Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
eks1 eks R eP(äks hajusalt Sa, Rei Noa Han Ris); es Äks Ksi Lai Plt KJn Trv hajusalt T, Har Vas
1. (kinnitus- või rõhusõna) a. (välj nõustumist, kinnitust, seletust, oletust jm) küll(ap), ju, noh `eiga ma `uskund et isä nii pia tuleb. eks tuligi sield üle `silla `sauna `juurest Kuu;
eks te õle isegi lugened Jõh;
`korjasimmo sääl `marjo ja eks karu oli ka mei ligidäl Vai;
eks te‿p tahade `marju Jäm;
äks pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans;
kis neid (
puid)
`vankre `põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär;
poisid jään `vinti, eks üks poiss jään magama Aud;
Eks ta ole, või ta vale (
tõsiasja kinnitus)
Hää;
eks nisu, kui ta oli suur, eks ka leigatud nagu rukistki Amb;
obuse`riistade jäuks eks seda juht`nahka tehakse `praegugi JJn;
isa `ütles, et eks ta ilusti võind `rääkida Ann;
tema müristab üks lugu, eks nää, mis ta võtab teha (
hakkab sadama või ei)
Pai;
eks ma siis lähe Iis;
eks tegijal `juhtu `mõndagi Pal;
`veissel on tühemud, eks `lambal on nisa·ma Lai;
es mul need rinnad on siit `aiged Plt;
poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn;
purju `pääga es tu̬u̬ `lü̬ü̬mine tule Nõo;
Ära˽pilgutu˽`pańgi täüs! Kui`mu̬u̬du ma˽pilgudaʔ - - Es ku˽valat pańgi pilkätäüś Har || (koos eitussõnaga) eks eb jõua tööd teha koa Pöi;
miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva;
es si̬i̬ vana inimene ei köhi ja ei rögise, vanal jo vana rinna Puh;
`pernasel olliva katsiku latse, es ta ädän es ole Nõo b. (välj soovi, nõuannet) eks sa `siivu `ennast ka, tie `puhtast (
nt aja habe ära)
Lüg;
mis sa midu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa;
mis sa siin luus`kanti lööd. eks sa või vekatiga `niita mette Mar;
Äks sa läin koju, mis sa sii veel `vaatad Han;
mis sa‿s rattaga lähäd, eks sa‿s või sammati joosta Nis;
eks sa `lasknud siis `lahti, mis sa tast `kinni `oitsid Amb;
eks sa mine `sinna `vaatama Kod c. (välj imestust, parastust, etteheidet, üllatust) `Eksas (
eks sa siis)
tiand, et mul ei õle Jõh;
siis sulane üteld oma tüdruku `vastu, et noh, eks ma üteld seda Nis;
eks ma nää, kellega sa annad meile lõuna `süia Amb;
Vanaʔ inemiseʔ kõnõli: Es sa no˽kaeʔ, medä lat́s om tennüʔ Har 2. (usutlussõna, eeldab jaatavat vastust) kas (ei), ju (ei) eks se `perse jää `aigest? Vai; eks ole, pere vanam võiks `tuua Muh; eks jääb nii – nagu me `rääkisime Mär; Lähme `mängima, äks Han; eks täna ole `teisibä, mul alati päävad segamini HMd; eks te `pähkleid tunne? Ann; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; eis sie ole õmmeti `õige VJg; aga minu kits küll ei taha [kartulikoori], eks ta ole siis maiass, kas ta põle maiass siis Lai; Es `ääskine kohupiim vi̬i̬l siihn kausin olõʔ Har || (koos eitussõnaga) eks `silmäd ei tie `haigeks sie `kirjutamine Kuu; eks sool pole `körvi pεεs, et sa‿p kuule Jäm; äks ta pole siis änam laps? Rei; eks sool põlnd äbi mette Rid; sie (kuslapuu) kasvab `metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; es temä‿i või minnä ka vahel Trv