Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
ehtima2 `ehtima Jõe Hlj S((ta) ehib Vll Rei Phl) Lä Ha hajusalt Jä ViK, -ä LNg Juu, (ta) `ehtib
1. (piima) ära kaotama; (enneaegselt) lõppema, kaduma; võõrduma piim `ehtis rinnast ära Hlj;
naise rinnad `ehtivad ää, pole änam imeda `andada Mus;
`juhtub lehm kaua vajakad olema siis `ehtib ää, [
piim]
`ehtib nisase Krj;
lüpsikord jääb vahele, lehm ehib ära, ehid lehma ära Vll;
soa sa last nõnna korrajärel imeta mitte siis `üetse et laps `ehtib äe Muh;
iso `ehtimese rohol (
teat taim, mis annab söögiisu)
on kollased `öided Käi;
lehm ehib (
ei anna piima kätte)
Phl;
laps `ehtib unest ää LNg;
lehm `ehtib piima ää. kui kaua `lüpsmata on Nis;
uni `ehtib lapsel vaest nõnna ää, soa magada terägi Juu;
`muĺdist änam ei mäleta. mälestus nagu `ehtub `väĺja;
`ehtis ärä, ei taha `süia on `ehtind, isu läind KuuK;
lehm `ehtib lüpsist ää, kui sa teda korralikult ei lüpsa Koe;
inimesed on jua ää `ehtind kirikus `käimisest VMr Vrd ehtuma 2. tükki minema piim `ehtis laasi sees ää Muh; `Värske piim läheb udaras `ehtima, kui kohe tühjaks ei lüpsa Jür; piim `ehtib ää kui lehm ehmatab Ann; `ehtind piim nagu klimbid kui tulevad nisast `välja Kad