Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
egas egas(s) Kuu Vai Kaa Vll Muh Phl KuuK hajusalt Jä, VMr Sim Trm Pal Äks SJn Trv Hel T V; egäs(s) Lüg Vai Mar Juu Kod KJn Ran Puh Võn; ägas Mus Kaa Vll; õgass Se
1. ega siis egas `meilgi ole `kerge sojaaig Vai; ägas mool pole öigut `saaja Mus; äi, ägas pole nii äda koa Vll; tulimuld oli kasulik, egas teda muedu `pandud Mih; sa pidid jo mitu `päävä köerutäma [sirbiga rukist lõigates] egäss nüid Juu; egass `eśtist sedasi old nüid [arstirohte] kui nüid on VMr; egass `enne tad́rikid olnud iga ühel ees Pal; egass ta isi sedasi teeks aga tesed ussetavad taga SJn; egass vanema inimese es roogi linu Trv; egass mi omma surnut es `peĺgä San; egass tu̬u̬ `rõivaga olõ õi˽no palangut, saa vai ei˽saaʔ Rõu; õgass küĺbüaig viil `müüd́ä olõ õiʔ Se
2. (küsilauses) kas, kas ei, kas tõesti midä meres `räägid egäs seda tulo `maale (räägita maal)? Vai; egass saʔ ei oleʔ nännüʔ mu `kuhti Kan; egass sul kedä kotoh olõ õiʔ? Vas
3. (järgneb jaatav lause) ja, jah, no, küllap maa`ilma sõa järele, egäss inimised õlivad ka jua `vaesed Lüg;
egass aig massap raha, mes sä niipaĺlu labised Nõo;
egass naa rohu om kõ̭iḱ naist ainust keedetü Ote;
Vikati last tet́ti puust. Egass tu̬u̬d oĺl `kerge tetäʔ Urv