[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

eit1 eit g eide S, eide, eede, eed́e L K I, `eide R, eidi Rei Phl, eidu Pha; `eite Muh eL, g `eite VNg Vai (hrl neutraalne)

1. vanem (abielu)naine; pereema üks `tühjäjudu eit Kuu; sii külas pole paĺju `söuksid vanu `eitesid kut ma sii ole Khk; `eite, kas oled omigust söön; palju `eita `olli koos Muh; mede eededel sii oli, olid kiudud kördid Tõs; kas Lauri eit ei tian `rääkida, eit ju koa siit inime Aud; tütar teeb [naise] ikke kohe eedeks poeg ei tee, on ikke [edasi] noorik ehk naene ehk; eestvidaja eit (saajanaine) käis [laulatusel] ees, pani põlle ette ka müt́si pähä, tegi `õhta aset ja viis pruudi-`peimed magama Juu; eedel ilp ies, talukas taga JJn; [külas] meie vanaema `üiti ka eit. pahapoolist [selles] midagi ei old JJn; [vanad inimesed] kõik olid eided ja taadid; eit ja tuat́ olid ikka ausõnad VMr; on üks eit, vana tüd́rik Kod Vrd eita

2. naine, abikaasa – R S Saa Ha Ksi minu eit oli kaheksa`kümmend kaheksa `aastad vana kui suri Hlj; kes ikka naine see ikka eit. `eetasse vahel noore kohe ka, mo eit Jäm; seda es küsi `keegi, kus miu naine on, ikki kus miu eit on Saa; minu esimesel eidel oli kaelakee õbedst HJn; nagu mees võtab naised, `ütleb: minu eit Ksi

3. ema ema-isa läksid `kirku, möni `itleb eit ning taet Jäm; teesed `üitsid [ema] emmeks jälle ja pisike eit [kui peres oli ka vanaema] Muh; lapsed `üitsid `enni eit ja taet - - aga nüid oo isäd ja emäd Mar; `eite ja `taati tulevad `seltsis PJg; mo eede eit (naise ema) `reäkis Juu; meie eided toadid (vanemad) kõik kottu ää; `kirju eit (võõrasema) Jür; kui eit (peremehe ema) `maetud old, siis matukse `õhta kohe eit tuld kodu JMd; esimise juama `sisse pańdi [lehmale pärast poegmisit] alati neid linnakse `jalgu. seda `üüti siis eide apu. eks sie õld siis ema `juamine, eide app Kad

4. vanaema eit ja äi; eit ~ ämm Kuu; isaema oli eit ja emaema oli eit, `eided ikke molemad. ja minu ema oli minu `lastele viel eit VNg; meil suuremad lapsed üiavad ikke vanaemä, aga se `piske üiab eit Mar; minu vanaema või eit KuuK