Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
*eiss1 g `eisse Rõn; pl `eisse Ote; eüss g `eüse Urv; ehü|ss Urv Se, evü|ss Se, g -se
1. 4–6 lühemat part reheahju esise kohal (risti teiste partega) `Eissealune kutsuti tarenukan, sääl ahju suu i̬i̬n;
Kui [
ahtmisel]
rükki maast jäi üle - - siss `pańti nu̬u̬ kah üless `eisse `pääle;
`eissepääline;
Rüäunik `oĺli sääl `eisse all nukan Rõn;
evüse puuʔ, evüse parrõʔ;
mia `tuurõp vili, tuu `panti evüssehe;
pańni ehüse ka rüki täüss Se Vrd eisse|puu 2. esik vihaʔ ommaʔ sanna ehüssen;
ede põh́ta ~ ehüss (
(rehetoa ja kambri esik));
ehüss (
aida eesmine ruum)
Urv