var;
ega `eestlased põle ka puhast `tõugu, mõned on `valgemad, mõned mustemad Kos;
ned rässepad olid ikke `iestlased VMr;
̀eestlased eväd kõńni `üstegi peiuga, suavad kua mehele Kod;
`eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid Vil;
`eestlane üle viie põlve ei seisä rikass Krk;
neil olli jo `vaese `rõ̭õ̭va ka vana `eestlasil Hel;
saksad võt́iva selle keriku ärä ja ajasiva - - `väĺlä `eestläset säält kerikust TMr;
inne oĺl õks maa rahvass, no nakati `estläsiss `kutsuma Rõu;
`lätläisi siih om ni `eestläisi Vas Vrd eestline || teat paikkonna elanik; mitte setu sie oli `iestlane [
maamurde kõneleja]
, ei old `rantlane Kuu;
`tüt́rik `oṕse liina keele `seĺgess - - es kõnele nigu `eestläse (
tartumaalased)
kõneleva Nõo;
`eśtläne `ütless rohilinõ a mi `ütle haĺass;
sääl (
Piusast läänes)
ommaʔ joʔ `eestläste taloʔ;
`eestläse ineminõ tuĺl Se 2. (taim) `valged `eestlased (kartulisort) Tõs; vanad `eestlased o ühed lilled. roosad ja `valged õied ja `õitsevad kaua Aud