Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
eilane eila|ne Mär Hää Saa Lai Lei/-n/, ee- Kse Tõs Trm Pal(-ĺ-) Äks SJn Kõp, eilä|ne M(-n Krk) San Kan, ee- Kod KJn(-ĺ-) Trv T V, ii- Krl Har Rõu, g -se g -tse Saa eL(-dse V); p eilast JJn
1. =
eilne eilatsed ~ eilased karduled Saa;
sial on seda eilast `leiba viel JJn;
eeläne (
vana)
asi, aab sedä taga;
eeläne pääv pidem kui tänäne (
öeld, kui alusseelik paistab välja)
Kod;
Eelasest `peale juba satab SJn;
pane obesale eilätsit `einu ette Trv;
tolle leeväga, mes sa `täiet, sai ma eelätseni läbi Nõo;
sa otsit nigu eeläst `päivä takan (
otsid asjatult)
Kam;
eeläne miiśs om jo väläh (
koidab)
Plv;
eilatsest päivast ma ei olõ vi̬i̬l maanuʔ Lei 2. piltl rumal, lihtsameelne, kogemusteta kui mõni one võivane ja logard inimene, `ütled si̬i̬ one õege eeläne Kod;
ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast `asja Krk;
sa oled nigu kuu pääd sadanu ~ nigu eeläne Ran;
olgu‿i taah nii eeläne (
öeld mitmendat korda küsijale);
sa olt ku eeläne lat́s Se Vrd eilne