Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
elaja elaja Vai hv Khk,
Var Tõs Aud Saa Ann Pai Tür,
-äjä Krk/
-e/
Hel Nõo Har Räp (hrl 1. tähenduses); eläi, eläj Trv,
elläi, elläj, elläij Hel T V, g eläjä, g -e Hel San Krl Har; (
j)
ellai g (j)
elaja Lei;
-elai Lei 1. tgn < elama a. s see, kes elab; elanik minust ole enamb parandaja ega elaja Vai;
vares ja arakas, ei tema lähe [talveks] `kuśkille, tema siit elaja Ann;
sial kedagi elajad ei ole muud inimest Tür;
siss olli `ende i̬i̬st eläje joba jo (elasin omaette) Krk;
vana eläjä ta meil om Hel;
ma‿le `õigusega eläjä (ei ahnitse); Minul om põlitse eläjä, aga Soel om väĺläst tullu Nõo;
ma olõ siinsa·mman eläjä Har;
Õdagotsõl ü̬ü̬l olõvat õi sukuge hüä kooltaʔ, tu̬u̬ olõ‿i peräheläjellege hüä Se;
maja jela˛it (inimesi) täüs;
`vahtsõ jelajaʔ Lei b. a elav, elunev `saarmas oo - - jõgedes elaja loom Var;
`praegust ikke elajad inged sees. kolm vana sial oo Tõs;
tühi saun, elajasi inimesi sii põle Aud;
ma‿lõ ka sääne kotoh elläij inemine, ma˽tiiä äiʔ Vas2. loom, elajas a. igasugune loom, elusolend narits om sääne `väikene elläi Kan;
lihalõ tulõva eläjäʔ (ussid) `sisse;
`päästläse˽`püündävä õhust eläjeid;
mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har;
muial pu̬u̬l um no˽kah `kiśkjit eläjit Rõu;
huśs om jumalal jo är˽vannut elläj Vas;
kalkuna ja kuranaʔ, üt́s elläi ja kat́s nimme Se;
uran ka om `särtse jelajaʔ Lei b. koduloom, eriti veis polnd palju ju `loomi ka - - möni elaja Khk;
ma vii eläjile `einu Trv;
elade vi̬i̬ tõrike om laudan Pst;
obõsõt ei sü̬ü̬ leht`aina, si̬i̬ om iki eläjide jaoss Ran;
eläjätüḱk kõhnass jäänu nigu koĺep Nõo;
tõbrast nüid ei nimitädä, üteldäss elläi Ote;
Eläjeʔ `oĺli lehmä˽puĺl, vasigaʔ - - `Lambõid ja tsiku is üldäʔ eläjess;
Latsõʔ, ajagõ noʔ eläje˽`mõtsa! Sääl `oĺli õks `lamba˽kah Har;
Kas timä ka `lõpnuisi eläjä`rõipiid tõõsõtarõ tanumihe vei, tu̬u̬d ei tiiäʔ;
kunass ma suvõl maka, kaeʔ aia`viĺjä, kae eläjiid Rõu;
eläjide hulgah oĺli˽`tõpraʔ, ja˽t́siaʔ, ja `lamba˽kah Vas;
Talo pääle oĺl [vanasti] tu̬u̬ kolm neli eläjä luud Räp;
osa kaŕussit eläjidõ man, osa tsiko man;
kas ti eläjilõ `mõśkmit ka viil annat Se c. hrl pej (võrdlustes) Aie `sisse `sü̬ü̬ki ku elläi (liigsööjast) Hel;
no olõt karvanõ nigu elläj Har;
Timahhava om ubinit niguʔ elläj `sitnuʔ (väga palju) Vas;
ämmerdäss kui elläi, rü̬ü̬ḱ ja tõrõlõss Räp;
ah sa vana elläi (öeld halvale inimesele); sa olt laisk kui määne elläi Se Vrd elajas3. teat nahahaigus latsõlõ leiväʔ käe `sisse eläjäʔ, nigu jõõh́eʔ. keedete maket `rasva ja siäte moromuna `tolmo `sisse, võiete `paisõ `pääle Räp;
elläi sõrmõ śeeh vai jala śeeh - - sääne verine mädä tulõ, nigu hiusõkõsõ tulõva `vällä, karvakõsõʔ;
elläi om, kui käsi mädäness ja veretäss ja leemetäss Se
elaja-
1. (kari)loomale kuuluv ne olid ikka siis elaja nahad [mida kodus pargiti] Khk
2. (kari)loomadele määratud eläjä `ermed one pelu·śsid Kod; kariaid ~ eläjä tara TMr; mu eläjepõhk (õled) om suurõmb jagu kõ̭iḱ `riihjega pest Har; noid agandõga teŕri kutsuti eläjä terä, `oĺlgi eläjä terä saĺv Rõu; ku eläjäteŕri tet́ti `veśkele viiäʔ, sõ̭ss `laśti suurõst saŕast läbi, olõʔ `võ̭õ̭ti `vällä Räp; eläjäjahuʔ (kliid) Se