Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
eksima `eksima, (ma) eksi(n) eP, `eksi(n) RId Hää; `eksimä Kod, (ma) eksi Vig, `eksin Lüg Vai KJn; `essimä, essi(n) Hel hajusalt T(-śs-); `eksümä, (ta) `eksüb Khn; `essümä, -śs- Kam Ote V(-mmä; `ešš, `eš́š́-, `ješ́š́ümä, `ješ́mä Lei), -me Krk San Krl, (ma) essü, eśsü
1. teed või suunda kaotama, hälbima, valesti minema `ütlesivad et `eksisivad vel `vällä, ei `õskaned `tulla Jõh;
loomad `eksind teistest εε Khk;
on `kangesti sadand ja `tuiskand, obu on teeld ära läind ~ `eksind Rei;
Ma `kartsi ää `eksimest, läksi ikka metsa `äärtsi mööda Han;
Mia `eksüsi `üese `põldõssõ ää Khn;
kui `aĺgja `jäĺgede `peale `metsas astud, siis eksid ära JMd;
ei ole `eksi sial kuhugi VMr;
ennää meie õmad `eksinud ärä. õman kodon eksi ärä;
`eksimine on üks imelik asi, kes suda vedab Kod;
uduga eksib `kergest ära Lai;
ärä sa ärä `essüde. sääl mitu ti̬i̬aru, võip `keŕgest äe `essüde;
karjatse `õikav [
kureparvele]
: `essü ärä kureke! ku ärä `essünü om, sõss `õikav jälle: ti̬i̬ teele kureke Krk;
lätsi ti̬i̬ld kõrvale, `essü ärä Kam;
kuiss sa sinnä ni˽harva mõtsa ala vällä saat `essüdä Har;
miis oĺl `mõtsa ar `essünüʔ Vas;
tah saat kuŕa `jäĺgi pääle, ni `arki eśsüdeʔ Se Vrd öksümä 2. valesti toimima a. viga tegema, vääralt talitama; segi minema; väärarvamusel olema obone `eksi `neljald jalald, `saadig siis inimene üheld sanald VNg; [
mõisas]
Kui `juhtusid vähe `eksima, `anti oort oma paar kümmend [
vitsahoopi]
`vastu perset Kaa;
inime eksib õige sagedaste oma jutuga Mär;
tema nõnna ette vist kui ma‿i eksi, ei näind Kad;
minu kiel nüüd küll `eksis VJg;
kui midägi lähäb alvass, `ütled et, si̬i̬ oo `eksimise läbi `süńdinud;
jokotaja nagu eksib õma jutu juuren;
obene `eksib jala piält, nõnna inimesed sõna piält Kod;
tu˽raha ańd tagasi, üteĺ et, ma‿lõ `eśsenu San;
mul `essü ärʔ silmäkodamine (
kindakudumine)
Urv;
muʔ arvada mina ei essü ütegi jutuga;
lat́s om unõ päält vällä `vaeldunu, `essünü Har;
raha lugõmine lät́s sombussõhe, ärʔ `essü Plv;
mi `eśsü är śjo tü̬ü̬ päält;
inemine essü üi nu sõ̭nast – hobõnõ `essüss neläst jalast;
inemine om umast meelest `essünü;
ka ku är `eśsü täl (
lesel)
tä elo Se b. üldkehtivaid tavasid või moraalinõudeid rikkuma `eksind `tütrik. kie läks `litsest Lüg;
me oleme oma elu sees kõik `eksijad Muh;
kui sa oled `eksind (
saanud vallaslapsed)
, võta aga ilusti äbi põlve peale, naera sind `keegi `ühti Mär;
`eksind ~ lapsega tüdrek PJg;
neid `eksinuisi (
vallasemasid)
tämä (
pastor)
lugi - - `tehti palvet ja `tioteti neid `piälegi;
`eksinud tüdrik ei `tõhtnud `valged riiet egä leierid pähä `panna [
laulatusel]
Kod;
lase mul sulle vi̬i̬l lugede, kelle `vastu ma ole `essin kurjaste Hel; [
vanasti]
`eśsünülat́s, noʔ üldäss vällänpu̬u̬ĺ abielu Har;
`tüt́rigu ka `esś `kuigina siss, `peśti kerigu tulbah Vas 3. nisurdõst `aŕstva vanemba naiste`rahva, ku mõni su̬u̬ń oĺl ärä `essünü (veninud) Ote; taa naanõ om küll mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü (sattunud) Har