[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

ehal(e) ehal VNg Lüg Jõh Saa Jür Jä ViK Iis TaPõ Plt KJn, -e Kuu VNg Lüg Jõh Hag VJg TaPõ; ehäl Lüg Kod, -e Kod MMg Räp; ihal VNg Pai Kad Äks Trm, -e Hlj VNg Rak TMr

1. tüdruku(te) juures (magamas), tüdruku(te) juurde (magama) lesk mies mend `leske `naise `juure siis ka ehale Kuu; poisid käisid ehal Jür; kui mina nuoremb olin - - siis `käisi ikke laupäeva `õhtal ihal Kad; suvel käedi ehäl üle `õhtate; õmal vanana (vana naine) alles ja käib ehäle Kod; ehal ~ tüdrukute juures `käima KJn || `tõise maja kui `läksid `õhta. siis [öeld] lähen ehale Lüg; kui kuhugi `õhta lähäd siis naila pärast `üeldasse et ehale lähme VJg Vrd ehätuisi

2. õhtusel(e) ühistööl(e) – Jõh Kad Sim Iis Trm Lai TMr Räp Vanast `läksivad tüdrukud `neljape `õhta vai ka mõni muu ari`pääva `õhta `ühte talu kokku ja tegivad sääl näpputüed Jõh; mina käisin viel ehal ja. vokid õlale. taku `kuandlad `kaindla alla. kui linu õli, siis linu Iis; läksime ehale. võt́ime tüe juure Trm; [eestlased] lääväʔ ehäle üt́s üte poolõ, sõ̭ss kudava [võrku] ja lööväʔ `laulu; ku `keträmä lääväʔ, sõ̭ss lääväʔ ehäle kokko Räp